← Eesti

2-25-16871/5

Obsah (5)§ 168§ 187§ 430§ 428§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Nele Teelahk 2-25-16871 12. november 2025, Jõhvi Modena Estonia OÜ h

§ 168

lõige 3 võimaldab pooltel kompromissi sõlmimisel menetluskulude jaotuses eraldi kokku leppida. Kompromissikokkuleppe osana on pooled kokku leppinud, et Modena Estonia OÜ poolt menetluses tasutud riigilõivu 630 eurot hüvitab kostja hagejale täies ulatuses. Hageja kinnitab, et ta ei kasuta oma õigust riigilõivu tagastamist taotleda. 3

  1. Lõpetada tsiviilasja 2-25-16871 menetlus.
  2. Jätta kompromissis kokku leppimata osas menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel selle tegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg-d 1 ja 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

tegema ASJAOLUD

  1. Modena Estonia OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule
  2. oktoobril 2025 hagi F.E (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on poolte vahel
  3. oktoobril 2023 sõlmitud korduvkasutatava krediidilimiidi leping nr XXX. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 4065,24 eurot, intress 445,80 eurot, viivis kuni
  4. oktoobrini 2025 (k.a) summas 655,65 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates
  5. oktoobrist 2025 tasumata põhinõudelt (4065,24 eurot) kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,0834% päevas.
  6. Viru Maakohtu
  7. oktoobri 2025 määrusega võeti hagi menetlusse.
  8. novembril 2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu.
  9. Kompromissilepingus paluvad pooled kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: „
  10. Pooled on kokku leppinud lõpetada käesolev vaidlus kompromissiga järgneval viisil: 1.
  11. Kompromissi kinnitamisega tunnistab kostja täies ulatuses enda võlgnevust hageja ees kokku summas 5 918,23 eurot, mis koosneb seisuga 03.11.2025 järgnevast: 1.1.
  12. põhinõue: 4 065,24 eurot; 1.1.
  13. intress: 445,80 eurot; 1.1.
  14. viivis: 747,19 eurot; 1.1.
  15. sissenõudmiskulud: 30 eurot; 1.1.
  16. riigilõiv: 630 eurot.
  17. Kompromissi sõlmimisega loobub hageja seoses menetlusega mistahes muudest nõuetest ja summadest kostja vastu, sh jooksva viivise nõudest alates 04.11.
  18. Kostja kinnitab omalt poolt, et tal puuduvad käesoleva kompromissi sõlmimise järgselt hageja vastu mistahes rahalised nõuded seoses menetlusega, sh loeb kostja loobunuks mistahes enda pretensioonidest hageja vastu.
  19. Pooled on kokku leppinud võlgnevuse likvideerimise maksegraafikus (vt määruse resolutsiooni p 1.2.1).
  20. Kõik osamaksed tuleb sooritada hageja pangakontole XXX LHV Pangas. Makse loetakse sooritatuks hageja pangakontole laekumise hetkest. Makse tegemise viitenumber on XXX.
  21. Maksegraafikus kokkulepitud ükskõik millise osamakse tasumisega viivitamisel muutub kogu tasumata võlgnevus koheselt sissenõutavaks. 4
  22. Kui kostja viivitab maksegraafikus toodud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata põhiosa summalt iga viivitatud päeva eest 0,0834% päevas.
  23. Hageja ei hüvita kostjale menetlusega seotud menetluskulusid. Pooled on teadlikud asjaolust, et

§ 168

lõige 3 võimaldab pooltel kompromissi sõlmimisel menetluskulude jaotuses eraldi kokku leppida. Kompromissikokkuleppe osana on pooled kokku leppinud, et hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu summas 630 eurot hüvitab kostja hagejale täies ulatuses. Hageja kinnitab, et ta ei kasuta oma õigust riigilõivu tagastamist taotleda.“ Hageja kinnitab, et ta on kõigi tsiviilasja nr 2-25-16871 hagiavalduses toodud nõuete omaja ning ta ei ole loovutanud selles toodud ühtegi nõuet osaliselt või tervikuna ühelegi kolmandale isikule. Kostja kinnitab, et ta on nõus käesolevas dokumendis tooduga, see vastab tema tahtele ning tema majanduslik olukord lubab tal käesolevat kokkulepet selles toodud tingimustel, sh tähtaegadel ja summades täita. Pooled kinnitavad, et kõik käesolevas dokumendis toodud andmed on õiged, see on sõlmitud vabatahtlikult, neile on teada kõik võimalikud asjaolud dokumendis antud kinnitustega ja nad soovivad kohtu poolt kompromissi kinnitamist, samuti on pooled teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.“ KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 5.

§ 430

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. 6. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

7. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 8. Pooled on menetluskulud osaliselt jaotanud kompromissis. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.