KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3322 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.Q (kaebaja) esitas 20.08.2025 Tallinna Vanglale kahjunõude, milles heitis vanglale ette kulutusi, mida ta pidi tegema lihtkirja saatmise hinnatõusu (1,3 eurolt 1,5 eurole) tõttu, samuti vangla poolt kaebaja vana väärtusega postmarkide (1,30 eurot) uue väärtusega markide (1,50 eurot) vastu vahetamata jätmist. Kaebaja taotles 3,30 euro hüvitamist, mille ta pidi rohkem maksma, kuna kasutas kirjade saatmisel ühe kirja saatmiseks mitut vana vääringuga marki, mille koguväärtus ületas alates 01.07.2025 kehtivat lihtkirja saatmise hinda.
2. Tallinna Vangla jättis 12.09.2025 otsusega nr 1-9/1-25/108-2 kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus kinnipeetava enda kulul. Kirjavahetuse hinnatõus ei ole reguleeritud vangla poolt. Tegemist ei ole vangla õigusvastase käitumisega. Vanglal ei ole kohustust vahetada välja varem kehtinud vääringuga marke uue vääringuga markide vastu. 3-25-3322
3. Kaebaja esitas 12.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.10.2025), mida kohus tõlgendas hüvitamiskaebusena Tallinna Vangla tekitatud kahju summas 3,30 hüvitamiseks. Kaebaja leidis, et tema kahju hüvitamise nõue täidesaatvat võimu esindavale asutusele on põhjendatud, sest ta on kinnipeetav.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.10.2025 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja võimalik õiguste riive ei ole sedavõrd suur, et pidada proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes õigusemõistmisega seonduvate kuludega.

§ 133

lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd võimaliku kaebuse rahuldamise korral oleks saadav hüvitis üksnes 3,30 eurot, on selgelt tegemist väheintensiivse õiguste riivega ning seda ka sõltumata asjaolust, et kaebaja näol on tegemist kinnipeetavaga. Tulenevalt kaebuse asjaoludest on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja poolt kahju hüvitamiseks peavad seega olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja peab olema toime pannud õigusvastase teo, millega on rikkunud isiku subjektiivseid õigusi; 2) isikule peab olema tekkinud kahju; 3) kahju ja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos ja 4) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kui juba üks eeldustest on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata. Tuvastatav ei ole vanglapoolne õigusvastane tegu ning kaebajal oli võimalik kahju vältida. Universaalse postiteenuse eest võetavate tasude määramine ning vastavate hinnakirjade kehtestamine ei ole vangla pädevuses. Puudub alus arvata, et antud juhul oleks vastavaid tasusid sisaldava hinnakirja muutmine olnud õigusega vastuolus. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub see kinnipeetava kulul, v.a samas lõikes sätestatud erandid. Vanglal puudub seega kohustus tagada kinnipeetavatele tavapärase kirjavahetuse pidamiseks vajalike postmarkide olemasolu ning kinnipeetavatel on need võimalik endale ise õigusaktides sätestatud piirides ja korras (vt VangS § 48 lg-d 1 ja 11; Tallinna Vangla kodukorra p-d 15.1, 15.2.37, 15.6) soetada. Ühelgi asutusel pole kohustust vahetada vanas vääringus kirjamarke uute kallimas vääringus markide vastu. Seejuures on ka vanades vääringutes postmarke võimalik edaspidiselt kasutada, lisades neile sobivas vääringus, näiteks 10 või 20 sendi väärtuses marke. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Kaebaja esitas 27.10.2025 määruskaebuse halduskohtu 23.10.2025 määruse peale, milles palub kahjunõue rahuldada. Kuna kinnipeetav on õigussuhtes riigi, mitte vanglaga, siis ei saanud jätta kahjunõuet rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, et see on võimalik läbi 2

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu 23.10.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub selles esitatud põhjendustega ega korda neid (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

8.

§ 121

lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk-d 22– 23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (

§ 133

lg 1 teine lause; Riigikohtu määrus nr 3-18-763, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud.

1. Halduskohus on õigesti selgitanud, miks kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebuse rahuldamisel saadav hüvitis oleks 3,30 eurot, mis on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kaebuse asjaoludest tulenevalt ei ole kaitstav õigushüve kaalukas. Halduskohus on arusaadavalt selgitanud ka seda, miks ei ole kaebaja kaebuse rahuldamine tõenäoline. Täitmata on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, mille kohaselt peab avaliku võimu kandja olema toime pannud õigusvastase teo, millega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi. Vangla õigusvastane tegu ei ole praegusel juhul tuvastatav. Universaalse postiteenusega kirjade ja pakkide saatmise uus hinnakiri kehtestati 27.05.2025 regionaal- ja põllumajandusministri määrusega, tegemist ei ole vangla pädevuses oleva küsimusega. Kinnipeetava kirjavahetus (v.a õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad) toimub tema enda kulul (VangS § 28 lg 2). Seega peab kirjavahetuseks vajalike markide olemasolu tagama kaebaja ise. Postmargid on kaebajal võimalik soetada vangla kauplusest Tallinna Vangla kodukorras sätestatud ulatuses. Vanglal ei ole kohustust postiteenuse hinnatõusu korral kinnipeetava olemasolevate postmarkide uute vastu väljavahetamiseks. Kaebajal oli võimalik kahju vältida. Kahju vältimiseks oli kaebajal võimalik ise otsustada kirja saatmise üle ning kirja saatmisel otsustada see, millises vääringus marke ta kasutab, ostes vajadusel juurde sobivas vääringus marke.
2. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.10.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3