Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise kavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Tegemist on võlgade ümberkujundamise abinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Kava koostamisel on kavas arvesse võetud kokku 8 võlausaldaja 12 nõuet kogusummas 37 864,91 eurot, sh põhinõuded 35 706,18 eurot. Kavas iga võlausaldaja nõuded summeeritakse, seega on kavas kokku 8 erinevat nõuet. Kava kohaselt tasutakse kava täitmise ajal võlausaldajatele jooksvalt intressi 5% aastas, kokku 6 165,19 eurot. Võlausaldajate põhinõudeid täidetakse 100% ulatuses 74 kuu jooksul. 4
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohus tuvastas, et tähtajaks avaldas seisukoha 7 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 37 590,55 eurot (99,27% nõuete kogusummast). Tähtajaks jättis seisukoha avaldamata Coop Pank AS. Ümberkujundamise kava poolt on Bondora AS, Holm Bank AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, IPF Digital AS, Bigbank AS ja Swedbank AS (96,65% nõuetest). Ümberkujundamise kava vastu on ESTO AS (2,62% nõuetest). Ümberkujundamise kava kohta jättis seisukoha avaldamata Coop Pank AS (0,73% nõuetest).
lg 2 kohaselt kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei ole ühtegi võlausaldajat kava koostamisel ilma mõjuva põhjuseta eelistatud. Kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Pankrotimenetluses kuuluks võlgniku korteriomand võõrandamisele, kuid pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on suuremad kui võlgade ümberkujundamise menetluses (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara väärtusest). Lisaks pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Eeltoodust tulenevalt, pankrotimenetlusega võrreldes ei ole vastuväite esitanud võlausaldaja nõude rahuldamine oluliselt väiksemas ulatuses, kui üldse. Kohus nõustub usaldusisiku selgitusega, et kui võlgnik võtab endale kohustuse tasuda hiljemalt 15.12.2031 kõik võlausaldajate nõuded ning maksta ka võlausaldajatele jooksvalt mõistliku intressi, siis on see võlausaldajate huvides rohkem, kui võlgniku pankroti väljakuulutamine. 13.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kõiki kohustusi võlausaldajate ees (võlgniku vara 17 000 eurot vs võlgniku kohustused vähemalt 38 203,86 eurot). Usaldusisik ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Kohus leiab, et arvestades kohustuste suurust ja võlgniku majanduslikku olukorda, ei ole makseraskuste ületamine võimalik ilma võlgade ümberkujundamiseta. Usaldusisiku hinnangul võib võlgnik olla võimeline ümberkujundamise kava täitma. Ümberkujundatavate nõuete summa moodustab 37 864,91 eurot (sh põhinõuded 35 706,18 eurot) ja intress 5% aastas (6165,19 eurot), kokku 44 030,10, mille võlgnik kohustub tasuma 74 kuu jooksul ning igakuiselt kujuneb võlgniku poolt tasutavaks kuumakseks 600 eurot ja viimase makse suurus 230,10 eurot (73 kuud*600 eurot =43 800 eurot, pluss viimane makse 230,10 eurot, kokku 44 030,10 eurot). 14. Kohus leiab eelnevat arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki
lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohus rahuldab seega võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab
15. Kohus selgitab, et
lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse 5
lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 16.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. 17. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Kava järgi võlgnik alustab makseid võlausaldajatele alates 01.11.2025 (igakuiselt 15.ks kuupäevaks), viimased maksed hiljemalt 15.12.
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 18. Kohus 26.05.2025 määrusega keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise. Usaldusisik palub tühistada maksejõuetusmenetluse algatamise määrusega võlgniku varale seatud käsutuskeeld.
lg 3 esimene lause sätestab, et usaldusisiku nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid (
S § 18 lg-te 1 ja 3 alusel võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PankrS § 20 lg 1 kohaselt võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. Kuna kohus käesoleva määrusega kinnitab ümberkujundamiskava ja usaldusisik leiab, et käsutuskeeld on võimalik tühistada, tühistab kohus maksejõuetusmenetluse algatamise määrusega võlgniku varale seatud käsutuskeelu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Usaldusisiku tasu 20. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisiku 05.06.2025 tasu taotluse kohaselt on usaldusisiku tasu ja kulude arvestus järgmine: Usaldusisiku nõusolek, usaldusisiku nimetamise määruse vastuvõtmine e-toimikust, menetluse materjalidega tutvumine – 0,5 tundi; Krediidiasutustele ja liisingfirmadele järelpärimiste 6
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. 2025.a. on TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär 886 eurot. Seega on 1/5 TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud alammäärast 177,20 eurot (886/5). Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu (kokku 17,25 tundi) on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 155 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (177,20 eurot) ja on kooskõlas 7
lg 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Autente Menetlusteenused ei ole registreeritud käibemaksukohustuslane. Kui usaldusisik ei ole käibemaksukohustuslane, siis tema tasu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kohus määrab usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb (Autente Menetlusteenused OÜ, registrikood 12660302, arvelduskonto XXXXXXX). Võlgnik tasus deposiidimaksed kogusummas 3000 eurot (30.06.2025 – 600 eurot, 09.07.2025 – 600 eurot, 08.08.2025 – 600 eurot, 07.09.2025 – 600 eurot ja 07.10.2025 – 600 eurot). Kohus määrab 2673,75 euro suuruse tasu välja maksta võlgniku poolt
Võlgniku poolt kohtu deposiiti kantud raha jääk 326,25 eurot (3000-2673,75) tuleb tagastada võlgniku arvelduskontole XXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.