← Eesti

2-22-5675/87

Obsah (4)§ 170§ 164§ 169§ 15

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-5675 Otsuse kuupäev Tartu, 3. detsember 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Ur

) § 168 lg 2 nõuetele. Loovutamine tuleb lugeda kostja suhtes kehtivaks. Tõendamata on hageja väide, et enne M. Babarini hagi saamist oli kostja saanud teadlikuks nõude loovutamisest Capital Inkassoteenused OÜ-le. Hageja ei ole selgitanud, kuidas tema arvates kostjat nõude loovutamisest Capital Inkassoteenused OÜ-le teavitati, ega esitanud selle kohta otseseid tõendeid. Hageja viidatud kaudsetest tõenditest ei saa teha järeldust, et kostjat teavitati nõude loovutamisest Capital Inkassoteenused OÜ-le enne M. Babarini hagi saamist

  1. aprillil
  2. Hageja tugines oma väites asjaolule, et kostja lisas käesolevas tsiviilasjas oma hagivastusele
  3. veebruari
  4. a nõude loovutamise teatise, milles Car-ST kinnitab, et on nõude loovutanud Capital Inkassoteenused OÜ-le. Kostja kinnitas menetluses, et viidatud nõude loovutamise teatise sai ta oma valdusse pärast
  5. aprilli
  6. Ühtegi otsest tõendit, mis kostja väite ümber lükkaks, ei ole esitatud. Ka Capital Inkasso OÜ-ga peetud meilivahetusest ei saa järeldada, et kostjat teavitati kehtivalt nõude loovutamisest Capital Inkassoteenused OÜ-le enne M. Babarini hagi saamist. M. Babarin ja kostja sõlmisid kompromissi, millega M. Babarin loobus nõuetest kostja vastu. Harju Maakohus kinnitas kompromissi
  7. mai
  8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-5680.

§ 170

alusel saab kostja esitada vastuväite, et kompromissi sõlmimisega nõue kostja vastu lõppes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ning jätta apellatsioonkaebus rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja maakohtus ega apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et ta sai nõude loovutamisest Capital Inkasso OÜ-le teada alles pärast seda, kui oli saanud M. Babarini hagi või kui sõlmis temaga kompromissi. Selle asjaolu avaldas kostja alles ringkonnakohtu istungil kohtu suunamise tulemusena. Kostja on menetluses kogu aeg nõustunud sellega, et nõue loovutati
  2. veebruaril 2019 Capital Inkasso OÜ-le. Kostja on väitnud üksnes seda, et M. Babarinile on nõue loovutatud enne, kui see loovutati hagejale. Üllatuslikult on ringkonnakohus pidanud asja lahendamisel tähtsaks just seda asjaolu, millal sai kostja teada nõude loovutamisest Capital Inkasso OÜ-le. Ringkonnakohus oleks pidanud pooltega arutama, millal
  3. veebruaril 2019 toimunud nõude loovutamise teatis kostjale kätte toimetati, ning andma pooltele võimaluse esitada selle kohta tõendeid. Ringkonnakohus tõstatas teema üllatuslikult ringkonnakohtu istungil. Kohus esitas suunavaid küsimusi ning kokkuvõttes resümeeris ise kostja seisukoha otsuse tegemiseks sobivaks. Ringkonnakohus on rajanud otsuse tõendamata asjaolule. Kostja kohustus oli tõendada, millal ta nõude loovutamise teatise kätte sai. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta sai nõude loovutamisest Capital Inkasso OÜ-le teada peale M. Babarinilt hagi saamist või peale kompromissi sõlmimist. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 170lg-t 1. Praegusel juhul ei olnud oluline see, millal kostja sai M. Babarini hagi. Asjas on tähtis see, kas kostjale oli kompromissi sõlmimise ajal 3

(7)2-22-5675 teada asjaolu, et M. Babarin ei olegi nõude omaja. Seda ei ole ringkonnakohus tuvastanud. Kui kostja teadis enne kompromissi sõlmimist, et nõue on varem loovutatud Capital Inkasso OÜ-le, siis pidi kostja olema ka teadlik, et M. Babarin ei ole nõude omaja ega ole õigustatud nõuet käsutama.
  1. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
  3. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude, mille ta on saanud loovutamise teel. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluse laenulepingu esialgseks võlausaldajaks oli Car-ST ning viimane on vaidlusaluse nõude kohta sõlminud kolm erinevat nõude loovutamise lepingut:
  4. veebruaril 2019 Capital Inkasso OÜ-ga,
  5. juunil 2021 Mikhail Babariniga ja
  6. aprillil 2022 hagejaga. Lisaks on
  7. juulil 2022 Car-ST, Capital Inkassoteenused OÜ ja hageja sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on nõue üle antud hagejale. Kassatsiooniastmes on keskne küsimus selles, kas hageja nõude rahuldamise välistab asjaolu, et Car-ST loovutas sama nõude ka Mikhail Babarinile ning viimane loobus nõudest kostja vastu.
  8. Kui esialgne võlausaldaja loovutab nõude, astub uus võlausaldaja senise asemele (

§ 164

lg 2).

§ 164

lg 3 kohaselt, kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Sama nõue saab kehtivalt üle minna vaid üks kord (RKTKo 26.10.2006, 3-2-1-91-16, p 12). Sealjuures saab nõude omandaja nõude esialgse võlausaldaja õigusliku positsiooni (RKTKm 22.04.2020, 2-19-19561/13, p 13). Seega saab nõuet edaspidi käsutada (sh edasi loovutada) üksnes uus võlausaldaja. 12. Ringkonnakohus leidis, et nõude loovutamine M. Babarinile on

§ 170

kohaselt kostja suhtes kehtiv.

§ 170

esimese lause kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

§ 170

teine lause sätestab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 170kaitseb võlgniku heausksust loovutuse kehtivuse osas.

Sätte kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, mis loob võlgniku jaoks õigusnäivuse sellest, kes on uus võlausaldaja. Seejuures loeb

§ 170

nõude loovutuse toimunuks üksnes teate väljastanud võlausaldaja suhtes ning ei välista võlgniku vastuväidet loovutuse kehtivusele (vt RKTKo 03.05.2023, 2-21-2785/89, p 19.3).

§ 170

kaitseb võlgniku heausksust üksnes juhul, kui loovutamisest on teatanud või loovutamisdokumendi on väljastanud tegelik võlausaldaja.

§ 170

alusel võtab võlausaldaja riski, et võlgnikule nõude loovutamisest teatades ei saa ta enam nõuda võlgnikult nõude täitmist, isegi kui loovutus ei olnud kehtiv. Küll aga ei saa võlausaldajaks mitteolev isik tekitada

§ 170alusel tegelikule võlausaldajale siduvaid tagajärgi.

Seda isegi juhul, kui nõue talle varem kuulus. See tähendab, et kui võlausaldajaks mitteolev isik teatab võlgnikule nõude 4

(7)2-22-5675 loovutamisest või väljastab loovutamisdokumendi, siis

§ 170

ei kohaldu, mistõttu sellises olukorras ei saa lugeda loovutust võlgniku suhtes toimunuks. Ringkonnakohus jättis

§ 170kohaldades hindamata, kas teate nõude loovutamisest M.

Babarinile esitas kostjale tegelik võlausaldaja. 13. Kui

§ 170

ei kohaldu seetõttu, et loovutamisest ei ole teatanud või loovutamisdokumenti väljastanud tegelik võlausaldaja, kuid võlgnik täidab nõude loovutamisteates nimetatud võlausaldajale, tuleb täitmist hinnata

§ 169

alusel.

§ 169

lg 1 kohaselt, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.

§ 15

lg 4 kohaselt, kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Kolleegium leiab, et

§ 169

kohaldub ka olukorras, kus algne võlausaldaja on sama nõuet loovutanud mitu korda. See tähendab, et võlgnik saab kohustuse kehtivalt täita isikule, kellele nõude loovutamisest on esialgne võlausaldaja võlgnikku teavitanud. Sel juhul saab

§ 169

lg 1 mõttes nõude loovutanud (st algse) võlausaldajaga võrdsustada isiku, kellele nõude loovutamisest algne, kuid mitte enam tegelik võlausaldaja võlgnikku teavitas. Seda ka siis, kui nõude varasema kehtiva loovutuse tõttu ei ole

§ 164lg-st 3 tulenevalt nõue tegelikult teates märgitud isikule üle läinud.

Kohase täitmise eelduseks on asjaolu, et võlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma, et nõue ei ole teates märgitud isikule üle läinud, sh põhjusel, et esialgne võlausaldaja oli nõude varem edasi loovutanud. Kui võlgnik teadis või pidi nõude suhtes kokkuleppe sõlmimise ajal teadma, kes on tegelik võlausaldaja, siis ei ole täitmine kohane ega nõude suhtes tehtud tehing või muu toiming

§ 169lg 2 mõttes kehtiv.

14. Eelnevast tulenevalt oli käesoleva asja lahendamiseks oluline välja selgitada, millal kostja nõude varasemast loovutamisest Capital Inkasso OÜ-le teada sai või pidi teada saama. Sellest sõltub, kas kostja sai M. Babariniga sõlmida kehtivalt nõude lõpetamise kokkuleppe. Kui kostja kokkuleppe sõlmimise ajal varasemast loovutamisest teadis või pidi seda teadma, ei ole kokkulepe

§ 169lg 2 järgi kehtiv.

  1. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai nõude loovutamisest Car-ST-lt M. Babarinile teada
  2. aprillil 2022 (ringkonnakohtu otsuse p 9.2). Ringkonnakohus leidis ka, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millal ja kuidas teavitati kostjat nõude loovutamisest Capital Inkasso OÜ-le. Viimast seisukohta võttes rikkus ringkonnakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
  3. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt ei saa kohus jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes selgitama, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust. Samasuguse põhjendamiskohustuse näevad ringkonnakohtu otsuse jaoks ette TsMS § 654 lg-d 4 ja 5 (RKTKo 20.12.2021, 2-17-3478/93, p 11). Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (TsMS § 654 lg 5 teine lause). 5

(7)2-22-5675
  1. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi ise vastupidise otsuse. Sellises olukorras oli ringkonnakohtul TsMS § 654 lg 5 teisest lausest tulenevalt kohustus võtta seisukoht mitte üksnes poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidete kohta, vaid ka kõigi poolte maakohtu menetluses esitatud väidete kohta. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja esitas maakohtule
  2. aprillil 2023 menetlusdokumendi, milles väitis, et kostja kinnitas
  3. veebruaril 2019, et on kätte saanud teatise nõude loovutamisest Capital Inkasso OÜ-le. Viidatud menetlusdokumendi lisana esitas hageja ka tõendina nõude loovutamisteatise, millel oli
  4. veebruari
  5. a kuupäeva kandev kostja allkiri (dtl-d 300–304). Põhjendamiskohustuse rikkumist ei välista ka asjaolu, et ringkonnakohtu istungil viitas hageja kohtu küsimusele vastates oma maakohtus esitatud menetlusdokumendile vale kuupäevaga, mistõttu ei leidnud ringkonnakohus vastavat menetlusdokumenti istungil üles. Tulenevalt TsMS § 654 lg 5 teisest lausest ei saanud ringkonnakohus lähtuda pelgalt istungil öeldust.
  6. Juhul, kui algne võlausaldaja teavitas kostjat ajaliselt varem toimunud nõude loovutamisest Capital Inkasso OÜ-le enne kui nõude loovutamisest M. Babarinile, kehtis kostja suhtes varasem loovutamine. Kostja ei saaks tugineda

§ 169alusel hilisema loovutuse kehtivusele, kuna ta teadis siis, kui ta sõlmis M.

Babariniga nõude lõpetamise kokkuleppe, et nõue ei kuulunud Car-ST-le ajal, mil Car-ST selle väidetavalt M. Babarinile loovutas. Kuivõrd asjas on esitatud asjaolu ja tõend, millest nähtuvalt oli kostjat teavitatud Car-ST-lt Capital Inkasso OÜ-le nõude loovutamisest juba

  1. aastal, siis võis nende tähelepanuta jätmine mõjutada asja lahendamise tulemust.
  2. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et maakohtus ega apellatsioonkaebuses ei tuginenud kostja asjaolule, et ta sai Capital Inkasso OÜ-le nõude loovutamisest teada alles pärast seda, kui oli kätte saanud M. Babarini hagi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et maakohtu menetluses tugines kostja korduvalt sellele, et esimesena loovutati nõue Capital Inkasso OÜ-le ja alles seejärel M. Babarinile (dtl-d 35, 81, 175). Ringkonnakohus on jätnud ka nende maakohtus esitatud väidete kohta seisukoha võtmata.
  3. Eeltoodud

§ 170

eksliku kohaldamise ning põhjendamiskohustuse rikkumiste tõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et nõue on hagejale üle läinud ega ole lõppenud, tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht ka ülejäänud kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta, sh nõude aegumise ja tasaarvestuse kohta. 21. Kostja on menetluses korduvalt väitnud, et hageja muutis lubamatult hagi, kuivõrd hagejal puudus hagi esitamise ajal nõue kostja vastu, vaid hageja omandas nõude alles menetluse ajal. Vastuseks kostja väidetele märgib kolleegium järgmist. TsMS § 376 lg 1 esimese lause kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kolleegium on seisukohal, et isegi kui hageja esitatud täiendavad faktiväited on käsitatavad hagi aluse muutmisena, siis maakohtus asja menetlemises väljendub TsMS § 376 lg 1 mõttes nõusolek hagi aluse muutmiseks. Menetlusökonoomiliselt võib käesoleval juhul hagi muudetud kujul menetlemist pidada ka mõistlikuks. Seetõttu saab kolleegium ja ka ringkonnakohus asja edaspidisel lahendamisel 6

(7)2-22-5675 lähtuda muudetud hagist. Kolleegium märgib, et TsMS § 376 lg 1 piirab hagi muutmise võimalusi eelkõige menetlusökonoomia kaalutlustel, et vältida olukorda, kus hagi muutmine takistab või venitab asja menetlust. Seega ei saa üldjuhul olukorras, kus maakohus teeb muudetud hagi kohta otsuse, edasikaebemenetluses pelgalt hagi lubamatu muutmine olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks, kuivõrd see tingiks menetluse venimise, mis ei oleks kooskõlas TsMS § 376 lg 1 eesmärgiga. 22. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.