← Eesti

2-23-15832/25

Obsah (5)§ 162§ 657§ 652§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Otsuse kuupäev 12.09.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15832 Tsiviilasi

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 4.

  1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle küsimuses, millised lepingud nad sõlmisid. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kostja saatis 31.10.2023 hagejale lepingute ülesütlemise teate. 4.
  2. Ülesütlemisavalduses tekstist saab järeldada, et kostja tugineb RahaPTS § 42 lg 1 p-le
  3. Seega tuleb VÕS § 196 lg 1 alusel hinnata, kas kostja oli vaatama oma mõistlikele jõupingutustele lepingu ülesütlemise ajal RahaPTS § 42 lg 1 p 1 olukorras. 4.
  4. Ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama hinnangu kujundamise aluseks olnud asjaolude terviklikku kirjeldust, piisab hinnangust asjaoludele. Kohtumenetluses tõi kostja esile hinnangu aluseks olevad asjaolud, mis kostja selgituse järgi viisid ülesütlemiseni nende kogumis. 4.3.
  5. Eraldi võttes ei peaks olema arusaamatu hageja äritegevus osas, milles hageja ainuomanik ja juhatuse liige osutab teisele ettevõttele juhtimisteenust ja tasu selle eest makstakse tema osaühingule teenustasuna, mitte talle kui töötajale. Osaühingu kaudu töö tegemine on levinud viis optimeerimaks maksude tasumist. Sel juhul on ka tavaline, et osaühingule makstud tasu kasutatakse investeerimiseks (nt soetades kinnisvara), mitte ei võeta (täies ulatuses) dividendidena välja. Ka on üldteada, et sel juhul näidatakse osaühingu kuludena (vähemalt osaliselt) enda eluaseme-, reisi- ja sidekulusid. Üksnes juhtimisteenuse osutamine kõrge riskiga (krüptoraha, hasartmängud) äriühingutele ei muuda tulu päritolu ebaselgeks. 4.3.
  6. Samas tõi kostja esile mitmeid muid tehinguid ja asjaolusid, millele ta lepinguid üles öeldes tugines. Näiteks laekumine Yolo ME FZ-LLC Liechtensteini kontolt selgitusega „230406F25333 Sent by ONE /ROC/NOTPROVIDED“, mis hageja selgituse kohaselt on laenu, aga selle arvelt rahastati luksusauto Lamborghini ostu 247 000 € eest. OÜ Heathmont kontodelt laekus 23.
  7. – 06.10.2023 hagejale 27 605 €, mille päritolu on ebaselge Ka ei ole hageja selgitanud Kirgon Kinnisvara OÜ-le tehtud ülekanded, sest tütarettevõttele laenu andmine ei haaku hageja äritegevusega (juhtimisteenuse osutamine ja teenitu investeerimine). 4.3.
  8. Hageja vara pärineb OÜ-lt Heathmont, mille ainuosanik on Yolo Tech OÜ. Kostja peab nii neile kui ka teistele Yolo grupi ettevõtetele laekuva raha (või muu vara) päritolu ebaselgeks, sest need äriühingud arveldavad online-kasiinode valdkonnas tegutsevate äriühingutega (mBet Solutions N.V. ja Moon Technologies B.V.), mis võimaldavad anonüümset panustamist või tasumist krüptorahas. 4.3.
  9. Kokkuvõttes ei ole hageja laenude võtmist ja andmist oma äritegevuse osana selgitanud. Kuigi suurt sissetulekut teeniv inimene võibki lubada endale luksusasju (sh autosid), ei ole selge, miks seda rahastati ebatavalise laenuga. Hageja töötab Yolo grupi heaks, mis teenib tulu krüptokasiinoäriga, ja saab laekumisi selle grupi ettevõtetelt. 3

(6)Krüptokasiinoäri peetakse kõrge rahapesuriskiga äriks. Hageja ei tõendanud, et Yolo grupi veebikasiinodes isikud tuvastataks. Kostja uuris hageja ja temaga seotud ettevõtete äritegevust konto väljavõtetelt, kogus andmeid avalikest allikatest ja küsis korduvalt teavet hagejalt. Nii tegi kostja mõistlikke jõupingutusi kliendi tegevuse analüüsimiseks. Alati on võimalik veel rohkem andmeid nõuda, ent olukorras, kus panga klient saab sissetulekud kõrge riskiga ärist, tuleb arvestada, et ka pangal on õigus ja kohustus määrata kindlaks riskitaluvuse piirid (KAS § 55 lg 2 p 21). Eeskätt tulenvalt krüptokasiinoäriga seotud rahapesuriskidest leidis kostja põhjendatult, et ta ei suuda lõpuni tuvastada selles äris liikuva vara päritolu ega soovi võtta endale sellega kaasnevat riski. 4.
  1. Hageja äritegevuse olemust arvestades ei ole Eesti krediidiasutuses pangakonto omamine hagejale möödapääsmatult vajalik. Hagejale makseid tegevad ettevõtted on rahvusvahelist äri ajavad ettevõtted, seega ei ole ka eluliselt usutav, et välismaksete kulukuse tõttu nad enam hagejale makseid teha ei tahaks (eriti arvestades hageja enda seotust ettevõtetega). POOLTE SEISUKOHAD
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. 5.
  3. Esiteks on vaidlustatud otsus puudulikult põhjendatud. Maakohtu põhjenduste pinnalt ei ole võimalik mõista, miks ei teinud maakohus otsuses kostjale ette heidetud asjaoludest loogilist järeldust, et kui ülesütlemisavalduses esile toodud põhjendused pole suures ulatuses kohased, siis puudub ka alus tuvastada, et kostjal oli lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus ja ülesütlemist ei saa seetõttu lugeda kehtivaks. Samuti pole otsusest leitav kohtu analüüs kostja käitumise vastavusest hea usu põhimõttele. Maakohtu põhjendused on lünklikud ja vastuolulised ja puudub kohtu seisukoht, kas kostjal oli kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kehtiva õiguse kohaselt alus hagejaga sõlmitud lepingud üles öelda, või selle kohta, kas kohus käsitles antud asjaoludel lepingute lõpetamist korralise või erakorralise ülesütlemisena. 5.
  4. Teiseks rajaneb vaidlustatud otsus kostja paljasõnalistele väidetele. Kostja ei tõendanud, et ta tegi enne ülesütlemist mõistlikke jõupingutusi hageja tegevuse analüüsimiseks. Ainsad tõendid on kostja päringud hagejale, millele hageja vastas ja mis lõppkokkuvõttes ei omanud lepingute ülesütlemise tegeliku põhjuse seisukohalt määravat tähtsust. 5.
  5. Kolmandaks kvalifitseeris maakohus õigussuhte ebaõigesti. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja üritas maksma panna lepingu erakorralise ülesütlemise õigust. Seetõttu ei saa lugeda lepingute ülesütlemist kehtivaks alusel, mis rakendub korralise ülesütlemise puhul. 5.
  6. Neljandaks andis maakohus ebaõige hinnangu lepingute lõpetamise õiguspärasusele. Kostja ei ole ei lepingute ütlemisel ega kohtumenetluses tuginenud sellele, et hageja profiil ei vasta kostja riskiisule. Kostja ei esitanud kohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisena ta määratleb oma riskiisu ning milles seisneb hageja profiili mittevastavus nendele riskide tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses järgib. Ühtegi konkreetset RahaPTS § 42 lg 1 p 1 kohaldamist õigustavat asjaolu maakohus otsuses ei tuvastanud.
  7. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi (

§ 657lg 1 p 2).

Kaebus rahuldatakse ja kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. 8. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena lepingute sõlmimise, kostja ülesütlemisavalduse (dtl 136) sisu ja avalduse hagejale edastamise. Neid asjaolusid pooled apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud ja ringkonnakohus saab neist lähtuda (

§ 652lg 1 p 1). 4

(6)
  1. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu sedastusega, et kostja tugines lepingute ülesütlemisel sisuliselt RahaPTS § 42 lg 1 p-le 1, mistõttu tuleb kontrollida, kas kostja oli olukorras, milles ta ei suutnud täita sama seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid. Kostja viitas ülesütlemisavalduses lisaks omaüldtingimuste p-le 9.2.15, mille sisu on koostoimes p-ga 9.1 praktiliselt sama (dtl 151–152). Ülesütlemisavalduse kohaselt soovis kostja lepingud erakorraliselt üles öelda, mis on kooskõlas RahaPTS § 42 lg 4 mõttega (vt nt RKTKo 09.03.2022, 2-18-7504/138, p 12). Kostja etteheidete kohaselt ei saa ta aru hageja tehingutest ega vara päritolust, mis takistab hoolsusmeetmete teostamist.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtu ette toodud ja tõendite põhjal tuvastatavate asjaolude järgi on põhjendatud RahaPTS § 42 lg 1 p 1 keelul rajanev kostja etteheide hoolsusmeetmete takistatusse osas. See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamise. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt. 10.
  3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et õige on maakohtu põhjendus hageja valitud ärimudeli osas. Pelgalt juhtimisteenuse osutamine, sellega seonduvad ülekanded ja teenitud raha kasutamine või investeerimine ei muuda hageja ärimudelit arusaamatuks ega kätke endas takistusi hoolsusmeetmete teostamisel. Siinjuures pole hoolsusmeetmete teostamise võimaluse vaatekohast määrava tähtsusega, kas juhtimisteenuse eest tasutava raha päritolu suudab hageja ammendavalt selgitada. Piisav on hageja selgitus enda osutatava teenuse ja selle eest saadava tasu kohta. 10.
  4. Erinevalt maakohtust ja kostjast ei hinda ringkonnakohus hoolsusmeetmete teostamise takistusena ebatavalise laenu saamist ja kasutamist luksusauto ostuks ega tütarühingule laenu andmist. Hageja on võtnud ja andnud kontsernisiseseid laene ning omab kinnisvara – neist viimane vastab hagejalt kostjale saadetud ärimudeli selgitusele, laenud aga mitte. Laenu andmist ei saa siiski hinnata hageja ärimudelist väljuvaks, sest ta märkis investeeringutelt tulu teenimise ja intressiga raha laenamine vastab sellele eesmärgile. 10.
  5. Hageja kirjeldatud ärimudeliga ei haaku 100 000 € laenuks saamine (dtl 23–29) ja kohe laenu saamisel 247 000 € eest luksusauto (Lamborghini) ostmine (dtl 297–298). Maakohus tuvastas, et laen tuleks tagasi maksta
  6. a ja hindas ebatavaliseks õiguse tagastada see krüptorahas. Need asjaolud tervikuna ei takista pangal hoolsusmeetmete teostamist ja laenu tagastamine krüptorahas pole tänapäeval märkimisväärselt erandlik. Pigem väljendub ebakõla hageja ärimudeliga selles, et ta ei väida nagu oleks luksusauto tulu teeniv investeering – erinevalt nt kinnisvarast. Siiski ei muuda selline (ebamajanduslik) käitumine hageja ärimudelit arusaamatuks. Samas võib see olla detail, mis raskendab arusaamist vara päritolust, aga hageja esitas kostjale laenulepingu, mis selgitab vähemalt hagejaga seotud õigussuhetes piisavalt raha päritolu ja saamise tingimusi. 10.
  7. Üks olulisemaid hageja pangatehinguid on enam kui 600 000 € laekumine kontserniga seotud ettevõttelt, kes tegeleb samuti krüptorahaga (täpsemalt: pakub krüptorahast väljumise teenust neile, kellele tavapangandus seda suure riski tõttu ei paku). Saadud raha eest ostis hageja kinnisvara (kortereid). Nimetatud laekumise kohta kostja eraldi teavet ei küsinud, mistõttu maakohus otsustas, et seda ei saa hageja äritegevusega seotuse aspektist hinnata. Ringkonnakohus hindamise takistust otseselt ei näe, aga leiab, et nii olulise makse puhul ei võinud kostja ilma lisateavet küsimata tugineda vara päritolu ebaselgusele ja hoolsusmeetme järgimise takistusele. Kuigi kirjeldatud viisil raha investeerimine võib väljuda hageja kirjeldatud ärimudelist, siis pidi kostja enne sel alusel lepingute ülesütlemist küsima täiendavaid selgitusi või koguma täiendavat teavet. Eelkõige sai kostja RahaPTS § 20 lg 5 alusel nõuda dokumente ja teavet nii hagejalt kui ka temaga tehtud tehingus osalevalt isikult. Kui kostja seda ei teinud, siis ei ole ta hoolsusmeetmeid teostanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 järgi nõutava mõistlikkusega. Niisuguses olukorras ei saa kostja edukalt tugineda hoolsusmeetme teostamise hagejast tingitud takistusele (nii ka nt TlnRnKo 29.11.2024, 2-2312966, p 16.6.3). 5
(6)10.
  1. Maakohus põhjendas ülesütlemise kehtivust argumendiga, et hageja tegevuse saab lugeda rahapesuriskiga äriks. See põhjendus ei ole asjakohane. Kostja ei ole ei lepingute ütlemisel ega kohtumenetluses tuginenud sellele, et hageja profiil ei vasta kostja riskiisule. Kostja ei esitanud kohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisena ta määratleb oma riskiisu ning milles seisneb hageja profiili mittevastavus nendele riskide tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses järgib. Pelgalt suurem rahapesurisk ei tähenda hoolsusmeetmete takistust.
  2. Neil kaalutlustel tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et kostja ülesütlemise tulemusel lepingud ei lõppenud. Ühtlasi tuleb kostjat lõpetada ülesütlemisavaldusega hagejale seatud piirangud teenuste kasutamisele.
  3. Kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik (

§ 445lg 2).

Käesoleval juhul ei ole tagamise jätkumine pärast otsuse jõustumist enam vajalik, sest sisulise otsustusega tuvastab kohus, et lepingud ei lõppenud kostja ülesütlemisega. Seetõttu tühistab ringkonnakohus hagi tagamise alates otsuse jõustumisest. 13. Kõik senised menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuuld määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (

§ 177lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.