Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Maakohus märkis, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
3. Maakohus tuvastas, et hageja vanemad on kostja ja A.J . Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

12. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 3 2-24-523 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Kuna hageja palus välja mõista elatise miinimumist suuremas ulatuses, s.o 1356,16 eurot, ning kostja on esitanud kulude suurusele ka vastuväiteid, siis tuleb esmalt hinnata hageja igakuiste kulude suurust ja nende põhjendatust. Seejärel saab kohus hinnata, kas kostja täidab oma ülalpidamiskohutust piisavalt või on rikkunud ülalpidamiskohustust.
2. Hageja igakuised kulud ühes kuus moodustavad hagiavalduse kohaselt 2792,31 eurot, sh eluasemekulud (s.o kasutuseelised) 965,58 eurot, kommunaalkulud 58,34 eurot, elekter 61,83 eurot, toidukulu 250 eurot, kulutused hügieenitarvetele 223,14 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 250 eurot, ravimid ja tervishoid 109,24 eurot, huvialaringid 148 eurot, lastehoid 222 eurot, transpordikulu 311,18 eurot, kulutused vabale ajale 193 eurot.
3. Vanemad peavad osalema võrdselt eluasemekulude (sh kommunaalkulud ja elekter) kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Samuti saab kohtupraktika kohaselt arvestada eluasemekulude sisse ka eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtust, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13 p-d 18, 20-21). Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 kohaselt määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (RKTKo 26.09.2012, 3-2-1-93-12, p-d 20–21).
4. Lapse emale kuulub ridaelamu asukohaga XXX, mille suuruseks on hageja märkinud 125,4 m². Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja elukoha lähedal asuva ridaelamu üüri ruutmeetrihind 15,40 eurot. Seega võib lapse emale kuuluva ridaelamu üürihinnaks pidada 1931,16 eurot (15,40 x 125,4) ning lapse emale kuuluva kinnisasja kasutamise igakuiseks kogukuluks 965,58 eurot (korteri keskmine üürihind 1931,16 / perekonnaliikmete arvuga 2 = 965,58). Kostja ei esitanud tõendeid, millest järeldada, et hageja eluaseme üürihind võiks olla väiksem või oleks hageja esitatud naaberelamu oluliselt erinev hageja eluasemest.
5. Maakohus luges tõendatuks, et hageja seadusliku esindaja seitsme kuu keskmine igakuine kommunaalkulu on olnud 133,34 eurot (933,36 eurot / 7 kuud), millest hageja osa moodustab 66,69 eurot. Arvestades, et hageja on märkinud kommunaalkulude suuruseks 58,34 eurot, siis luges maakohus põhjendatud kommunaalkuludeks hageja märgitud 58,34 eurot. Tõendatud on, et hageja seadusliku esindaja seitsme kuu keskmine igakuine elektrikulu on olnud 109,36 eurot (765,54 eurot / 7 kuud), millest hageja osa moodustab 54,68 eurot.
6. Seega hageja eluasemekulud on põhjendatud kokku 1078,60 euro ulatuses (s.o kasutuseelis 965,58 eurot + kommunaalkulud 58,34 eurot + elekter 58,34 eurot). 4 2-24-523
7. Hageja märgitud igakuine kulu toidule 250 eurot ja hügieenile 223,14 eurot on ülepaisutatud arvestades hageja vanust. Eeldatavalt hageja sellises vanuses spetsiaalseid beebikaupu enam kasutama ei pea ning hageja peaks sööma ülejäänud pereliikmetega sama toitu. Samuti võib eeldada, et hagis märgitud mähkmete kulu peaks olema hageja vanuses juba tunduvalt vähenenud, kui mitte olematu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Maakohus pidas mõistlikuks igakuiseks toidukuluks 150 eurot ning hügieenikuluks 30 eurot.
8. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Hageja vanematel on aga ka võimalus valida, millise hinnaga ja millistest poodidest vastavaid kaupasid osta. Maakohtu hinnangul ei ole hädavajalik osta kallemaid brändiriideid arvestades ka asjaoluga, et laps kasvab nendest kiirelt välja. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata hageja esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal kulub 250 eurot kuus riietele, kuna nimetatust nähtuvad üksnes teatud toodete maksumused teatud ajahetkel. Maakohus pidas mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas 100 eurot.
9. Hageja on välja toonud igakuiseks ravimi- ja tervishoiukuludeks 109,24 eurot ning märkinud, et hagejal on atoopiline dermatiit, ta on sündinud kardioloogilise kõrvalekaldega ning vajab füsioterapeudi tuge. Samuti on hageja välja toonud, et hageja verepildis on leukotsüüdid kõrged ning vaja on teha pidevaid analüüse. Viidatud kodutolmulesta allergiale. Samas on hageja esitanud oma tervisliku seisundi kohta tõendina üksnes väljavõtte perearsti vastuvõtust, mille sisust nähtub vaid, et hagejal on diagnoositud atoopiline dermatiit. Üldteadaolevalt vajab nimetatud nahahaigus ka sagedamini spetsiaalse kreemiga kreemitamist. Muid tõendeid oma tervisliku olukorra kohta, millest nähtuks keskmiselt kallim terviskulu, ei ole hageja kohtule esitanud. Arvestades hagejal diagnoositud nahahaigusega ning asjaoluga, et eluliselt usutav on aeg-ajalt muude ravimite ja vitamiinide tarvitamine (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine), siis pidas maakohus põhjendatud tervishoiukuluks kokku 50 eurot.
10. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja huvialaringidele 148 eurot kuus (sh ujumine, võimlemine, loovring). Maksekorralduse ja hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega maksetega Tabasalu Spordikompleksile ei ole aga tõendatud, et hageja ujumistreeningu kulu kuus on 36 eurot. Maksetest ei ole aru saada, mille eest tasutud on ning isegi juhul, kui tegemist on ujumisekuluga, siis ei ole aru saada, mitme inimese eest tasutud on või kas tegemist on lapse või täiskasvanu eest tasumisega. Tavapäraselt on ujulates erinevad hinnad täiskasvanutele, kui alaealistele ning eluliselt ei ole usutav, et hageja üksi ujumas käiks. Kuna puuduvad tõendid, et hageja käiks Kalevi Ujumiskoolis, siis ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata tõendeid seoses Kalevi Ujumiskooliga. Samuti puuduvad tõendid, et hageja käiks käesoleval ajal võimlemas või regulaarselt loovustundides. Maakohus luges tõendatuks, et hagejale on soetatud Loovustuba MTÜ-lt 01.02.2024 viie tunni kaart maksumusega 70 eurot (arvestusega, et kaks korda on seal juba osaletud) ning hageja on osalenud ka Rocca al Mare beebikoolis, mille nelja kuu kulu on olnud 251 eurot. Kuna tegemist ei ole aga tavapäraste huvialaringidega, milles hageja saaks osaleda aastaid, siis on mõistlik arvestada ligikaudsete võimalike huvialaringide mõistliku kuluga. Igasugune sportlik tegevus (sh ujumine) ja huvialaringides käimine on lastele arendav ja kasulik. Arvesse võttes, et hageja on tõendanud, et ta on käinud huvialaringides (s.o loovustuba, beebikoolis) ning puudub alus kahelda, et ka edaspidi tekib hagejal teatud kulu seoses huvialadega ja spordiga, siis mõistlikuks huvialaringi kuluks ühes kuus on 50 eurot. 5 2-24-523
11. Lapse hariduskuludena (lastehoid) on hageja välja toonud 222 eurot. Hageja on tõendanud, et käib alates veebruarist 2024 QQQ Lastehoius osalise koormusega, s.o kahel päeval nädalas. Hageja on tõendanud, et lastehoiu kohatasu osalise koormuse puhul on 86,10 eurot ning 2024 märtsis ja aprillis tuli kohatasule täiendavalt tasuda toitlustuse eest 36,31 eurot ning mais 28,54 eurot. Keskmiseks igakuiseks lastehoiutasuks koos toidukuluga kokku on seega 107,72 eurot (86,10 eurot + 64,85 eurot/3 kuuga). Hageja on märkinud, et lastehoiukulu on kuni juunini 2024 ning alates augustist 2024 läheb hageja EEE lasteaia sõimerühma, milles on kohatasu 123 eurot kuus ja söögiraha 3 eurot päevas. Ühtegi tõendit nimetatu kulu kohta ei ole hageja esitanud. Arvestades, et EEE lasteaia kohatasu on 164 eurot, millele lisandub toiduraha 2,50 eurot, siis on sõimerühma kohatasu summas 123 eurot usutav. Kuna hageja on välja toonud, et juulis on lasteaia kulu 50%, siis aastane kohatasu sõimerühmas on arvestuslikult 1414,50 eurot (123 x 11 + 123/2), mis teeb keskmiseks igakuiseks kuluks 117,88 eurot. Nimetatule on põhjendatud lisada kulu toidurahale igakuiselt 40 euro ulatuses. Arvestades haiguste, pühade ja puhkuste perioodiga ei ole mõistlik toidukulude arvestuse aluseks maksimumpäevade arvu ühes kuus. Igakuine lasteaiakulu on põhjendatult kokku ca 158 eurot. 2024 aasta kogukulu on seega põhjendatud kokku 1328,60 eurot (jaanuaris 0, veebruar-juuni 107,72 x 5 kuud, juuli 0, august – detsember 158 x 5 kuud). Arvestades, et eelduslikult läheb hageja augustist 2025 EEE lasteaeda, siis on
12. aasta kogukulu põhjendatud kokku 2047 eurot (jaanuar–juuni 158 x 6 kuud, juuni 158/2, august– detsember 204 x 5 kuud). Kohtu hinnangul on õiglane käesoleval juhul arvestada võimaliku kahe aasta kuluga keskmise kulu saamiseks, kuna hagejal igakuine kulu muutub/on muutunud mitmel korral (s.o lastehoid, sõimerühm, lasteaed). Eeldatavasti asenduvad lasteaiakulud hiljem koolikuludega. Kahe aasta kogukulu kokku on 3375,60, mis teeb keskmiseks igakuiseks kuluks 140,65 eurot, mis on igakuiselt mõistlik ja usutav summa hariduskuluks.
13. Maakohus ei pidanud põhjendatuks arvestada transpordikulude suuruse hindamisel hageja esitatud konto väljavõttega, millest nähtuvad maksed Swedbank Liising Aktsiaseltsile. Liising ei ole selline kulu, mida võiks elatise alla paigutada ning
14. aasta konto väljavõttest ei nähtu, mille eest konkreetselt hageja seaduslik esindaja tasub, milline on kogukohustus ning kas käesoleval ajal üldse kohustust eksisteerib. Maakohus luges tõendatuks, et hageja seadusliku esindaja kulu seoses kaskoga on igakuiselt 70,53 eurot ning igakuine liikluskindlustus 29,05 eurot kuus, milles hageja osaks on põhjendatud arvestada 49,79 eurot. Eluliselt on usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejal igakuiselt tekkida kütusekulude näol, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik. Samas ei tõenda hageja esindaja maksekorraldus Alexela Tiskre Tanklale igakuise kütusekulu suurust. Maakohus pidas tõendatuks, põhjendatud ja eluliselt usutavaks igakuiseks transpordikuluks 100 eurot.
15. Arvestades lapse vanusega on usutav, et lapse elus on vajalik teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, nt kinos, teatris, mängutubades käimine. Samas ei pea eeldama, et meelelahutus on igakord tasuline. Samuti puudub vajadus iga kuu osta uusi mänguasju, raamatuid jms. Maakohus ei pidanud vajalikuks anda oma hinnangut hageja poolt esitatud kuludokumentidele nimetu osas, et kulutused vabale ajale võiksid olla 193 eurot kuus. Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatud meelelahutuse kuluks kokku 50 eurot.
16. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud igakuised kulud kokku on 1749,25 eurot, millest kostja osa moodustab 875 eurot (kohus ei pidanud vajalikuks sendi täpsusega elatist arvestada, kuna kulude suurus võib kuude lõikes erineda). Hageja igakuistest kuludest kuulub maha arvestamisele pool lastetoetusest summas 40 eurot, mistõttu kostja osaks hageja kulude kandmisel jääb 835 eurot. 6 2-24-523
17. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et elatise tasumise proportsioonist tuleks kõrvale kalduda põhjusel, et hageja ema varaline seis on kostja varalisest seisundist parem. Kuigi kostja on muusik ja ka eluliselt on usutav, et muusikutel puudub kindel igakuine sissetulek, siis ei ole käesoleval juhul alust arvata, et kostja igakuine sissetulek oleks vähene. Asjaolu, et kostjal on esinemisi ning selle eest tasutakse, kinnitavad menetluses esitatud hinnapakkumine õhtu juhtimise eest 1900 euro ulatuses ja ürituste nimekiri 13 avaliku kontserdiga juulis
18. Samuti saab kostja kohtu hinnangul valida, kui palju, kus ja millise raha eest oma teenuseid osutada. Kostja on esitanud oma konto väljavõtte perioodist 01.09.2023 kuni 01.03.2024, millest nähtuvad sissetulekud 18 061,98 euro ulatuses, mis teeb keskmiseks kostja sissetulekuks ühes kuus 3010,33 eurot. Maakohtu tehtud päringust nähtub, et kostja 2023 aasta kogu sissetulek oli 44 310 eurot, s.o keskmiselt 3692,50 eurot kuus ning perioodil 28.04.2024 kuni 28.08.2024 oli sissetulek 11 720,82 eurot, s.o 2930,21 eurot kuus. Lisaks on kostja Luminor Bank AS-i kontol hoiustatud 467,92 eurot. Väheoluline ei ole asjaolu, et muusikutele pakutakse tasumist ka sularahas, mistõttu ei pruugi kogu võimalik sissetulek kostja isiklikest pangakontodest nähtuda. Iseenesest on eluliselt usutav, et osa tulust võib minna kostjat saatvale muusikule, helitehnikule vms, kuid käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et suurem osa tema tulust jagamisele läheks. Kuigi kostjale ei kuulu kinnisvara ega ka sõidukeid, siis on kostja W OÜ osanik (100%) ja juhatuse liige. Arvestades, et kostja ei ole välja toonud oma igakuiseid regulaarseid kulusid ning ka kostja pangakonto väljavõtetest ei nähtu regulaarseid väljaminekuid, võib eeldada, et kõik võimalikud suuremad kulud katab kostja eest tema äriühing. Kostja on menetluses ka ise kinnitanud, et kostja elamispinnaga seotud kulud (kinnisasja liising, kommunaalkulud, kindlustus, tv/internetiteenus) kannab kostjale kuuluv W OÜ, mille liisingus oleval pinnal kostja elab ning osaühing kannab ka kostja telefoniga ja kostja kasutatava sõidukiga seotud kulud. Seega puuduvad tõendid, et kostjal isiklikult oleks lisaks ülalpidamiskohustusele muid suuremaid kohustusi ja väljaminekuid. Seega on kostja võimeline elatist nõutud summas tasuma.
19. Hageja ema majandusliku olukorra tõendamiseks esitatust nähtub temale vanemahüvitise ja peretoetuse laekumine. Kohtu tehtud päringu vastusest nähtuvalt omab hageja ema kontot Swedbank AS-s ning tema nelja kuu keskmine sissetulek on olnud 3528,96 eurot kuus (sh kostja poolt tasutud elatisemaksed). Hageja ema omab ka kontot AS-is LHV Pank, mille saldo seisuga 03.09.2024 oli 1045,48 eurot. Hageja ema on osanik (100%) F OÜ-s, kuid täiendavaid sissetulekuid emale seoses sellega ei laeku. Samuti kuulub hageja emale kaks kinnisasja, millest VVV kinnisvara on välja üüritud hinnaga 975 eurot kuus ning tõendatud on, et üürituluga tasub hageja ema VVV kinnisvara laenumakseid. Lisaks on hageja emal ka järelmaksuga müügileping igakuise maksega ca 350 eurot. Tõendatud on, et hageja emal on ka igakuiselt kulud eluasemele ja transpordile.
20. Kuna hageja mõlemad vanemad on käesoleval juhul keskmisest paremal järjel ning on tuvastatud, et nad on suutelised hagejale pakkuma ülalpidamist miinimumist suuremas ulatuses, ja esitatud ning kogutud tõenditest ei nähtu, et vanemate varaline seisund oleks sedavõrd erinev, et see annaks aluse elatise tasumise proportsioonist kõrvale kalduda, siis alust elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks ei ole.
21. Tsiviilasjas nr 2-23-14353 Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 määrusest, millega on reguleeritud isa ja lapse suhtluskorda nimetatud kohtumenetluse ajaks, ei nähtu, et hageja viibiks kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, et seda elatise suuruse määramisel arvestada

§ 101lg 6 alusel.

31.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule 7 2-24-523 ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 32. Kostja on välja toonud, et tal on ka teine alaealine laps, keda kostja peab samuti vähemalt seaduses sätestatud määras ülal pidama. Samas puuduvad tõendid, et elatise väljamõistmisel osutuks kostja või tema teine laps vähemkindlustatuks (

§ 102

). Kohus hindas kostja majanduslikku olukorda ja leidis, et kostjal on võimekus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast anda mõlemale oma lapsele ülalpidamist.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud elatist perioodil 01.02.2024 kuni 01.06.2024 summas 1730 eurot, s.o keskmiselt 346 eurot kuus. Puuduvad tõendid, et kostja oleks täiendavalt muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades, et kohus on põhjendatuks pidanud elatist suuruses 835 eurot, siis ei ole kostja poolt tasutu olnud ülalpidamiseks piisav. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 08.11.2024 otsus tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis mitte suuremas summas kui 500 eurot kuus. Kostja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja seadusliku esindaja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.
3. Maakohus on ebaõigesti jätnud osaliselt hindamata asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid. Hageja ei tõendanud, et tema igapäevase ülalpidamise vajadused oleksid suuremad kui keskmisel lapsel. Maakohtu välja mõistetud elatise suurus on peaaegu kolm korda suurem kui seaduses sätestatud elatise suurus, mis tuleneb vaid hageja kasuks välja mõistetud lapse ema elamispinna kasutuseelisest. Maakohus on ebaõigesti arvestanud hageja elamispinna kasutuseeliste summa lapse osaks 965,58 eurot ning jõudnud seetõttu ekslikule järeldusele, et kostja peab igakuiselt tasuma hagejale elatisena mh kasutuseeliseid 482,79 eurot. Lapse isa ei pea kinni maksma lapse ema valitud luksuslikku elustiili. Kasutuseeliste puhul ei ole tegemist tegeliku kuluga, vaid kunstliku abstraktsiooniga ning kui jätta kasutuseeliste summa elatise arvutustest välja, siis moodustaksid hageja tegelikud vajalikud ja põhjendatud kulud kuus 783,67 eurot, millest kostja osa oleks 392 eurot.
4. Hageja ema elukoha puhul on tegemist keskmisest luksuslikuma elukohaga (ridaelamu), mille elamispinna suurus on 125,4 m². Isegi kui lähtuda eeldusest, et hageja tõendid elamispinna üüri turuhinna osas on õiged, ei saa automaatselt järeldada, et lapse osa väärtus elamispinna kasutuseelistest moodustab automaatselt 50% ehk 965,58 eurot. Arvestades, et tegemist on keskmisest suurema elamispinnaga, on tõenäoline, et suuremat osa elamispinnast siiski kaheaastane laps ei kasuta. Maksimaalselt võiks hageja kasutuseeliste suuruseks olla 20% hageja ema elamispinna kasutuseeliste maksumusest, millisel juhul oleks hageja elamispinna kasutuseeliste summa maksimaalselt 386,23 eurot. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et kuivõrd hageja ema ei anna hageja kostjale üleandmisel mitte kunagi kaasa täiendavaid rõivaid, on isa olnud sunnitud ostma ka enda koju hagejale topelt riideid. Kahjuks 8 2-24-523 on ette tulnud ka olukordi, kus kostja ei saa ka tagasi neid riideid, mille ta on ise ostnud ja millega ta on hageja emale üle andnud. Seega on kostja lisaks elatise tasumisele sunnitud hagejat ka vahetult ülal pidama.
5. Maakohus on teinud ebaõige järelduse, et kostja sissetulek on ca 3000 eurot. Maakohus jättis kostja sissetulekute eripärasuse hindamata ja kostja esitatud tõendid kostja sissetulekute kohta 2020–
6. aastatel arvestamata. Olukorras, kus kostja sissetulekud on erinevad nii kuude kui aastate lõikes, tuleb keskmise sissetuleku kindlaks tegemiseks võtta arvesse oluliselt pikem periood kui üks aasta. Kuivõrd
7. aastal oli kostjal eelnevate aastatega võrreldes oluliselt parem sissetulek, moonutab see ebaproportsionaalselt kostja sissetuleku suurust tegelikkusest kõrgemaks.
8. Maakohus hindas ebaõigesti hageja vanemate varalist seisu ja jättis põhjendamatult kõrvale kaldumata võrdsuse põhimõttest kostja kasuks. Maakohus on ekslikult järeldanud, et kuivõrd kostjale kuuluv W OÜ kannab kostja elamispinna ja sõidukiga seotud kulud, siis on kostja võimeline nõutud summas elatist tasuma. Maakohus ei ole hageja vanemate varalise seisu hindamisel arvestanud, et hageja emale kuulub kaks hinnalist kinnisasja, aga kostjale ei kuulu ühtegi kinnisasja ega muud vara peale osaluse W OÜ-s, mis tegutseb kahjumis.
9. Kostja põhjendas, et ta ei tasu oma teise lapse emale elatist, vaid peab oma teist last ülal seaduses sätestatud määras, veetes lapsega enam-vähem võrdse aja võrreldes teise lapse emaga. Olukorras, kus kostja teine laps saab elatist seaduses sätestatud määras ja hagejale peaks kostja tasuma elatist kolm korda suuremas määras, ilma et hagejal esineksid erivajadused nii suure elatise väljamõistmiseks, on ilmne, et kostja teine laps jääb hagejale niivõrd suure elatise väljamõistmise tulemusel oluliselt vähem kindlustatuks. Hagejale välja mõistetud elatist arvestades ei suudaks kostja samaväärselt ülal pidada oma teist last, rääkimata iseendast. Vastustaja seisukoht
10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud kostja kanda. rahuldamata ja RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 835 eurot kuus alates 11.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, millega hageja hagi elatise väljamõistmiseks suuremas summas kui 835 eurot ei rahuldanud, ega osas, milles maakohus lahendas hageja taotlused otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Osas, milles maakohtu otsust vaidlustatud ei ole, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
13. Hageja on oma lõppseisukohtades 28.02.2025, mida täiendas 03.03.2023, esitanud uued tõendid, et loetleda ja tõendada hageja kulusid, millega otsuse tegemisel ei ole arvestatud, kuid mis on suurendanud hageja vajadusi. Hageja soovib tõendada oma muutunud vajadusi 9 2-24-523
14. aastal lasteaia kohatasu ja lasteaia toiduga, maamaksu ja automaksuga seonduvalt. Selliselt on hageja apellatsioonimenetluse lõppseisukohtades esitanud uued väited ja tõendid oma vajaduste suurenemise kohta. Kostja vaidleb esitatud tõendite asja materjalide juurde lisamisele vastu.
15. Apellatsioonimenetluses peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. Lisaks eeltoodud tingimusele kehtib ka üldine põhimõte, mille kohaselt peab vastuvõetav tõend olema asjakohane ja lubatav (TsMS § 238). Kolleegium möönab, et hageja ei saanud esitada väiteid ja tõendeid hageja
16. aasta kulutuste kohta maakohtu menetluses. Samas ei olegi hageja oma elatise nõuet põhjendanud konkreetselt
17. aasta kulutustele tuginedes. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus on tuvastanud hageja vajadused. Asjaoluga, et
18. aastal on hageja vajadused suurenenud, ei saa iseenesest lugeda lubatavaks uute väidete ja tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Seetõttu ei ole võimalik ka järeldada, et hageja oleks pidanud need oma vajaduste tõendamiseks esitama maakohtus või peaks neid tõendama ringkonnakohtus. Olukorras, kus hageja vajadused võivad olla suurenenud võrreldes selle ajaga, mil hageja esitas maakohtule hagi elatise nõudes ja mille maakohus osaliselt rahuldas, ei võimalda ringkonnakohtu menetluses läbi vaadata hageja nõuet suuremas või teistsuguses ulatuses, kui see on esitatud, või ulatuses, milles seda pole vaidlustatud. Seega jätab ringkonnakohus hageja esitatud uued väited tähelepanuta ja tõendid asja juurde vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 p 1, § 652 lg 3 p 2). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
19. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus hageja hagi osaliselt rahuldas. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi seoses hagi osalise rahuldamisega korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus poleks saanud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatist suuruses 835 eurot kuus vaid seetõttu, et see on kolm korda suurem kui seaduses sätestatud elatise summa. Kostja viidatud elatise suurus, millega kostja võrdleb temalt välja mõistetud elatise suurust, on

§-s 101 alusel arvutatud elatise miinimumsumma. Maakohus on tuvastanud hageja ülalpidamise ulatuse

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt, ja lähtunud selle kindlaks määramisel hageja kõikidest vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

1. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma väiteid selle kohta, et hageja ema elukoha kasutamisest saadavad kasutuseelised ei ole käsitatavad hageja igapäevase ülalpidamise vajadustena. Hageja kasutuseelise nõue tuleneb sellest, et hageja saab kasutada oma ema elamispinda. Poolte väiteid hageja kasutuseelisest ja kasutuseelise väärtusest on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega tuginedes kohtupraktikale käsitlenud. 10 2-24-523 Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et hageja elamispinna kasutuseeliseid hageja osas ei saa moodustada kogu elamispinna kasutuseelistest 1931,16 eurost 50%, s.o 965,58 eurot. Kostja arvates peab hageja kasutuseeliste suuruseks olema 20% hageja ema elamispinna kasutuseeliste maksumusest, s.o 386,23 eurot. Kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud juba maakohtus kõiki oma vastuväiteid hageja kasutuseelise nõudele vastu vaidlemiseks (TsMS § 652 lg 4). Seetõttu ei saa ka ringkonnakohus kostja uute väidetega arvestada ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.
2. Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja vanematel oleks olnud kokkulepe, et kostja annab hagejale ülalpidamist muul viisil, kui raha maksmisega, siis ei ole käesoleval juhul hageja ülalpidamise ulatuse kindlaks määramisel või ülalpidamise andmisel põhjendatud arvestada, et kostja annab hagejale ülalpidamist viisil, et ostab enda koju hagejale riideid. Asjaolust, et hageja vanemad on olnud erimeelel selles, kas hagejale kaasa antavate täiendavate riideesemete näol on neid piisavalt või mitte, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et see võiks olla mõjuvaks põhjuseks, et aktsepteerida kostja poolt ülalpidamise andmist muul moel kui raha perioodilise maksmisega (

§ 100). 49.

Maakohus on põhjendatult kostja keskmise sissetuleku kindlaks määramisel lähtunud kostja viimase aasta sissetulekutest. Pelgalt asjaolust, et kostja on muusik ning kostja sissetulekute suurus erineb kuude ja aastate lõikes, ei ole võimalik järeldada, et kostja võimekust täita kohustusi alates jaanuarist 2024 peaks hindama kostja 2020–2022 sissetulekuid arvesse võttes. Kolleegiumi arvates on aastane periood alates

1. aastast piisavalt pikk aeg, et kostja töö eripära arvesse võttes arvestada kostja keskmine sissetulek ja teha sellest järeldusi teenida samasugust sissetulekut ka aastal
2. Lisaks on maakohus arvesse võtnud kostja sissetulekuid
3. aastal. Asjaolust, et kostjal on alates
4. aastast suurem sissetulek kui varem, ei ole võimalik järeldada, et kostja sissetulekud peaksid ilmtingimata vähenema samale tasemele kui aastatel 2020–
6. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et hageja vanemate varaline seisund oleks sedavõrd erinev, et kalduda kostja kasuks kõrvale vanemate võrduse põhimõttest elatise väljamõistmisel (

§ 102lg 3).

Maakohus on analüüsinud mõlema vanema sissetulekuid ja mõlema vanema varalist seisundit. Maakohus on hageja ema varalise seisundi kindlaks tegemisel muu hulgas arvesse võtnud, et hageja emale kuuluvad kaks kinnisasja, millest üks on välja üüritud ning üüritulust tasub hageja kinnisasja laenumakseid. Olukorras, kus hageja emal on kohustus tagastada ka kinnisasjade omandamiseks võetud laenud, ei ole põhjendatud vaid kinnisasjade olemasolust järeldada hageja ema varalist seisundit paremaks. Pooled ei vaielnud selle üle, et elukoht, kus kostja elab, kuulub kostjale kuuluvale äriühingule ning äriühingus on jaotamata kasum 107 446 eurot. Kostja esitatust, et hageja emale kuuluvad kaks kinnisasja ning kostjale kuulub vaid W OÜ, ei ole võimalik järeldada, et vanemate varaline seisund tervikuna oleks sedavõrd erinev, et annaks aluse kõrvale kalduda võrdsuse põhimõttest hagejale elatise andmisel.

1. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma teise lapse ülalpidamiseks vajalike ja põhjendatud kulude kohta. Seetõttu on maakohus õigesti järeldanud, et kostja peab oma teist last ülal pidama vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimummääras. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et kostja keskmiseks sissetulekuks
2. ning
3. aastal oli ca 3000 eurot kuus, on maakohus põhjendatult järeldanud, et kostja varalisest seisust lähtudes on kostja võimeline andma ülalpidamist oma mõlemale lapsele, sh teisele lapsele miinimummääras ning selliselt 11 2-24-523 ei saa olla kahjustatud kostja teise lapse ülalpidamine tema vajadustest lähtudes ega kostja enese tavaline ülalpidamine. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 03.12.2025 otsusega RIIGIKOHUS OTSUSTAB
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-523 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
9. novembri
10. a otsuse ja mõistis N.H kasuks välja elatise, mis on suurem kui 351 eurot 84 senti kuus.
11. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12. Rahuldada P.O kassatsioonkaebus osaliselt. 12