Obsah (5)

§ 657§ 651§ 175§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3995 Kohtuasi ÖÖLoom

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavad menetluskulud 3255 eurot ületavas osas, mõistis need hagejatelt välja ja tasaarvestas vastastikused väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p-d 3–6). Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas. 11.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja 4 2-20-3995 ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 12. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 12.

1. Hagejate hinnangul ei ole hüvitatav kostja lepingulise esindaja kulu hagi ja hagi tagamise avalduse analüüsimisele ja kliendiga suhtlusele mahus 1,30 tundi, lisaks kulus hagejate arvates hagile vastamiseks ülemääraselt palju aega, mistõttu peaks selle toimingu hüvitatav ajakulu olema 7–8 tundi, mitte 13 tundi. Kolleegium leiab, et 19.03.2020 ajakulu on hüvitatav ning maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks nii hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega tutvumise kui ka hagi tagamise avaldusele vastamise kulu on põhjendatud ja vajalik kostja märgitud ulatuses. Nii hagiavaldusele kui ka hagi tagamise avalduse osas seisukoha esitamiseks oli kostjal vajalik nende avaldustega tutvuda, teostada õiguslikku analüüsi, kooskõlastada kliendiga menetlusplaani ja menetlustoiminguid. Nimetatud toimingutele kulunud aeg 1,30 tundi ei ole dokumentide sisu ja mahtu arvestades ülemäärane. Maakohus oli kostja seisukohta hagi tagamise avalduse osas küsinud 12.03.2020 kirjaga. Samuti ei ole põhjust vähendada hagivastuse koostamiseks kulunud aega, arvestades hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu ning hagivastuse sisu ja mahtu. 12.
2. Hagejad on esile toonud, et hüvitatavad ei peaks olema kostja lepinguliste esindajate dubleerivad kulud. Ringkonnakohtule ei nähtu kostja menetluskulude nimekirjadest, et kostja lepingulised esindajad oleksid teostanud samu toiminguid topelt. Ühtlasi ei nähtu, et ühe lepingulise esindaja töö oleks olnud üksnes teise esindaja koostatud dokumentide kontrollimine või ülevaatamine. 12.
3. Hagejad leiavad, et apellatsioonkaebusele vastamiseks kulutatud 11,80 tundi on ülemäärane, kuivõrd dokumendi suurem maht on saavutatud kasutades kitsamat joondust ja hõredamat vormistust. Samuti märkisid hagejad, et nende lepingulisel esindajal kulus apellatsioonkaebuse koostamiseks oluliselt vähem aega. Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja lepingulised esindajad on enda esitatud menetlusdokumente vormindanud hagejate lepingulisest esindajast erinevalt, ei anna alust arvata, et kostja lepingulistel esindajatel ei kulunud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile ja vastuse kirjutamisele menetluskulude nimekirjas märgitud aeg (11,80 tundi). Maakohus ei ole pidanud ajakulu 11,80 tundi põhjendatuks dokumendi lehekülgede arvust lähtuvalt, vaid on arvesse võtnud maakohtu otsuse sisu ja mahtu ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, sh selles kajastatud õiguslikke probleeme ning apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu. Mis puudutab argumenti, et hagejate lepingulisel esindajal kulus vähem aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, on hagejad ka ise märkinud, et poolte lepinguliste esindajate ajakulu ei pea tingimata olema võrdne.

§ 175

lg-ga 1 kooskõlas tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17). Apellatsioonkaebusele vastamine eeldas lisaks maakohtu otsusega tutvumisele ka hagejate apellatsioonkaebusega tutvumist, läbitöötamist ja õigusliku analüüsi teostamist. Hagejad ei ole toonud esile, et apellatsioonkaebuse vastus oli sisult selline, mille koostamiseks oleks pidanud kuluma oluliselt vähem aega kui on kajastatud kostja menetluskulude nimekirjas. Nimetatud ei tuvastanud ka ringkonnakohus asja materjalide pinnalt. 5 2-20-3995 12.

1. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind 200 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge ning vastaspool ei peaks sellises määras kulu hüvitama. Kuigi tegemist on menetlustoimingute kuupäeva arvestades pigem kõrgema tunnitasuga, ei saa seda siiski pidada sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda oluliselt ületavaks ja põhjendamatuks (vt ka RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 18; 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10). Riigikohus on pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks mh 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3 2 1 159 16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-1817536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta) üksnes 7,2 tunni ulatuses, kusjuures 38,10 tundi oli maakohtu määruse järgi hüvitatav tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu leiab kolleegium, et maakohus ei ole kostja lepinguliste esindajate tunnihinda kindlaks määrates ületanud diskretsiooni piire. 12.
2. Muus osas ei ole hagejad kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulule vastuväiteid esitanud. Maakohus hindas kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepinguliste esindajate kulusid kogumis ja põhjendas, miks ja kui palju on kostja lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. 13.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

14.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6