KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maret Altnurme, Janar Jäätma ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-

) § 121 lg 4 ning § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.N esitas halduskohtule
2. juulil 2025 kaebuse. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja Riigikantseleile avalduse Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri ametikohale kandideerimiseks. Kaebaja selgitas, et Riigikantselei
3. juuni
4. a kirjaga nr 18-5/25-01245-2 ei saa kaebaja esitatud kandideerimisdokumente puudulikuks lugeda, andmata võimalust puuduseid kõrvaldada. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri ametikohale kandideerimiseks täiendavate dokumentide esitamise kohustust ei saanud Eesti Ekspressis avaldatud töökuulutusest järeldada. 3-25-2487
5. Halduskohus jättis
6. augusti
7. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus märkis, et kaebaja kirjeldab kaebuses küll Riigikantseleile etteheidetavat tegevust, ent ei ole väljendanud selget nõuet ega eesmärki (

§ 38lg 1 p 5).

Kuna kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, tuli kaebajal seega esitada selgelt väljendatud nõue vastavalt

§ 37lg-le 2.

Samuti pidi kaebaja esitama konkreetsed asjaolud ja väited, millal, kus ja kes väidetavalt ebaõige tegevusega kaebaja õigusi rikkus (mis konkursile ja millal kaebaja kandideeris, millal esitas kandideerimisavalduse) (

§ 38lg 1 p 7).

Kaebajal tuli lisada kaebusele Riigikantselei 27.06.2025 kiri (

§ 39lg 1 p 3).

Kohus nentis, et esitanud kaebuses olid kaebaja väited üldsõnalised. Samuti tuli kaebajal tasuda riigilõiv 20 eurot. Kohus märkis, et puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud tähtpäevaks võib ta tagastada kaebuse selle esitajale.

1. Kaebaja esitas
2. augustil 2025 kaebuse täienduse. Kaebus taandub kaebajale saadetud dokumendi resolutsioonile. Kaebaja edasine kandideerimisprotsess lõppes ning täiendavate lisade esitamise võimalust komisjon kaebajale ei andnud. Kohus saab ise vajaliku dokumendi vastustajalt välja nõuda.
3. Tallinna Halduskohus tagastas
4. septembri
5. a määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel (kaebuse puudused kõrvaldamata) ja riigilõivu 20 eurot.

Kaebusest ei saa selgelt järeldada, mis on kaebaja nõue või mida ta soovib oma kaebusega saavutada. Samuti pidi kaebaja kirjeldama lähemalt oma õiguste väidetava rikkumise asjaolusid ning lisama kaebusele tema õigusi väidetavalt rikkunud haldusorgani kirja. Kaebaja sai kohtu

1. augusti 2025 määruse kätte
2. augustil 2025, kuid ei ole kaebuse puudusi kohtu antud tähtpäevaks kõrvaldanud. Kaebaja ei ole täiendatud kaebuses välja toonud, milline on tema nõue seoses Riigikantselei vaidlusaluse kirjaga. Kaebaja märkis kaebuse täienduses lakooniliselt, et „Kaebus taandub minule saatetud dokumendi resolutsioonile.“ Sellest nähtub küll, et kaebaja on aru saanud, et tal tuleb kaebust täiendada ja oma nõue selgelt välja tuua, ent ta ei ole seda puudust kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebaja kohtule oma õiguste väidetava rikkumise asjaolusid kirjeldanud. Sellises olukorras pole põhjendatud kaebust veelkord käiguta jätta, et selgitada kaebajale uuesti kaebuse puudusi. Kohus saab lahendada kaebuse üksnes kaebuses nõutud ulatuses ja tal ei ole võimalik määratleda kaebuse nõuet kaebaja eest. Tegemist on puudusega, mis takistab asja läbivaatamist. Kui ka oletada, et kaebaja eesmärgiks võib olla üksnes tema suhtes asekantsleri konkursil osalemisel toimunud väidetava menetlusliku rikkumise tuvastamine, tuleb arvestada

§ 45

lg-s 2 sätestatud piirangutega, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ehk teisisõnu peab kaebajal olema kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi (nt RKHK 14.10.2024 määrus nr 3-23-1578/29, p 8). Selline huvi saab olla kas preventiivse (ennetava) või rehabiliteeriva (heastava) iseloomuga (RKHK 14.02.2023 määrus nr 3-22-721 p-d 10 ja 11). Kohus ei näe teadaolevatel asjaoludel, et tuleks pidada tõenäoliseks kaebaja kirjeldatud juhtumi kordumist suhtluses haldusorganiga ning selle ennetamise vajadust. Heastava tuvastamisnõude esitamine on lubatav, kui toimunud riive 2

§ 121

lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebus esitatud kujul ei vastanud halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele määras, mis oleks võimaldanud seda menetleda.

1. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et kaebusest ei olnud võimalik järeldada, mis on kaebaja nõue ja mida ta oma kaebusega soovitab saavutada. Samuti ei kirjeldanud kaebaja konkreetsemalt õiguste väidetava rikkumise asjaolusid ega lisanud kaebusele tema õigusi väidetavalt rikkunud haldusorgani kirja. Neid puuduseid ei kõrvaldanud kaebaja ka pärast seda, kui kohus andis selleks tähtaja. Tegemist oli puudustega, mis ei võimaldanud kaebust esitatud kujul menetleda.
2. Asjaolu, et kaebaja esitas vaidlustatud kirja alles ringkonnakohtule, ei muuda halduskohtu määrust õigusvastaseks. See kiri oleks tulnud esitada halduskohtule. Halduskohtu määruse tegemise ajal polnud puudused kõrvaldatud ning määrus oli seega seaduspärane.
3. Kaebaja pole määruskaebuses toonud välja, miks ta ei saanud kaebuses esinenud puuduseid kõrvaldada halduskohtus.
4. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3