Obsah (11)

§ 113§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 403

act OÜ hagiavaldus XX vastu võla nõudes Hagihind 3992,69 eurot nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja TT Menetlusosalised ja esindajad Asja läbivaatamine Kostja: XX (

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. 02.07.2025 täpsustas hageja oma hagiavaldust.

1. 12.02.2021 sõlmisid ESTO AS (esialgne krediidiandja) ja kostja krediidilepingu nr x, mille järgi sai kostja kasutusse krediiti 2000 eurot intressiga 39,90% ja krediidi kulukuse määraga 57,73%. 12.02.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 1, millega suurenes limiit 4000 euroni, lepingu kohaselt muutus intress 42% ja krediidi kulukuse määr 51,11%. 26.08.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 2, krediidilimiit jäi samaks – 4000 eurot, intress 40,6% ja krediidi kulukuse määr 49,91%.
2. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 17.02.2025 seisuga. Krediidiandja saatis 30.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.02.
3. Krediidiandja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Võlgnik oma kohustusi tähtajaliselt ei täitnud. Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 17.02.
4. Krediidiandja loovutas 28.02.2025 nõuded hagejale.
5. Lepingujärgse intressimääraga arvestuse kohaselt on lepingust tulenev võlgnevus kokku 3615,23 eurot, millest põhiosa 3070,49 eurot, intress 422,80 eurot, ja põhiosa viivis 121,94 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudekulud 35 eurot.
6. Võlgnevus tekkis alates 01.11.
7. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult või osaliselt tasumata 01.11.2024, 01.12.2024, 01.01.2025 ja 01.02.2025 maksed.
8. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt krediiditaotluses märgitud sissetulekust 870 eurot. Krediidiandja kontrollis ka Pensionikeskuse andmeid. Krediidiotsuse tegemisel võeti arvesse infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused märkis kostja 0 eurot, krediidiandja kohaldas kohustuseks kokku 100 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Analüüsi tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kostja vastuväited
9. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.07.2025 ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks lugemisest. Kostjale on hagiavaldus ja 02.07.2025 kohtumäärus kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.09.2025 (teade avaldatud 22.08.2025). Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega hiljem oma seisukohti esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 2
11. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 12.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja ja kostja 12.02.2021 krediidilepingu nr x, mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot, (dtl 13-24), 12.02.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 1, millega suurenes limiit summale 4000 eurot (dtl 25-39) ning 26.08.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa 2, millega krediidilimiit jäi samaks (dtl 40-54). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 13.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 12.02.2021 sõlmitud lepingu nr x kohaselt oli intressimäär 39,90% ja krediidikulukuse määr 57,73%, 12.02.2024 sõlmitud lepingu lisa 1 kohaselt oli intressimäär 42% ja krediidikulukuse määr 51,11%, 26.08.2024 sõlmitud lepingu lisa 2 kohaselt oli intressimäär 40,6% ja krediidikulukuse määr 49,91%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli hageja nõude aluseks oleva laenulepingu ja selle lisade sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidikulukuse määrad vastavalt 20,09% (kolmekordne määr 60,27%), 17,36% (kolmekordne määr 52,08%) ning 16,65% (kolmekordne määr 49,95%). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti. 3
3. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja riiklikest registritest saadavatest andmetest.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-1421710, p 29.3). Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär. 4 27.06.2025 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse esitada

§ 403⁴ lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti.

27.06.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 01.07.2025 KÄPO-s. Hageja esitas täiendava vastuse 02.07.2025, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Hageja ümberarvestust ei esitanud. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvestuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. 15. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud

§ 403

⁴ lg 7 järgset tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 5