Obsah (8)

§ 134§ 135§ 171§ 175§ 123§ 174§ 140§ 137

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-14416 Ko

§ 134lg-s 1 sätestatud aluseid.

L.A käitumine ja vanema hooldusõiguse teostamine või teostamata jätmine (sh välismaal viibimine) ei ole kujutanud sellisel määral ohtu V.V ja Q.G kehalisele, vaimsele või hingelisele heaolule või nende varale. Vanem küll lahkus koos koolikohustuslike alaealiste V.V ja Q.G-ga Eestist ilma teise vanema nõusolekuta, kuid septembri alguses naasid Q.G ja V.V iseseisvalt (ilma isata) Soomest tagasi Eestisse vanaema juurde (dtl 114). Alates 04.10.2024 seati laste üle ajutine eestkoste ning laste igapäevase heaolu ja turvalisuse eest hoolitses Tallinna linn, kelle nõusolekul hoolitses laste eest vahetult nende vanaema. Isa on avaldanud 08.01.2025 istungil, et F.S-ile ei ole ta laste ülalpidamiseks raha kandnud. Kohtu kaudu elatist välja mõistetud ei ole. Samas on L.A esitanud väitena, et on V.V ja Q.G ülalpidamiseks teinud makseid vanema poja I.M-i pangakontole. Maakohtu hinnangul ei nähtunud ülekannetest ja selgitustest tõsikindlalt, et maksed on tehtud L.A poolt laste ülalpidamiskulude katteks, samuti ei ole tegemist regulaarsete maksetega. Kohtule ei ole teada, milleks nimetatud summasid on kasutatud. Isegi, kui kõnealuseid summasid on kasutatud V.V ja Q.G huvides, ei saa isa sellist käitumist pidada kohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vastutustundlik lapsevanem peaks laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid andma üle täisealisele isikule, kes tegelikult laste vajaduste katmise eest vahetult hoolitseb. Siiski võib eeldada, et laste vajadused olid isaga koos elades ja reisides vähemalt minimaalsel määral kaetud, ning ei esine asjaolusid, mis õigustaksid isalt V.V ja Q.G hooldusõiguse äravõtmist. Maakohtu hinnangul oleks jõustunud elatise kohtuotsuse täitmata jätmine pikema aja jooksul eeldus vanemalt lapse varahooldusõiguse ära võtmiseks.

1. Maakohtu hinnangul on L.A ohustanud oma lapse L.A kehalist, vaimset ja hingelist heaolu sellega, et ei ole soovinud või ei ole olnud võimeline ohtu ära hoidma, mistõttu tuleb L.A-lt ära võtta L.A isiku- ja varahooldusõigus. 14.
2. Maakohus leidis, et L.A on kuritarvitanud L.A isikuhooldusõigust viies lapse Eestist ära olukorras, kus tema teine hooldusõiguslik vanem Eestist lahkumiseks luba ei andnud (dtl 158). Lapsel oli Eestis olemas koolikoht Tallinna Õismäe Gümnaasiumi
3. klassis (dtl 14). Elades koos isaga, ei alustanud laps
4. klassis kooliteed ning kuni tänaseni (aprill 2025) ei ole laps asunud Tallinna Õismäe Gümnaasiumis koolikohustust täitma. Ka ei ole lapse isa esitanud tõendeid, et laps oleks alustanud kooliteed mõnes muus riigis. Isa selgitas, et kõigepealt soovis ta last kooli panna Soomes (dtl 217), kuid kuna lastekaitse oli mures perekonna elukorralduse pärast, naasis ta septembri alguses lapsega Eestisse. Maakohtu hinnangul puudus objektiivne takistus, miks isa ei viinud Eestisse tulles last kooli, tegemist oli septembri algusega ning kuivõrd isa väitis, et perekond oli lastekaitse huviorbiidis, oleks lapse koolikohustuse täitmise tagamine olnud viis, kuidas väljendada vanemliku vastutuse teadvustamist. Pärast seda naasis isa koos L.A-ga Soome olles teadlik tema hooldusõiguse peatamisest. Isa ei tulnud lapsega Eestisse tagasi täitma kohtumäärust, millega olid peatatud ajutiselt tema vanemlikud õigused. Isa sõitis koos lapsega Šveitsi, kus viibis vähemalt kuni 08.01.
5. Laps ei asunud endiselt koolikohustust täitma, samuti ei täitnud isa kohtumäärust, varjas last ning ei teinud koostööd Tallinna linna lapse heaolu spetsialistiga. Laps kuulutati tagaotsitavaks 07.01.2025, s.o enne kohtuistungit, istungil avaldas L.A, et ta ei plaani koos lapsega Eestisse tulla, ka mitte siis, kui kohtul on kohustus L.A isiklikult ära kuulata. Oma soovimatust Eestisse naasta L.A kohtule pikema aja jooksul istungil selgitada ei soovinud. L.A avaldas oma plaani jääda Šveitsi, samas mõtles sõita ka Venemaale ja paluda seal varjupaika, kui kohus võtab isalt hooldusõiguse ära. Jaanuaris 2025, viibis isa enda sõnul koos lapsega Šveitsis, menetlusse on esitatud väited, et vahepealsel perioodil – jaanuar–veebruar 2025 viibis L.A koos L.A-ga ka Amsterdamis ja Hispaanias, nimetatud väidetele isa vastanud ei ole. 8 2-24-14416 14.
6. Alates märtsist 2025 elab L.A enda sõnul koos L.A-ga Lätis. L.A on maakohtule avaldanud, et lapsel on Lätis kõik eluks vajalik olemas – elukoht, vanemlik hoolitsus, on alustatud lapse kooliks ettevalmistamisega. Maakohtule ei esitatud tõendeid lapse elutingimuste kohta Lätis, ehkki kohus on tõendamise vajadust L.A-le selgitanud (dtl 470). Maakohus palus L.A-l esitada tõendid, et tal on kindel töökoht ja elukoht, et L.A-l on kindel ja turvaline, lapsele sobilik elukoht ning et laps on kantud kooli nimekirja. Kohtule on esitatud lätikeelne eluruumi üürileping ja tööleping 01.03.2025 kuupäevaga. L.A esitas 03.04.2025 dokumentide tõlked. Maakohus märkis, et sõlmitud tööleping ja eluruumi üürileping ei tõenda lapsele sobilikke elutingimusi ega asjaolu, et laps on kantud kooli nimekirja või et laps tegeleks sisuliselt hariduse omandamisega. L.A on esitanud kohtule tõendid, et laps on alustanud ettevalmistusklassis Lätis. Selle tõendamiseks on ta kohtule esitanud pildid lapse viibimisest klassiruumis (dtl 313–316). Ühtegi ametlikku dokumenti lapse koolikohustuse täitmise kohta ei ole isa kohtule esitanud. Nimetatud pildid ei tõenda lapse koolihariduse omandamist ja haridusasutuse tõendi esitamata jätmine annab alust järelduseks, et laps tegelikult haridusteed alustanud ei ole. Samuti ei ole lapse seaduslik esindaja andnud nõusolekut lapse Lätis kooli panemiseks ega tema elukoha Lätis registreerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla L.A plaanid realistlikud, kuna tal ei ole õiguslikku alust nende muudatuste tegemiseks L.A elus. Lapse registreeritud elukoht on käesolevalt Eesti Vabariigis, Tallinnas. Tegemist on lapsega, kellel on koolikohustus ning tal on olemas koolikoht Tallinna Õismäe Gümnaasiumis. Maakohtu hinnangul kuulub lapse heaolu eest hoolitsemise alla lapse koolikohustuse täitmise tagamine (perekonnaseaduse (

) § 124 lg 1 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) § 4). 14.3. Kokkuvõtlikult ei ole maakohtu hinnangul L.A isana oma hooldusõigust L.A huvides teostanud. Puuduvad igasugused objektiivsed põhjendused, miks koolikohustuslik laps peaks pikalt sõitma ringi isaga Euroopas, ilma koolihariduseta, ilma lähedaste inimesteta (vennad, vanaema, ema). Puudub igasugune informatsioon lapse elutingimuste ja olukorra kohta. Laps on eraldatud oma vendadest, kellega ta on varasemalt koos elanud. Lapse huvides on, et ta tuleks Eestisse esimesel võimalusel. Isa ei ole toonud kohtu ette ühtegi isikliku ega lapse huvist lähtuvat põhjendust, mis võiks õigustada lapse koolikohustuse täitmata jätmist. Lapse asetamist olukorda, kus laps on eraldatud ilma arusaadava põhjuseta oma pereliikmetest ning kus ei ole tagatud lapse koolikohustuse täitmine (ilma objektiivse põhjuseta), luges maakohus vanema hooldusõiguse kuritarvitamiseks. Maakohtu hinnangul puuduvad hetkel meetmed, mida võiks L.A suhtes rakendada (

§ 135lg 2).

15. Maakohus leidis, et L.A-lt tuleb

§ 134

lg 1 ja lg 3 ning

§ 135lg 2 alusel täielikult ära võtta L.A isiku- ja varahooldusõigus.

Avalduses toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et lapsevanem ei ole võimeline oma alaealise lapse L.A hooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Maakohus kaalus L.A hooldusõiguse peatamist L.A suhtes sarnaselt V.V ja Q.G-ga. Selle käigus on maakohus arvestanud, et L.A ning kaksikute vanus on erinev, poisid käivad juhutöödel ning on sellisel määral iseseisvunud, et isa poolne hooldusõiguse rikkumine ei avalda neile sarnast mõju, nagu L.A-le. Isa suutmatus L.A huve tagada ei ole praegu ajutise iseloomuga (kohtumääruse rikkumine, teise hooldusõigusliku vanema loata lapsega Eestist lahkumine, lapse varjamine ja lapse koolikohustuse täitmata jätmine on kestnud vähemalt 6 kuud ning hetkel ei ole lähimas tulevikus näha selle seisundi möödumist), seega ei esinenud praegusel juhul hooldusõiguse peatamise aluseid. 16. Maakohus tõi välja, et M.G ja L.A on märgitud rahvastikuregistris V.V, Q.G ja L.A hooldusõiguslike vanematena. Vanemate hooldusõiguse äravõtmise järgselt puudub lastel seaduslik esindaja.

§ 171

lg 1 kohaselt määratakse alaealisele eestkostja, kui lapse esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal. Maakohus leidis, et V.V-le, Q.G-le ja L.A-le 9 2-24-14416 tuli määrata eestkostja.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et eestkostja määramisel tuleb eelistada juriidilisele isikule füüsilise isiku määramist. Kohtumenetluses on lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja märkinud, et poiste eestkostjaks võiks saada vanaema F.S ja L.A eestkostjaks Tallinna linn. 04.04.2025 kohtuni jõudnud seisukohas palus esindaja kõigi laste eestkostjaks määrata Tallinna linna, sest vanaema ei ole tulnud toime poiste turvalisuse ja hariduse tagamisega. M.G on avaldanud, et kõigi laste eestkostjaks võiks saada vanaema F.S. Tallinna linn on oma seisukohas palunud kõigi laste eestkostjaks määrata Tallinna linna, kuna F.S ei saa laste turvalisuse tagamisega hakkama. Oma suutmatust tunnistab F.S ise. Kuna puudus sobiv füüsiline isik, oli põhjendatud määrata Tallinna Linnavalitsus laste Q.G, V.V ja L.A eestkostjaks.

1. Maakohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebused
2. V.V esitas 08.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras V.V eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse ja teha selles osas uue otsustuse ning määrata V.V eestkostjaks tema vanaema F.S. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et kuna V.V vanemad viibivad eemal (isa on pikemalt Eestist eemal ja ema kannab karistust kinnipidamisasutuses), siis tuli vanemate hooldusõigus peatada ja V.V-le, Q.G-le ja L.A-le määrata eestkostja. V.V hinnangul ei ole maakohus arvestanud alaealise lapse tahet ega lähtunud lapse parimast huvist kasvada oma pereliikme (vanaema) juures. Maakohus ei ole lahendit piisavalt põhjendanud, s.o miks eelistas kohus eestkostja määramisel lapse lähedasele isikule kohalikku omavalitsust.
3. Q.G esitas 08.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras Q.G eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse ja teha selles osas uue otsustuse ning määrata Q.G eestkostjaks tema vanaema F.S. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et kuna Q.G vanemad viibivad eemal (isa on pikemalt Eestist eemal ja ema kannab karistust kinnipidamisasutuses), siis tuli vanemate hooldusõigus peatada ja V.V-le, Q.G-le ja L.A-le määrata eestkostja. Q.G hinnangul ei ole maakohus arvestanud alaealise lapse tahet ega lähtunud lapse parimast huvist kasvada oma pereliikme (vanaema) juures. Maakohus ei ole lahendit piisavalt põhjendanud, s.o miks eelistas kohus eestkostja määramisel lapse lähedasele isikule kohalikku omavalitsust.
4. L.A esitas 21.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning taastada vanemlikud õigused L.A-le või määrata laps (L.A) isa juurde elama. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvesse võtnud lapse L.A enda soovi jääda isa juurde. Lapse arvamust ei ole sisuliselt kaalutud ega piisavalt dokumenteeritud. L.A väljendas korduvalt, et ta ei soovi minna tagasi vanaema juurde, kus ta end turvaliselt ei tunne. L.A on loonud Lätis kõik tingimused lapse normaalseks arenguks: elukoht, kool, sotsiaalne kohanemine, lasteaiakoht ja turvaline keskkond. Maakohus ei ole neid fakte piisavalt hinnanud ega analüüsinud, kuigi need olid tõendatud esitatud dokumentidega. L.A esitas maakohtule töölepingu, mis tõendab tema ametlikku tööleasumist Lätis direktorina, samuti rendilepingu elukoha kohta. Maakohus ei arvestanud neid dokumente, jättes mulje, justkui puuduks tal stabiilne sissetulek ja elukoht. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Ühest küljest tunnistatakse, et laps tunneb end isaga turvaliselt, teisest küljest aga leitakse, et 10 2-24-14416 hooldusõiguse peatamine on põhjendatud. Selline lähenemine ei ole kooskõlas lapse parimate huvidega. Lapse vanaema peab täna saama hakkama kolme teismelise ja alaealise tüdrukuga. Tema varasem ebaõnnestumine lapsevanemana seab kahtluse alla tema suutlikkuse tagada lapse heaolu. Vanaema ei suutnud kasvatada isegi oma tütart. Menetlusosaliste seisukohad
5. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab 29.04.2025 seisukohas, et L.A määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud lapse L.A parimate huvidega. L.A ei ole taganud lapsele vajalikku haridust, sest laps on viibinud alates oktoobrist 2024 erinevates välisriikides. Tänase päeva seisuga ei ole olukord lahendatud alaealise L.A suhtes. L.A peidab last ning ta pole võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Samuti selgus L.A perearstile 10.04.2025 tehtud päringust, et tüdruk ei ole alates septembrist 2024 vastuvõtul käinud ning perearstil pole õnnestunud ühendust saada L.A-ga. Lapse heaolu talitusel puuduvad kindlad dokumendid, mis tõendaks seda, et lapsele on tagatud välisriigis turvaline keskkond. Samuti on L.A rikkunud 04.10.2025 tehtud määrust, mille kohaselt on L.A isast eraldatud ning L.A eestkostjaks on Tallinna Linnavalitsus Haabersti LOV kaudu.
6. Tallinna Linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab 30.04.2025 seisukohas, et V.V ja Q.G määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ning jätta edasine elukorraldus Tallinna linnale, kelle pädevuses on lastele turvalise elu- ja viibimiskoha määramine ning hoolekandeasutusse paigutamine, kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.04.
7. V.V ja Q.G käitumine ning suhtumine vanaema F.S-i on endiselt vastuvõetamatud, ignoreerides vanaema F.S koduseid reegleid. V.V ja Q.G käituvad omavoliliselt, ei suuda täita koolikohustust ning ei tunne vastutust oma käitumise eest, vaid kogevad karistamatuse tunnet. Vanaema sõnade kohaselt viibivad V.V ja Q.G pidevalt kodust eemal ning samuti varastasid kodust ära enda passid. Poisid tegelevad illegaalsete tegevustega nagu alkoholi tarvitamine, tubaka tarvitamine jms.
8. Lastele määratud esindaja leiab 30.04.2025 seisukohas, et L.A määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud lapse parimate huvidega. L.A ei ole taganud lapsele stabiilset elukorraldust ega taganud hariduse andmist. L.A on alates
9. a sügisest seigelnud mitmel pool Euroopas. Tänase päeva seisuga ei ole olukord lahendatud alaealise L.A suhtes. L.A peidab last ning ta pole võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Lisaks ei ole perearstil infot L.A terviseseisundi osas. Laps ei ole alates septembrist 2024 vastuvõtul käinud ning perearstil pole õnnestunud ühendust saada L.A-ga. Lapse heaolu talitus on samuti kinnitanud, et isa ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid seda, et lapsele on tagatud välisriigis turvaline keskkond, kodu- ja õpikeskkond. Isa on rikkunud Harju Maakohtu 04.10.2025 määrust. Menetluse edasine käik
10. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
11. L.A esitas 20.05.2025 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse koos tõenditega, mille eesmärk on kinnitada lapse asukohta, turvalist elukeskkonda ja rahvusvahelise kaitse menetlust Prantsusmaal. Tõenditeks on avalduse kohaselt attestation de demande d’asile (väljastatud Prantsuse Siseministeeriumi poolt 30.04.2025, L.A ja L.A nimele), SPADA registreerimistõend (ametlik kinnituskiri vastuvõtva organisatsiooni poolt), elamispinna 11 2-24-14416 eraldamise kinnitus (dokumendid elukoha määramise kohta Strasbourgis), sotsiaaltoetuse määramise tõend (kuulub Prantsusmaa sotsiaalkaitsesüsteemi alla), L.A kooliregistreerimise tõend (ettevalmistusklass Strasbourgis).
12. L.A esitas 09.06.2025 täiendava seisukoha, milles palub tühistada 04.04.2025 määruse, millega teda täielikult vanemlikest õigustest ilma jäeti ning tunnistada, et tal on jätkuvalt seaduslik õigus ja täielik valmisolek kasvatada oma poegi Q.G-d ja V.V-d. L.A selgitas, et 30.04.2025 andis Prantsusmaa Vabariik talle ja L.A-le rahvusvahelise kaitse (OFPRA otsus). See on ametlik tunnustus, et meie perel oli vajadus kaitse järele Eestis aset leidnud olukorra eest. L.A vanemlik sobivus ja pühendumus on kinnitust leidnud usaldusväärse Euroopa Liidu liikmesriigi poolt. 17.05.2025 eemaldasid Šveitsi ametivõimud tema tütre L.A ilma tema osaluseta ning 25.05.2025 anti L.A üle Eesti ametivõimudele. Selle protsessi käigus teda ei informeeritud ega kaasatud. See on tema vanemlike õiguste ja lapse õiguse perekonnaelule tõsine rikkumine (EMRK art 6 ja 8, lapse õiguste konventsioon art 9). Q.G ja V.V käitusid stabiilselt ja ilma tõsiste probleemideta ajal, kui nad olid L.A järelevalve all. Pärast seda, kui teda määrusega vanemlikust vastutusest ilma jäeti, ilmnesid tõsised probleemid. 04.06.2025 otsustas kohus paigutada Q.G kinnisesse erikooli. See näitab, et tema kõrvalejätmine on otseselt kahjustanud laste heaolu ja arengut.
13. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 30.06.2025 kohtunõudega L.A-d esitama 20.05.2025 avaldusele ning 09.06.2025 seisukohale lisatud võõrkeelsete tõendite tõlked eesti keelde. Ringkonnakohus hoiatas L.A-d, et kui tõlget määratud tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta esitatud tõendid tähelepanuta (TsMS § 33 lg 3). Lisaks palus ringkonnakohus eestkosteasutusel selgitada, kuidas on W.E elu korraldatud ja kelle hoole all ta on praegu. 27.
14. L.A 20.05.2025 avaldusele ning 09.06.2025 seisukohale lisatud võõrkeelsete tõendite tõlkeid eesti keelde ei esitanud. 27.
15. Eestkosteasutus seisukohta ei esitanud, kuid seisukoha esitas L.A-le määratud esindaja. 27.
16. Laste esindaja seisukoha kohaselt kohtus ta L.A-ga Männi Turvakodus, kus laps alates Eestisse naasmisest viibib. Varasemas menetluses ei olnud esindajal võimalik L.A-ga vahetult kohtuda. L.A oli kohtumisel kontaktne, kuid pisut arglik ja teatud küsimustele (nt isaga veedetud aeg välismaal) vastas napisõnaliselt. L.A sõnul on tal hetkel kõik normaalne ja turvakodus on üldiselt kõik hästi. Samas sooviks L.A elada emaga Tallinnas ja reisida hetkel ei soovi. Isaga reisiti liiga palju, kuid L.A sõnul oli tal alati piisavalt toitu ja isa hoolitses L.A eest. Vennad olid alguses koos nendega, aga siis lahkusid ja sõitsid koju. Ema ja vanaema käivad L.A-d tihti külastamas ja L.A ootab neid. Emal ei ole hetkel oma kodu, mistõttu ei saa L.A emaga koos elada kuigi ta seda sooviks. Ema peab korteri ja töökoha leidma. Seni võiks L.A elada vanaema juures, seal elavad nende pere kassid, kelle järele L.A igatseb. Vend Q.G ei ole vaatamas käinud, sest ta on erikoolis kaklemise pärast. V.V ja I.M on L.A-d külastanud, isa on helistanud. Kõige rohkem teeb L.A-le rõõmu, et saab emaga kohtuda, sest ta tundis emast puudust. Sügisel soovib laps kindlasti kooli minna. 27.3.
17. Turvakodu personali sõnul on L.A suhe emaga taastunud. Ema ja vanaema külastavad last tihti. Alguses L.A pelgas ema ja võib eeldada, et isa oli last ema vastu meelestanud. Isa helistab lapsele, kuid laps väga pikalt isaga rääkida ei taha. Laps ei räägi koos isaga Euroopas ringi sõidetud ajast, ilmselt on tal seda keelatud rääkida. Laps on sõbralik ja suhtleb kaaslastega, kuid lapsel puudub oma arvamus ja initsiatiiv. Laps vajab ilmselt teraapiat, kuna ebastabiilses keskkonnas pikemaajaline viibimine on lapse vaimset tervist kahjustanud. 12 2-24-14416 27.3.
18. Lapse esindaja vestles ka lapse heaolu spetsialisti Marit Paukiga, kes asendas puhkusel viibivat juhtumiga tegelevat töötajat. M. Pauki kinnitusel toodi laps Eestisse maikuu lõpus. Lapse ema on kinnipidamiskohast vabanenud ja on lubanud minna Viljandisse sõltuvusravile. Ema külastab koos vanaemaga last pidevalt. Kuna emal ei ole hetkel valmisolekut L.A-d kasvatada, siis on sobiv eestkostja jätkuvalt Tallinna LV. Kui ema on sõltuvusravi edukalt läbinud ja leidnud töö- ja elukoha, siis on reaalne ema hooldusõiguse taastamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebused rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
20. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. V.V ja Q.G vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega määrati V.V ja Q.G eestkostjaks Tallinna linn. L.A vaidlustab maakohtu määrust osas, millega võeti temalt täielikult ära lapse L.A isiku- ja varahooldusõigus ja määrati eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni vanema hooldusõiguse taastamiseni Tallinna linn. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.
21. L.A esitas 09.06.2025 seisukoha lisadena täiendavad tõendid (IMG_6013, IMG_6008, IMG_6005, IMG_6004, IMG_6006, IMG_6007, Attestation_Asile_Sorokina_30.04.2025, vahistamine X-XX-XXXX Q.G lasteasutus). TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus palus esitada võõrkeelsete tõendite (IMG_6013, IMG_6008, IMG_6005, IMG_6004, IMG_6006, IMG_6007, Attestation_Asile_Sorokina_30.04.2025) tõlked eesti keelde, kuid L.A tõlkeid ei esitanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid tähelepanuta. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde tõendina L.A esitatud Harju Maakohtu 04.06.2025 määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.
22. V.V ja Q.G leiavad, et maakohus ei arvestanud nende tahet ega lähtunud lapse parimatest huvidest kasvada oma pereliikme (vanaema juures), sh ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks eelistati eestkostja määramisel lapse lähedasele isikule kohalikku omavalitsust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on piisavalt analüüsinud puudutatud isikute väiteid ning oma otsustust põhjendanud, lähtudes seejuures laste parimatest huvidest (

§ 123

). Nii lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka Tallinna linn on menetluses avaldanud, et vanaema ei ole tulnud toime poiste turvalisuse ja hariduse tagamisega (dtl 481–482, 504). Seda on tunnistanud ka F.S ise (dtl 481). Seda kinnitab kolleegiumi hinnangul ka Politsei- ja Piirivalveameti vastus päringule, milles on toodud välja korduvad õigusrikkumised alates 01.01.2024–31.01.2025 V.V ja Q.G poolt (dtl 473–475), sh ajal, mil poisid elasid vanaema juures. Muuhulgas on L.A esitanud ringkonnakohtule tõendina Harju Maakohtu 04.06.2025 määruse, mille alusel vahistati Q.G kuni 02.08.2025 ning paigutati viivitamatult Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse (dtl 798–802). Arvestades menetlusosaliste seisukohti ning esitatud tõendeid kogumis ei teki kolleegiumil veendumust, et F.S oleks praegusel juhul sobivaks isikuks, kes tuleks toime V.V ja Q.G üle eestkoste teostamisega (

§ 174lg 3).

V.V ja Q.G käitumine ega suhtumine vanaemasse ei ole muutunud (dtl 572 ja 576). Seega on maakohus õigesti leidnud, et kuna puudus sobiv füüsiline isik, oli põhjendatud määrata Tallinna linn Q.G ja 13 2-24-14416 V.V eestkostjaks kuni hooldusõiguse peatamise aluste ära langemiseni või kuni laste täisealiseks saamiseni (

§ 175lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jäävad nii V.V kui ka Q.G määruskaebused rahuldamata.

1. L.A on vaidlustanud maakohtu määrust tema hooldusõiguse ära võtmise osas alaealise lapse W.E suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna L.A määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ning põhjendab seda alljärgnevalt.
2. Kuigi L.A 09.06.2025 avalduses sisalduv menetluslik taotlus vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks ka resolutsiooni p-s 1 tehtud otsustuse osas ei ole esitatud kaebetähtaja jooksul, märgib kolleegium järgmist. Maakohus on tuvastanud, et L.A-l esineb objektiivne takistus hooldusõiguse teostamisel, sest ta ei viibi Eesti Vabariigis, kus elavad alaliselt tema lapsed (V.V ja Q.G). Kolleegiumile nähtub ka määruskaebemenetluses esitatud väidetest, et L.A viibib jätkuvalt välismaal, mistõttu esineb ka käesoleva määruse tegemise ajal objektiivne takistus hooldusõiguse teostamiseks. Lisaks on maakohus tuvastanud, et varasemalt, enne kohtumenetluse algust, alates
3. a on vanemad vajanud tuge laste eest hoolitsemisel. Vaatamata lastekaitse spetsialistide vestlustele vanematega pole vanemad tunnistanud probleeme laste kasvatamise ja nende käitumisega. Ka enne L.A Eestist lahkumist oli Q.G-l ja V.V-l arvukalt intsidente politseiga ning käitumisprobleemid koolis (dtl 16, 95, 473). Seega on maakohus õigesti leidnud, et L.A-l ei esine ainult formaalne takistus hooldusõiguse teostamisel, vaid tuvastatud on puudujäägid tema vanema hooldusõiguse teostamisel pikema aja jooksul. 33.
4. Maakohus on ka õigesti selgitanud, et pelgalt vanema välisriigis viibimine ei ole põhjuseks, miks tema hooldusõigus tuleks peatada. Lapsevanemad võivad elada erinevates riikides, kuid kui kokkuleppel suudetakse laste hooldusõigust teostada, ei ole alust eemalviibiva vanema hooldusõiguse piiramiseks. Maakohus on siiski tuvastanud, et L.A ei ole oma välisriigis viibimise ajal teostanud hooldusõigust laste seadusliku esindajaga (kuni 03.10.2025 laste ema, alates 04.10.2025 Tallinna linn ning laste vanaema) kokkuleppel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et L.A-l ei ole olnud tegelikult objektiivset takistust asuda laste eest hoolitsema ning nende olukorda parandama Eestis, vaid vanem on ise avaldanud, et ei plaani Eestisse naasta, mistõttu on ta loobunud hooldusõiguse teostamisest. Sealhulgas on maakohus tuvastanud, et L.A nõustus 08.01.2025 ärakuulamisel hooldusõiguse peatamisega V.V ja Q.G suhtes, kuna ta ei viibi Eestis (dtl 158). 33.
5. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et praegusel juhul ei ole L.A-lt võetud osaliselt või täielikult ära V.V ja Q.G hooldusõigust, vaid vanema hooldusõigus on peatatud

§ 140tähenduses.

Kui tulevikus langevad ära hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolud, siis on võimalik lõpetada L.A hooldusõiguse peatamine V.V ja Q.G suhtes. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et hooldusõiguse peatamise alus oleks ära langenud. L.A ei ole Eestisse naasnud ka määruskaebemenetluse ajal, olenemata sellest, et 17.05.2025 eraldati L.A tema juurest ja toimetati Eestisse ning Q.G on paigutatud alates 04.06.2025 kinnisesse lasteasutusse (dtl 798–802). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vanem näidanud ka praegusel juhul valmisolekut hooldusõiguse teostamiseks ega koostöö tegemiseks lapsi kasvatavate isikutega, mistõttu ei oleks võimalik tuvastada hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemist hooldusõiguse ennistamiseks V.V ja Q.G suhtes. 34. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et L.A-lt tuli ära võtta täielikult W.E isiku- ja varahooldusõigus (

§ 134

lg 1 ja lg 3,

§ 135lg 2).

Maakohus on õigesti kaalunud L.A hooldusõiguse peatamist W.E suhtes sarnaselt V.V ja Q.G-ga ning arvestanud, et L.A ning kaksikute vanus on erinev, poisid käivad juhutöödel ning on sellisel määral 14 2-24-14416 iseseisvunud, et isa poolne hooldusõiguse rikkumine ei avalda neile sarnast mõju, nagu L.Ale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa suutmatus L.A huve tagada ei ole ajutise iseloomuga (Harju Maakohtu 04.10.2024 määruse rikkumine, teise hooldusõigusliku vanema loata lapsega Eestist lahkumine, lapse varjamine ja lapse koolikohustuse täitmata jätmine on kestnud vähemalt 6 kuud ning lähimas tulevikus ei ole näha selle olukorra muutumist), mistõttu ei esinenud alust hooldusõiguse peatamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et puuduvad igasugused objektiivsed põhjendused, miks koolikohustuslik laps peaks pikalt sõitma ringi isaga Euroopas, ilma koolihariduseta, ilma lähedaste inimesteta (vennad, vanaema, ema). 34.1. L.A on välja toonud, et maakohus ei võtnud arvesse L.A enda soovi jääda isa juurde ning seda, et L.A on väljendanud korduvalt, et ta ei soovi minna tagasi vanaema juurde. Harju Maakohus on 04.10.2024 määrusega määranud L.A, V.V ja Q.G eestkostjaks Tallinna linna. Harju Maakohus ei ole ka 04.04.2025 tehtud lõpplahendis määranud eestkostjaks F.S-i . Seetõttu on L.A ekslikult leidnud, et L.A-l tuleks tagasi vanaema juurde minna. Sealhulgas ei rahuldata hooldusõiguse lõpetamise avaldust juhul, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu (

§ 137lg 2 p 1).

L.A on käesoleva määruse tegemise ajal 7-aastane, mistõttu L.A ei mõista ega suuda hinnata veel isa hooldusõiguse puudulikust teostamisest tulenevaid tagajärgi tema tulevikule (hariduse omandamine, suhted lähedastega). Asja materjalidest ei nähtu, et L.A oleks korduvalt väljendanud, et ei soovi minna tagasi vanaema juurde. 08.01.2025 ärakuulamisel avaldas L.A, et soovib muidu elada isaga, aga sooviks näha ka ema ning vendadega koos elada (dtl 158, ajamärge 00:53:29). Seda on L.A kinnitanud ka pärast Eestisse naasmist talle määratud esindajale (dtl 824). 34.

1. Lisaks on L.A välja toonud, et L.A üle andmine Eesti ametivõimudele on tema vanemlike õiguste ja lapse õigustest perekonnaelule tõsine rikkumine (EIK art-d 6 ja 8, lapse õiguste konventsioon art 9). Ringkonnakohus ei tuvasta, et praegusel juhul oleks rikutud õigust õiglasele kohtumenetlusele või õigust era- ja perekonnaelu austamisele (EIK art-d 6 ja 8). Ringkonnakohus märgib, et lapse õiguste konventsiooni art 9 sätestab, et osalisriigid tagavad, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud, kelle otsuseid võib kohtus uuesti läbi vaadata, otsustavad kooskõlas kehtivate seaduste ja menetlusega, et niisugune eraldamine toimub lapse huvides. Niisugune otsus on vajalik erijuhtudel, nagu siis, kui vanemad kohtlevad last julmalt või jätavad ta hooletusse või kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohus 04.10.2024 määrusega peatanud L.A hooldusõiguse W.E suhtes, mistõttu esines seaduslik alus W.E eraldamiseks isast, s.o rikutud ei ole ka lapse õiguste konventsiooni art-t
2. 34.
3. Seega on maakohus põhjendatult ja kaalutletult, lähtudes W.E parimatest huvidest, L.A-lt täielikult ära võtnud W.E hooldusõiguse ning määranud W.E eestkostjaks Tallinna linna. L.A ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jõuda teistsugusele järeldusele. Kui tulevikus langevad ära hooldusõiguse teostamist takistavad asjaolud, saab L.A pöörduda kohtu poole hooldusõiguse taastamise avaldusega.
4. Eeltoodust tulenevalt ei anna V.V, Q.G ega L.A määruskaebuste väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebuseid ei rahuldata.
5. Kuivõrd määruskaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel L.A kanda, v.a laste menetluskulud, mis jäävad riigi kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel määruskaebemenetluses rahaliselt 15 2-24-14416 kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Seega ei ole vaja menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi tasu suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 16