1-25-5359/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2025, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-25-5359 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Sergei Kostritsõn süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8, § 266 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Sergei Kostritsõn 35712020073), apellatsioon oktoobri 2025 otsus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohus karistas
4. oktoobri 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Sergei Kostritsõnit karistusseadustiku (KarS) KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 3 kuu vangistusega ning luges KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu
5. juuni 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-3609 mõistetud 2 aasta 8 kuu vangistusega ning mõistis liitkaristuseks 2 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse.
6. Kohus karistas S. Kostritsõnit KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 4231 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 6 kuu pikkuse vangistuse, mille kandmise alguseks luges
7. juuli
9. Kohus rahuldas tsiviilhagi ja mõistis S. Kostritsõnilt välja S.S. i kasuks 1816 eurot ja J.N. kasuks 1868 eurot.
10. Kohus mõistis S. Kostritsõnilt välja riigituludesse menetluskuluna 4761,36 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Ekspertiisikuludest 1254 eurot jäi riigi kanda.
11. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav S. Kostritsõn, kes toob välja, et ta ei ole võimeline menetluskulusid maksma ning taotleb nende tasumise edasilükkamist 12 kuu võrra. Ta on valmis tasuma kulud 24 kuu jooksul. Samuti teeb süüdistatav ettepaneku, et kohus jätaks menetluskulud kasvõi osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et S. Kostritsõni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
13. Kuna maakohus lahendas S. Kostritsõni kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
14. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
15. peatüki
16. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
17. Apellatsioonis ei viita S. Kostritsõn sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. S. Kostritsõn kinnitas maakohtule, et kokkulepe oli talle arusaadav, ta saab aru milliste kuritegude eest ja milline karistus talle mõistetakse ning et tal tuleb tasuda tsiviilhagid. Seejuures on süüdistatavale arusaadav, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, ta teab nende suurust ja mis ajaks tuleb need tasuda. Kohtuistungil tehti menetluskulude osas protokolliline parandus süüdistatavale kasulikus suunas, millega pooled olid nõus ja mis oli süüdistatavale arusaadav. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jäi kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole S. Kostritsõnil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2