RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 242lg 2 järgi.

2. Kvalifitseerida Georgi Nartovi tegu

§ 242lg 1 järgi ja karistada teda rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 80 eurot.

1. Mõista Eesti Vabariigilt Georgi Nartovi kasuks välja 390 eurot 60 senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveamet karistas
5. jaanuari
6. a otsusega Georgi Nartovit liiklusseaduse (

) § 242 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik

§ 16lg 1 nõudeid sellega, et juhtis 3.

jaanuaril 2025 mootorsõidukit viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse. Ta sõitis ringteele külglibisemises ja kiirust vähendamata. Sellega tekitas ta liiklusohtliku olukorra, millega ohustas läheduses asuvat vara. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas kaitsja, kes palus menetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetlusaluse isiku tegu ei vasta väärteo tunnustele, kuna see ei toonud kaasa

§ 242

lg-s 2 kirjeldatud tagajärge ehk teise liikleja liikumissuuna või -kiiruse järsku muutumist või peatumist. Samuti ei pannud menetlusalune isik toime muid liiklusnõuete rikkumisi ning teda ei saa karistada ka

§ 242lg 1 järgi.

Sõiduki ülejuhitavuse 4-25-631 tekkimine või tekitamine ei ole alati käsitatav

§ 16

lg 1 (või ka

§ 14lg 2) nõude rikkumisena.

Vastupidine tõlgendus võib viia olukorrani, kus sõiduki tagaosa mistahes libisemine täidab väärteokoosseisu, kuid selline tõlgendus ei oleks kooskõlas karistusnormi ultima ratio-põhimõttega. 3. Harju Maakohus jättis 15. mai 2025. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 242lg 2 koosseisule, kuna ta tekitas sõiduki ülejuhitavuse.

Sellega lõi ta liiklusohtliku olukorra: rikkudes

§ 16

lg-s 1 sätestatud kohustusi, viis ta sõiduki tahtlikult külglibisemisse ja ohustas läheduses asuvat vara (valguspostid, elektrikapp, metallaed). Vara kahjustamise vältimiseks oleks tulnud pidurdada, sõiduki kiirust vähendada või sõiduk peatada. Kahju jäi saabumata, kuna menetlusalune isik märkas politseiautot, vähendas kiirust ja peatus. Ta pidi võimalikuks pidama ja möönma, et talvisel ajal külglibisemisse viidud sõiduk võib kaotada juhitavuse. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Kaitsja palub väärteomenetluse lõpetada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohus tõlgendas

§ 242

lg 2 koosseisu põhjendamatult avaralt ja arvas liiklusohu hulka

§ 2p-s 31 nimetamata asjaolud.

Liiklusoht avaldub olukorras, kus liiklusnõuete rikkumine toob kaasa teise liikleja liikumisrežiimi järsu muutuse. Maakohus heitis menetlusalusele isikule ette sõiduki tahtlikku viimist külglibisemisse. Pole aga tõendatud, mis põhjustas külglibisemise. Väites sõiduki libisemisest tulenevat ohtu teeäärsetele rajatistele, tulnuks kohtuvälisel menetlejal tõendada, et sõiduki kiirus või trajektoor olid sellised, et juhitavuse kaotamise korral oli sõiduki jõudmine nende rajatisteni tehniliselt võimalik, aga seda ei ole tehtud. Asjas puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et sõiduk väljus menetlusaluse isiku kontrolli alt. Eriti meelevaldne on käsitada talvistes oludes sõiduki igasugust libisemist teel hoolsuskohustuse ning

§ 14

lg 2 ja

§ 16lg 1 nõuete rikkumisena.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab kassatsioonivastuses, et liiklusohuga on tegemist ka siis, kui selle põhjustaja on ise sunnitud käituma

§ 2p-s 31 kirjeldatud viisil.

Menetlusalune isik tekitas tahtlikult sõiduki ülejuhitavuse selliselt, et sõiduk läks külglibisemisse. Seejuures pidi ta möönma ja võimalikuks pidama, et sõiduk võib kaotada juhitavuse. Menetlusalune isik ohustas vahetus läheduses paiknenud kolmandatele isikutele kuuluvat vara ning seadis ohtu temaga samas sõidukis viibinud sõitjate elu ja tervise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6.

§ 242

lg 2 näeb ette karistuse sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

§ 2

p 31 kohaselt on liiklusoht liiklusseaduse tähenduses olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.

§ 242lg 2 on konkreetne ohudelikt.

Seega heitmaks kellelegi ette selle väärteo toimepanemist, peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsuses sisalduvast väärteokirjeldusest nähtuma lisaks rikkumisele ka see, millist liiklejat ja kuidas rikkumine mõjutas, ehk teisisõnu, kuidas sundis süüdlase liiklusnõuete rikkumine mõnda liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Praeguses asjas ei nähtu väärteoprotokollist, et menetlusaluse isiku liiklusnõuete rikkumine oleks sundinud kedagi ohu vältimiseks mingisugust manöövrit tegema, kiirust vähendama või peatuma. Kirjeldatud põhjustel on välistatud G. Nartovi vastutus

§ 242lg 2 järgi.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et väärteomenetlus tuleks lõpetada. 7. Kontrollinud, kas menetlusaluse isiku väärteoprotokollis kirjeldatud ja maakohtu tuvastatud käitumine täidab mõne teise väärteokoosseisu tunnused, märgib kolleegium järgmist. 2

§ 16

lg-s 1 sätestatud kohustusi.

§ 16

lg 1 kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et talvisel ajal libedaga ringteel sõiduki tahtliku ülejuhitavuse tekitamise ja külglibisemisse viimisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg-s 1 loetletud mootorsõidukijuhi üldisi kohustusi – sellise liikumiseni viinud juhtimisvõtete kasutamine kõnealustes tingimustes oli olemuslikult ohtlik, kuna asetas juba iseenesest ohtu samas sättes nimetatud õigushüved. 9. Käesoleval juhul täitis menetlusalune isik liikleja kohustuste rikkumisega

§ 242lg-s 1 kirjeldatud abstraktse ohudelikti koosseisu.

Et niisuguse teo karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel (koosseisupärane tegu asetab juba iseenesest õigushüve ohtu), pole süüteokoosseisu täitmise jaoks oluline, kas menetlusaluse isiku rikkumine tõi kaasa reaalse ohu läheduses asuvale varale või muu negatiivse tagajärje. Seetõttu ei ole praeguse väärteoasja kontekstis tähtsust ka sellel, kas või millisel määral oli külglibisemisse viidud sõiduk menetlusaluse isiku kontrolli all. 10. Menetlusaluse isiku vastutust

§ 242

lg 1 järgi ei välista ka asjaolu, et talle tehtud etteheide sisaldas viidet üksnes n-ö üldistele liikleja kohustustele (

§ 16lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et ka ainuüksi

§ 14

lg-le 2 ja

§ 16

lg-le 1 tehtud viide võib olla karistusõiguslikuks etteheiteks küllaldane ja piisavalt konkreetne (RKKK 03.03.2016, 3-1-1-12-16, p 11). Selle seisukoha juurde jäädes leiab kolleegium, et G. Nartov rikkus

§ 16

lg-s 1 sisalduvat kohustust, millega pani toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, s.o kvalifitseerib tema teo

§ 242lg 1 järgi ja mõistab talle selle eest karistuse.

Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 12.

§ 242lg 1 näeb ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Arvestades karistuse mõistmisel maakohtu poolt asjakohaselt esiletoodut, mõistab kolleegium G. Nartovile karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut (80 eurot). 13. Kassatsioonimenetluse kuluna palub kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule õigusteenuse osutamise eest 390 eurot 60 senti. VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel tuleb see summa riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3