Obsah (9)

§ 120§ 2§ 121§ 45§ 38§ 43§ 108§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-2261 Kohtuasi Xi kaebus Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse ja t

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. X esitas
2. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põlva Vallavalitsuse ametnik Tiivi Partsi tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustatud tegevus seisneb väidetavalt
3. a Põlvas Piiri tn 4 asuva korterelamu ilmajätmises juurdepääsust õuealalt avalikule teele, ning ametnik on olnud tegevusetu olukorras, kus Piiri tn 4 korterelamul puudub katastriüksuse piires pääs õuealalt avalikule teele (Piiri tänavale). Kaebaja selgitab, et nimetatud ametnik töötas peamaakorraldajana
4. a, kui Põlva, Piiri tn 6 kortermaja korteriomandite seadmisel arvati Põlva, Piiri tn 4 õuealalt tänavale (avalikule teele) viiv asfalttee Piiri tn 6 elamule moodustatud katastriüksuse koosseisu. Kaebaja viitab ka
5. a kohtunõudele, millele vastates on tema arvates Tiivi Parts juurdepääsuteega seoses esitanud ebaõiget teavet. Kaebaja heidab vastutaja ametnikule ette pikemaajalist tegevusetust, kuigi ametnik oli kaebaja probleemiga kogu aeg kursis (kaebaja on vallavalitsuse ja vallavolikogu poole pöördunud nii füüsilise isikuna kui ka varem korteriühistu juhatuse liikmena). Kaebaja väidab enda subjektiivsete õiguste rikkumist juurdepääsu puudumise tõttu. Juurdepääsu piiramisega seoses märgib ta, et Piiri tn 4 elanikud on kasutanud olemasolevat asfaltkattega teed õuealalt tänavale liikumiseks kuni
6. aastani, mil Piiri tn 6 elanikud paigutasid teele liikumist takistavad betoonist lilleklumbid.
7. Põlva vald haldusasja vastustajana esitas vastuseks
8. juuli
9. a kohtunõudele
10. juulil 2025 kohtule sundvalduse algatamise teate (kiri nr 7-3.2/25-97-1) ning korteriühistu Piiri tn 6 3-25-681 vastuse sundvalduse seadmise teatele koos asjakohase kaardi väljatrükiga (dtl 16-21). Põlva vald selgitas vastuseks kohtunõudele veel järgmist. Sundvalduse seadmise menetlus on jätkuvalt käimas ning kolmepoolsetel aruteludel (Põlva Vallavalitsus, Piiri 6 KÜ ja Piiri 4 KÜ) on kokku lepitud, et osapooled tasuvad sundvalduse alal tehtavad investeeringud võrdselt kolme osapoole poolt. Kui investeeringu maksumus on selgunud, arutab Põlva Vallavalitsus ning kujundab seisukoha sundvalduse seadmise küsimuses Põlva linnas Piiri tn 6 katastriüksusele peagi vallavalitsuse istungil. Vastustaja lisas veel, et Xi kaebustega seonduvalt ei ole vallavalitsus enda seisukohti muutnud ning jääb
11. juunil 2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-251700 esitatud seisukohtade juurde (Põlva Vallavalitsuse kiri nr 14-5/25-1073-2). KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et praeguses haldusasjas on kaebaja esitanud tuvastamisnõude, millega soovib tuvastada vallavalitsuse ametniku

1. a tegevuse õigusvastasus, mille tõttu jäi Põlvas Piiri tn 4 korterelamu ilma juurdepääsust õuealalt avalikule teele, ning edasise tegevusetuse õigusvastasus, mille tõttu ei ole
2. aastast senini leitud kaebaja poolt välja toodud probleemile lahendust. X on ka varem esitanud Tartu Halduskohtule erinevate nõuetega kaebusi eesmärgiga saavutada juurdepääs tema elukohaks oleva Põlvas piiri tn 4 asuva kortermaja õuealalt avalikule teele (haldusasjad nr 3-24-1010, 3-24-2740, 3-24-3247, 3-25-1216, 3-25-1420, 3-25- 1700). 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 5. Kaebaja on praeguses kaebuses esitanud enda väidetavalt rikutud õiguste kaitseks tuvastamisnõude. Kohtupraktikas on korduvalt ja järjekindlalt selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45

lg 2).

§ 38

lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust

§ 45

lg 2 järgi, kui seda ei ole kohtusse pöördumise ajal enam võimalik kasutada (RKHKm 3-24-797/21, p 25 ja seal viidatud praktika). 6. Käesolevas menetluses on selgunud, et kaebaja eesmärgi – juurdepääs Piiri tn 4 kortermaja juurest avalikule teel – saavutamine on võimalik ja realistlik Põlva valla poolt algatatud sundvalduse seadmise menetlusega. Vastustaja esitatust nähtuvalt on selleks alustatud kolmepoolseid läbirääkimisi, mille üheks osaliseks on ka Piiri tn 4 KÜ. Lisatud Piiri tn 6 KÜ vastusest (dtl 20) ilmneb, et nad on igati nõus juurdepääsu küsimuse lahendamiseks sundvalduse seadmisega. Kohtu hinnangul on tegemist õiguslikult võimaliku ning mõistliku lahendusega kaebaja probleemi lahendamiseks. Kohus ei pea kaebaja esitatud tuvastamisnõudeid tema õiguste 2 3-25-681 kaitseks tõhusaks abinõuks ning isegi vastustaja (ametniku) tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise korral ei tooks see automaatselt kaasa kaebaja soovitud lahendust ilma asjakohast menetlust läbi viimata. Praeguseks on vastustaja algatanud vastava ning kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusama menetluse ilma, et selleks oleks vajalik kaebaja tuvastamisnõuete menetlemine. Seega esinevad

§ 121lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise alused.

1. Kohus peab vajalikuks siinkohal ka osundada jõustunud kohtulahenditele (Tartu Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a määrus asjas nr 3-24-1010 ja Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-17696), millest ilmnes, et kaebajal oli soovi korral võimalik pääseda Piiri tn 4 kinnistule mööda Piiri tn 2 ja Piiri tn 6 kinnistul olevaid teid ning talle ei tehtud selleks takistusi. Ringkonnakohus nõustus viidatud määruses halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne ning kohus ei pidanud kujunenud asjaoludel tõenäoliseks ei kohustamisega hüvitamisnõude rahuldamist (vt viidatud halduskohtu määruse p 10).
6. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse. 9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED 10.

§ 108lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Vastustajal ei ole käesolevas menetluses eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest

§ 104

lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 alusel.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3