lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 23.09.2025 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude täpsustatud avalduse. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kooskõlas
lg 1 lõpetab kohus menetluse seoses hagist loobumisega.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1, 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja märkis, et soovis kostjalt hagiavalduses saada 415 eurot: 1) 55 eurot leppetrahv (põhiosa); 2) 20 eurot menetluskulu
.2 alusel; 3) 240 eurot esindajakulu; 4) tasutud riigilõiv kokku 100 eurot tsiviilasjas nr 2-25-
lg 4 jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
Lisaks tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutus lõiv 82,50 eurot. Eeltoodu alusel tuleb
lg 1, § 168 lg 4 järgi kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 202,50 eurot (120+82,50). Hageja taotles hagimenetluses täiendavalt tasutud lõivust (35 eurot) poole ehk 17,5 euro tagastamist. Taotlus on
lg 2 p 2, lg 3.3 järgi põhjendatud ja hagejale tuleb tagastada lõiv 17,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EEXXX (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6610452.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.