1 lg 3 ning
Kohtukutses oli selgitatud kostjatele istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostjad 24.09.2025.a kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest ega ole andnud nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks või asja lahendamiseks nende osavõtuta. Istungil osales hageja, kes taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et ei esine
lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ja istungile ilmunud hageja taotlusel teeb kohus
alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjad ei ole sisuliselt hagile vastanud ega ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning
lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 17 400 eurot, sh laenulepingutest tulenev põhivõlg summas 10 000 eurot, intress summas 3000 eurot, 15.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 2140 eurot ja leppetrahv 2260 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega
Kuna kohus teeb otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis
lg 3 kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt ja kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
lg 2 alusel määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 980 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 980 eurot hageja põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulu summas 980 eurot tema kasuks välja kostjatelt solidaarselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.