← Eesti

3-25-1408/12

Obsah (7)§ 46§ 47§ 124§ 38§ 155§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1408 Haldusasi Suomen Luottovalvonta Oy kaebus Transpordiam

) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

  1. Suomen Luottovalvonta Oy (kaebaja) esitas 08.04.2025 Transpordiametile (vastustaja) kahju hüvitamise taotluse (dtl 4–6). Kaebaja väitis, et talle kuulus haagis Blyss A350KH, registrimärk 463YJX. Vastustaja registreeris võltsitud ostu-müügilepingu alusel liiklusregistris haagise omanikuvahetuse, millega tekitas kaebajale varalise kahju haagise väärtuses 8200 eurot, haagise transpordikulus 1500 eurot ja haagise väljarendilt saamata jäänud tulu 100 eurot päevas alates 24.08.
  3. Vastustaja jättis 12.05.2025 vastusega nr 1.2-5/25/5740-2 (dtl 7–9) kaebaja taotluse rahuldamata. 3-25-1408
  4. Kaebaja esitas 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 2–3) vastustajalt kahju hüvitise väljamõistmiseks koos viivisega.
  5. Kohus võttis 19.06.2025 määrusega (dtl 36–38) kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt vastust kaebusele.
  6. Vastustaja palus 14.08.2025 vastuses (dtl 49–54) menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada või kaebuse rahuldamata jätta.
  7. Kohus palus 29.08.2025 määrusega (dtl 59–61) kaebajal esitada selgitused tähtaja järgimise kohta ja tähtaja rikkumise korral esitada tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus koos tõenditega.
  8. Kaebaja esitas 09.09.2025 kohtule vastuse (dtl 69–76). KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Sarnase regulatsiooni näevad ette ka

§ 46lg 4 ja § 47 lg 2.

  1. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 08.04.2025, vastustaja jättis selle 12.05.2025 vastusega rahuldamata ja kaebaja esitas kaebuse 12.05.
  2. Kohus leidis 29.08.2025 määruses, et kaebus on kohtule esitatud RVastS § 18 lg-s 2 ja

§ 47

lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides, s.o 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest. 10. Kaebus saab eeltoodule vaatamata olla tähtaegne vaid juhul, kui ka kohtueelses menetluses esitati kahju hüvitamise taotlus tähtaegselt (RVastS § 17 lg 3). Tähtaega rikkudes haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotlus, isegi kui see õigusvastaselt läbi vaadati, ei saa muuta kahju hüvitamise kaebust tähtaegseks, sest see võimaldaks

§ 46lg-s 4 sätestatud tähtajast mööda hiilida.

Sellises olukorras tuleks asja menetlus lõpetada (

§ 124lg 2).

  1. Kuna kaebaja ei ole haldusmenetluses tähtaja ennistamist taotlenud ja vastustaja ei ole tähtajast kinnipidamist kontrollinud ega tähtaja ennistamise üle otsustanud, siis tuleb seda teha kohtus.
  2. Vastustaja edastas 25.07.2024 Sven Soesonile 24.08.2016 sõlmitud müügilepingu, millega kaebaja võõrandas vaidlusaluse haagise Kinnisvarameister OÜ-le. Seega toimus haagise ostu-müügitehing juba
  3. a-l.
  4. Kaebaja märgib, et sai kahju tekkimisest teada 25.07.2024, mil vastustaja edastas talle võltsitud müügilepingu. Kaebaja märgib, et kaebaja juhatuse liige Sven Soeson vahistati Poola võimude poolt 20.09.2016 ja vabastati õigeksmõistmisel 17.04.
  5. Kaebaja selgitab, et kaebaja juhatuse liiget Sven Soesoni hoiti ilma igasuguse kontaktita vahi all 6 aastat, seetõttu puudus võimalus saada välismaailmast informatsiooni. 2

(3)3-25-1408
  1. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kaebajaks eraisik Sven Soeson, vaid äriühing. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt otsustati 18.10.2016 vastu võtta Sven Soesoni juhatusest lahkumise avaldus ja otsustati, et juhatuse esimees A. P jätkab juhatuse liikmena. Samuti otsustati rahuldada J. K tagasiastumisavaldus juhatuse aseesimehe kohalt ja A. P valiti juhatuse asendusliikmeks (dtl 106).
  2. Eeltoodust tulenevalt oli vahepeal kaebajal teine juhatuse liige, kes ei viibinud vahi all ja kellel oli juurdepääs äriühingule kuuluvale varale ja sellega seotud teabele. Seega ei takistanud Sven Soesoni vahi all viibimine kaebajal teada saada haagise võõrandamisest.
  3. Kaebaja märgib, et Sven Soesoni juhatuse liikme kohalt eemaldamine võltsiti ja seetõttu eemaldati Sven Soeson kaebaja juhatuse liikme kohalt. Kohus märgib, et väide võimalike võltsimiste kohta on üksnes kaebaja esindaja väide ega ole tõendatud. Pealegi ei oma see asja lahendamisel tähtsust.
  4. Kaebaja taotleb kaebuses kahju hüvitamist haagise välja rentimisest saamata jäänud tulu 100 eurot päevas alates 24.08.
  5. Seega nähtub kaebuse tekstist, et kaebajal ei olnud enam võimalik alates 24.08.2016 haagist välja rentida. Kuna haagise väljarentimine oli takistatud ning sellelt ei saanud enam tulu, pidi kaebajal tekkima juba sellel ajal põhjendatud kahtlus haagise omandiõiguses ning kaebaja oleks pidanud seda kontrollima. Seega pidi kaebaja juba alates 24.08.2016 teadma haagise omandiõiguse kaotusest. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada haagise omandi ja valduse kaotuse asjaolusid. Samuti ei ole kaebaja juba ajal, kui tal oleks pidanud tekkima kahtlus haagise omandiõiguses, pöördunud vastustaja poole selgituste ja informatsiooni saamiseks. Seega ei ole kaebaja teinud kõik endast oleneva kahju ja selle põhjustanud isikust teada saamiseks ega rakendanud enda vara suhtes vajalikku hoolsust. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing ei tea 8 aasta jooksul midagi endale kuuluva vara asukoha, valduse ega omandiõiguse kohta. Kohus on seisukohal, et kaebaja oleks vajalikku hoolsust rakendades pidanud juba
  6. a-l teada saama kahju tekkimisest ning seega on kahju hüvitamise kaebuse 3-aastane kaebetähtaeg ületatud. 18.

§ 38

lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus andis kaebajale 29.08.2025 määrusega võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja ei ole seda esitanud. 19. Kuna kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, siis puudub kohtul võimalus kaebetähtaega ennistada ja menetlus kahju hüvitamise nõuetes tuleb

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

20.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot kaebajale tagastada. 21.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja on taotlenud jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda, kuid ei ole märkinud, kui suured on vastustaja menetluskulud ega esitanud taotlust nende väljamõistmiseks. Seega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.