Obsah (4)

§ 418§ 423§ 417§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruaril 2020 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-807 (15284000192) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi Q.J avaldus menetluskulude täi

§ 418

lg 1, 2, § 432 lg 1, maakohus MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Q.J taotlus temalt Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 119/2017/

1. Kohtumääruse ärakiri edastada Q.J-ile, kohtutäitur Taive Peedosaarele ja EMTA-le. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus kohtumenetluse poolel Viru Maakohtule 15 päeva jooksul. Asjaolud Q.J tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega nr 1-16-807 Karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 450 tundi tegemise tähtajaga 4 kuud 17 päeva. Sama otsusega mõisteti Q.J-ilt välja kriminaalmenetluse kulud: 645 € sundraha ja 72 € õigusabikulud. Sundraha ja menetluskulud tuli tasuda ositi järgmiselt: 1) alates
2. a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 59,75 € kuni menetluskulude täieliku tasumiseni iga kuu 30daks kuupäevaks. Kohtuotsus jõustus 19.02.
3. Viru Maakohtule saabus 30.01.2020 Q.J taotlus, milles ta palub lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/
4. Taotluse kohaselt kannab selle esitaja Viru Vanglas 1 5 aasta pikkust vangistust. Hetkel on tal 8 täitemenetlust, kus sissenõudjaks on riik. Taotleja viitab ka

§ 423

, mille kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 418

lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui isikut karistati vangistusega teises kriminaalasjas ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti vastavalt

§ 417

lg 2 pidi kohtutäitur ammu maakohut teavitama, et menetluskulude sissenõudmine on võimatu. Seda põhjusel, et taotlejal puudub vara mida konfiskeerida ning tal puudub sissetulek. Maakohtu määrus põhjendused Maakohus, tutvunud Q.J taotluse ja käesoleva asja materjalidega, leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 418

lg 2 võrdsustab loobumisregulatsiooni mõttes rahalise karistusega ka süüdlaselt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud.

kommenteeritud väljaande kohaselt (2012, lk 956 p 3.) on § 418 alusel rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine võimalik igas menetlusetapis alates süüdimõistva otsuse formaalsest jõustumisest kuni selle täieliku tasumiseni või asendamiseni § 417 lg 3 alusel Karistusseadustiku (KarS) § 70 sätestatud korras. Seda põhjusel, et erinevalt vangistusest ammendubki rahalise karistuse täitmine selle rahalise karistuse täitmine selle täitmisele pööramises.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Q.J-ilt mõisteti Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega nr 1-16-807 välja kriminaalmenetluse kulud: 645 € sundraha ja 72 € õigusabikulud, mis tuli tasuda alates

1. a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 59,75 € kuni menetluskulude täieliku tasumiseni iga kuu 30daks kuupäevaks. Kohtuotsus jõustus 19.02.
2. Täitemenetluse registrist nähtub, et lahendi 1-16-807 alusel on 02.03.2017 avatud täitetoimik nr 119/2017/446, mis on kohtutäitur Taive Peedosaare menetluses. Käesoleval hetkel on täitmata menetluskulude nõue summas 717 eurot, kohtutäituri tasu summas 241,20 eurot ja menetluse algatamise tasu summas 36 eurot. Esmalt kontrollib maakohus nõude täitmise aegumist KarS § 82 lg 5 mõistes (täitmine aegub 7 aasta jooksul, kuid täitmine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks). Maakohus tuvastas kinnipeetavate elektroonilise registri abil, et Q.J viibib kinnipidamisasutuses alates 29.03.2016 kuni käesoleva ajani (karistuse kandmise kõige hilisem tähtaeg 29.03.2021). 2 Seega on nõude täitmiseks veel 7 aastat, mis hakkab kulgema alates süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabanemiselt. Järgnevalt analüüsib maakohus, kas nõude summa ületab määra, mis võiks ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumise ohtu vabaduses.

§ 418

lg 2 resotsialiseerumise ohustamise all tuleb mõelda asjaolusid, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks kohtuotsuse jõustumise järgselt või mis on uute asjaoludena ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine on käesoleva punkti alusel välistatud, kui oht süüdlase resotsialiseerumisele tuleneb menetlusosalistele või menetlejale juba kriminaalmenetluse vältel teadaolevatest teguritest, sest nende kohtule avaldamise võimalus on kohtumenetluse pooltel olnud juba kohtuliku arutamise või kohtukaebemenetluse vältel. Neil põhjustel tulevad resotsialiseerumist ohustavate asjaoludena kõne alla üksnes asjaolud, millega kohtul ei olnud süüdlasele karistust mõistes võimalik arvestada. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine tuleb kõne § 418 lg 1 p 2 alusel eeskätt juhtudel, kui kohus on veendunud, et rahalise karistuse täitmisest loobumine toob endaga kaasa positiivseid muudatusi isiku elus ja motiveerib teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamiskoormus lasub süüdlasel. (

kommenteeritud väljaanne 2012, lk 957 p 5.3.) Kokkuvõttes ei esine maakohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude täitmisest loobumise. Menetluskulude tasumise täitmiseks on veel piisavalt aega ja ei saa väita, et nende tasumine oleks perspektiivitu. Asjaolu, et isik kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks sisuliselt ikkagi perspektiivitu ja takistaks tema resotsialiseerumist. Tähtis on ka rõhutada, et maakohtule ei nähtu asjaolusid, et Q.J oleks täie tõsidusega üritanud täita temale kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, mistõttu ei ole menetluskulude täitmisest loobumine tema puhul õigustatud – välja mõistetud sundraha ja menetluskulude nõue summas 717 eurot on täielikult tasumata. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole teinud ühtki makset, ei teki maakohtul veendumust, et isik oleks motiveeritud seda ka edaspidi tasuma. Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama olukorraga, et määratud karistus ja sellega kaasnevad menetluskulud kuuluvad kandmisele. Tulenevalt eelpooltoodust määrab kohus, et Q.J taotlus temalt Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 119/2017/446 tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3