Obsah (11)

§ 162§ 163§ 656§ 651§ 456§ 392§ 373§ 436§ 445§ 442§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1

) § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et ülekaalukaid põhjuseid menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks ei olnud (

§ 162lg 4).

Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel ka sellega, et kohus pakkus ja hageja oli nõus kompromissiga. Kompromissi kohaselt oleks enampakkumise tulemi jaotamisel hagejale väljamakstav summa 2000 euro võrra kostjale väljamakstavast summast väiksem ning selle summa arvelt oleksid kostja tasaarvestatavad nõuded rahuldatud. Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja nõuded on põhjendatud 1568,01 euro ulatuses ehk sarnases ulatuse sellega, millise kompromissiga hageja nõus oli, siis on tulenevalt

§ 163

lg-st 2 tuleneva põhimõtte kohaselt õiglane ja põhjendatud, et menetluskuud kannab pool, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 04.06.20024 otsus menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise osas, samuti osas, milles maakohus ei tuvastanud kostja tasaarvestavat nõuet enam kui 1568,01 euro ulatuses. Kostja palus tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja määrata otsuse täitmise korras kostja tasaarvestatavaks nõude summaks 20 417 eurot.
2. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud nõudeid hageja vastu. Maakohus ei saanud järeldada, et kostja ei ole tõendanud, et köögimööbel ja tehnika on paigaldatud vaidlusalusesse korterisse, mille üle pooled ka ei vaielnud. Maakohus ei ole arvestanud asja juures olevate e-kirjadega, milles hagejat teavitati pliidist ja triikrauast. Pealegi on hageja kinnitanud kohustust vähemalt pool pliidi maksumusest (199,50 eurot) tasuda. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal ei ole kasutuseeliste nõuet. Asjaolust, et kostjal oli korteri võti, ei tulenenud reaalset korteri kasutamise võimalust. Maakohus jättis 5 2-23-17401 arvestamata, et poolte kooselu oli lõppenud ja korterisse jäi elama hageja, millises olukorras ei olnud kostjal võimalik korterit kasutada. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud laenu andmist hagejale.
3. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja kohtueelsete kulude hüvitamise nõue 1079,35 eurot on põhjendatud. Kui kaasomandi lõpetamise vaidlustes jäävad kulud poolte endi kanda, siis peaks selline põhimõte rakenduma ka kohtueelsetele kuludele. Arusaamatuks jääb, kuidas maakohus on saanud võtta hageja nõudesumma 1079,35 eurot maha kostja nõudest, mida kostja soovis hageja vastu tasaarvestada. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude eraldi haginõudena, mille kohta ei ole resolutsioonis otsustust tehtud.
4. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata üldreegliga, et kaasomandi lõpetamisel jäetakse menetluskulud poolte endi kanda, Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetab kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Menetluskulude jaotamisel on maakohus ebaõigesti arvestanud, et kostja ei nõustunud kompromissiga. Kostja tasaarvestatava nõude osas kompromissi läbirääkimisi ei saanud arvesse võtta menetluskulude jaotamisel, kuivõrd see ei puudutanud hagi nõuet ning omas tähtsust vaid otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud kostja kanda. rahuldamata ja RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kolleegium märgib, et kuigi kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, siis ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 28. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi hageja rahalise nõude osas ja võttis seda arvesse enampakkumise tulemi jaotamisel. Samuti on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja osas, milles maakohus ei ole arvestanud kostja nõuetega hageja vastu kostja soovitud ulatuses ning jätnud need arvestamata enampakkumise tulemi jaotamisel. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas menetluse kostja vastuhagis hageja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes kostja taotletud viisil seoses kostja vastuhagist loobumisega. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu kaasomandi korteriomandile lõpetamiseks korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadava raha jagamisega poolte vahel võrdselt vastavalt nende kaasomandiosade suurustele. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus, enampakkumise alghind on 215 000 eurot, enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise kulud (täitekulud) ning ülejäänud saadud raha jaguneb hageja ja kostja vahel võrdselt vastavat 6 2-23-17401 nende kaasomandiosade suurustele. Seega on maakohtu otsus osas, milles maakohus lõpetas menetluse kostja vastuhagis hageja vastu kaasomandi lõpetamiseks kostja taotletud viisil seoses vastuhagist loobumisega

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Maakohtu otsus on jõustunud edasi kaebamata ka osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ja lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile viisil, mille kohaselt müüakse korteriomand enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha jagatakse poolte vahel võrdselt, s.o vastavalt nende kaasomandi osa suurustele ½ hagejale ja ½ kostjale. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra otsuse osas, mida pooled ei vaidlustanud. Maakohtu otsus on jõustunud ka osas, milles maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse (kaasomandi lõpetamise) täitmise tagamiseks. 29. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust

§ 656

lg 1 p 1 mõttes, kuna ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu see on ette nähtud (

§ 392lg 1–3) ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust.

Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik).

Maakohus rikkus oluliselt selgitamiskohustust, lahendades kostja nõudeid, mida pole vastuhagi nõuetena esitatud ja mille menetlusse võtmist maakohus ei ole otsustanud. 30. Maakohus on kostja nõudeid hageja vastu käsitanud menetlusliku tasaarvestuse nõudena. Tasaarvestuse mõiste sätestab VÕS § 197 lg 1, mille kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kehtiv tasaarvestus lõpetab VÕS § 197 lg 2 järgi poolte nõuded kattuvas osas. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasaarvestuse avalduse esitamiseks kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 27.11.2013, 3-2-1-126-13, p 12). Siiski peab menetlusliku tasaarvestusena esitatud vastunõue olema suunatud põhihagis esitatud nõude tasaarvestamisele, s.o ühe poole rahaline nõue peab olema suunatud teise poole rahalise nõude tasaarvestamisele (

§ 373lg 1 p 1).

31. Kuna hageja kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõude puhul ei ole tegemist rahalise nõudega kostja vastu, siis on maakohus eksinud esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, et kostja nõudeid saab käsitada menetlusliku tasaarvestusena kaasomandi lõpetamise nõudele (vt ka RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 22). Kohtu ülesanne on juba eelmenetluses poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

32. Maakohus lahendas nõudeid, mida kostja on soovinud hageja vastu esitada, kuid neid vastuhagi nõuetena ei ole esitatud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel pooltega õiguslikku olukorda arutama ja välja selgitama, kas pooled on soovinud esitada teineteise vastu rahalisi nõudeid, andma vajaduse korral selleks tähtaja ja kui nõuded esitatakse, need sisuliselt läbi vaatama. Maakohus peab täitma selgitamiskohustust ja juhtima poolte tähelepanu esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt nende nõuete maksmapaneku eeldustele. Kui pooled esitavad vastastikku põhjendatud nõudeid, saab maakohus need VÕS § 197 lg 1 ja

§ 445lg 1 alusel resolutsioonis tasaarvestada.

33. Maakohus on jätnud otsuse resolutsioonis lahendamata hageja kahju hüvitamise nõude. Kohtul tuleb võtta seisukoht kõikide nõuete, sh kahju hüvitamise nõudelt viivise nõude 7 2-23-17401 suhtes, mis on menetluses esitanud. Kohus peab otsuse resolutsiooniga lahendama kõik esitatud nõuded (

§ 442lg 5).

Menetluskulude jaotus 34.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 35. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse poole maakohtu menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses vastuhagist loobumisega. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule poolte rahaliste nõuete osas ning asja selles osas uuel läbivaatamisel maakohtus võib kostjal tekkida riigilõivu tasumise kohustus, jätab ringkonnakohus 04.07.2024 taotluse vajadusel maakohtu lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) 8