) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule. 3.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 4. Kostja on Ukraina kodanik, kelle elukoht ei ole Eestis, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. 5.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. 6. Rahvastikuregistri andmetel on hageja Ukraina kodanik, kes elab Eestis elamisloa alusel. Kostja on Ukraina kodanik, kellel puudub Eesti territooriumil elukoht ja kehtiv elamisluba. Seega kuulub kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtualluvuse kohaldamisel lähtuda õigusabilepingu artiklist 28, mis sätestab nii kohtualluvuse kui ka kohaldatava õiguse vanemate ja laste vahelistes õigussuhetes. Kohus leiab, et vanemate ja laste vahelised õigussuhted hõlmavad ka vanema ülalpidamiskohustust. Õigusabilepingu art 28 p 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Art 28 p 3 sätestab, et kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Käesoleva artikli punktides 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel (art 28 p 5). Hageja ja kostja on Ukraina kodanikud, kellest hageja elab Eestis ja kostja ei ela Eestis. Asi alluks õigusabilepingu artikkel 28 punkti 2 alusel Eesti kohtule, kui mõlema poole elukoht oleks Eesti territooriumil, st kui Eesti oleks poolte ühine elukoht. Praegusel juhul elab hageja Eestis, kuid kostja ei ela Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Poolte ühise elukoha puudumise korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi. Kuna laps on Ukraina kodanik, allub käesolev elatise vaidlus õigusabilepingu artikli 28 punktide 3 ja 5 koosmõjus Ukraina kohtule. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.07.2024 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-23-10511 asunud seisukohale, et hageja ja kostja ühise elukoha puudumise korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi. 2
7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. 8.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.