) § 28 lg 1 alusel Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida Estlink 3 projekti eeldusena ja Tallinna ning Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse tagamise tarbeks Tallinna piirkonda kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel (korralduse nr 211 p 2). Korralduse nr 211 kohaselt planeeritakse koos elektriühendusega eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Korralduse nr 211 p 3 kohaselt asub planeeringuala Harju maakonnas Saku vallas, Kiili vallas, Rae vallas ja Raasiku vallas, planeeringuala suuruseks on ligikaudu 64,71 km2 ning selle asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. Korralduse nr 211 p 4 kohaselt korraldab riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH-d Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
regulatsioonist nähtub, et riigi eriplaneeringu algatamise taotluse võib esitada igaüks. Sellele viitab
MKM on õigusvastaselt jätnud kaebajate taotluse läbi vaatamata. Elering AS-i ei saa samastada riigiga. Tegevusala litsentseerimine ei ole nõutav eriplaneeringu algatamise taotluse esitamiseks ning selleks, et isikut oleks võimalik käsitada huvitatud isikuna, ei pea isikul olema ka võrguteenuse osutamise tegevusluba. Kaebajad kinnitasid 13.03.2025 taotluses, et on valmis vajadusel kandma oma taotluse lisas 1 näidatud planeeringualal planeeringu koostamisest huvitatud isikuna planeeringu koostamise ja tellimise ning KSH kulud. Vastustaja ei ole kaebajatele teinud etteheiteid selle osas, et kaebajate taotlus ei vasta nõuetele. Seega tuli
lg 3 kohaselt teha kaebajate taotluse kohta riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsus. Selle asemel jättis vastustaja kaebajate taotluse õigusvastaselt läbi vaatamata. Vastustaja on ebaõigesti jätnud kaebajate esitatud planeeringuala laiendamise ettepaneku arvestamata. Kaebajatel on õigus, et nende taotlust menetletakse õiguspäraselt. 10. Tallinna Halduskohus tagastas 02.07.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajad ei ole esitanud samasisulist riigi eriplaneeringu algatamise taotlust MKM-le
Vastavalt
lg-le 4 teavitab planeeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 3
lg-st 41 ei ole
lg-s 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul. Jättes kõrvale küsimuse, kas Elering AS-i poolt taotluse esitamine vabastab MKM-i kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teate avaldamise kohustusest, ei saaks ka teate avaldamise kohustuse täitmisel käsitada kaebajate taotlust Elering AS-i esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotlusega samasisulise taotlusena. Seda seetõttu, et kaebajad ei ole planeeringu koostamisest huvitatud isikud, st juriidilised isikud, kes soovivad riigi eriplaneeringut ellu viia, erinevalt Elering AS-st. Kaebajad on küll õigesti märkinud, et riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust ei ole
-s piiratud, kuid see ei tähenda, et selle võib esitada ka isik, kes ei ole planeeringu koostamisest huvitatud. See järeldub näiteks
lg 2 p-st 3, mille kohaselt riigi eriplaneeringut ja KSH hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ettepaneku esitaja – osapool, kes soovib kavandatavat tegevust ellu viia või planeeringuga antavate õiguste kaudu maa väärtust tõsta, nt planeeritava maa-ala omanik (Ruumilise planeerimise roheline raamat. 2020. Rahandusministeerium, lk 8). Seetõttu on MKM oma 10.04.2025 kirjas nr 13-3/1176-2 õigesti märkinud, et elektri põhivõrgu teenuse osutamine on litsentseeritav tegevus (elektrituruseaduse (ELTS) § 22 lg 4, § 66 lg 1); Eesti Vabariigis on selleks ettevõtjaks AS Elering, mistõttu saab põhivõrgu arendamisel ainsaks huvitatud isikuks olla AS Elering; ning eeltoodud põhjusel loeti AS Elering esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigi poolt esitatuks (
Seega puudus kaebajatel
lg-st 4 tulenevalt subjektiivne õigus riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamiseks. Arvestades asjaolu, et
lg 4 ei kohaldu kaebajate suhtes, puudub kaebajatel ka subjektiivne õigus nõuda MKM-i kohustamist edastama nende esitatud 13.03.2025 taotlus Vabariigi Valitsusele või tegema ettepaneku korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala muutmiseks. MKM on õigesti käsitanud kaebajate 13.03.2025 taotlust kui ettepanekut, mis on esitatud planeerimismenetluse raames ning kaasanud kaebajad ka planeerimismenetlusse
MKM-i 10.04.2025 kiri on menetlustoiming. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selliste asjaoludega tegemist ei ole. Kaebajad saavad oma õigusi vajadusel kaitsta planeerimismenetluses (vt
). Ka juhul, kui käsitada MKM-i 10.04.2025 kirja haldusmenetlust lõpetava toiminguna, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebajad leiavad, et neil on õigus õiguspärasele menetlusele. Kaebajate 13.03.2025 pöördumisele on vastatud ning jäetud see läbi vaatamata, kuivõrd riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust kaebajatel ei olnud. Kuigi vastustaja ei ole taotluse läbi vaatamata jätmise õiguslikku alust märkinud, on ilmne, et taotlust ei olnud võimalik sisuliselt lahendada, tingituna selles esinenud puudusest, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p-le 2 tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Tulenevalt HMS § 15 lg 3 viimasest lausest, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Praegusel juhul on haldusorgan tõlgendanud kaebajate taotlust eesmärgipäraselt ning lahendanud selle planeerimismenetluse raames. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline ning kaitstav õiguse riive väheintensiivne. 4
lg-tes 1˗3 toodud tingimused ja planeeringu koostamisest huvitatud isik kannab lepingu alusel riigi eriplaneeringu tellimise ja mõjude hindamise kulud.
ei sätesta, et riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigus on vaid isikutel, kellel on litsentseeritavate tegevuste puhul olemas tegevusluba. Samuti on halduskohus ebaõigesti leidnud, nagu saaks seetõttu lugeda Elering AS-i riigiks
Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, Elering AS on aga eraõiguslik juriidiline isik. Asjaolu, et Elering AS on riigile kuuluv äriühing või tema tegevusala on litsentseeritav tegevus, mille õigus on Eesti Vabariigis vaid Elering AS-l, seda ei muuda. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus ning et vastustaja on kaebajate 13.03.2025 taotlust käsitanud õigesti kui Elering AS-i taotluse alusel algatatud riigi eriplaneeringu menetluses tehtud ettepanekut. Samuti on halduskohus ebaõigesti leidnud, et isegi juhul, kui käsitada vastustaja 10.04.2025 kirja haldusmenetlust lõpetava toiminguna, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Halduskohus on ka selle normi sisustamisel lähtunud ebaõigest
tõlgendusest, et kaebajatel ei olnud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise õigust. 12. MKM palub 01.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustajale jääb kaebajate nõue arusaamatuks. Seda eriti olukorras, kus MKM on kaebajate taotluse lahendanud. MKM on ka kaebajatele selgitanud, et õigusloome protsess võib võtta aega. Kaebajatele on eelnõu koostamisest ja selle kooskõlastamisest teatatud 12.05.2025 ehk sama päeva hommikul, mil kaebus on esitatud. 5
eesmärgiga. Kaebajad on kaasatud planeerimismenetlusse ja riigi eriplaneeringu koostamisel arvestatakse ka kehtivaid DP-sid. MKM on kaebajatele 12.05.2025 selgitanud, et „MKM on otsustanud minna selle asjaga uuesti Valitsusse, et algatamisotsus planeeringuala osas ära muuta (ehk laiendada vastavalt teie ettepanekule). Peame mõned menetlustoimingud uuesti läbi käima: ette valmistama vastava eelnõu, saatma ta eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile, kaasates ka lisanduvaid KOV-e, jne – aga loodetavasti ei võta kogu see protsess liiga kaua ja saame 1-1,5 kuuga tehtud.“ Samuti nähtub MKM kinnitusest kaebaja 30.06.2025 päringule, et eelnõu on majasisesel kooskõlastusel. Seega on kaebajate üks alternatiivsetest taotlustest lahendatud kaebajatele positiivselt, mistõttu jääb kaebusega saavutatav eesmärk küsitavaks. Kaebajatega jäi kokkulepe, et MKM muudab planeeringuala – vastav Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu on läbinud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamise menetluse. Kuna ettepanekuid eelnõu muutmiseks infosüsteemist ei nähtu, saab eelnõuga edasi liikuda. Määruskaebuse esitamise ajal oli eelnõu kooskõlastamisel infosüsteemis, mis tähendab, et kaebuse tagastamine on võimalik ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Lisaks eelnõu menetlusele on planeerimismenetluses sõlmimisel avaliku riigihanke nr 288062 tulemusena sõlmitav leping riigi eriplaneeringu koostamiseks (toimub pakkumuste hindamine). Hanke tehnilist kirjeldust on lähtuvalt kaebajate 13.03.2025 taotlusest muudetud ja lähtuda tuleb laiendatud planeeringualast. Hanke tehnilisse kirjeldusse on lisatud ka see, et alternatiivide koostamisel tuleb alal kehtivaid DP-sid analüüsida ja mõjusid nende realiseerimisele või realiseeritavusele hinnata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. MKM on koos määruskaebuse vastusega esitanud MKM-i e-kirjavahetuse kaebajatega (digitaalse toimiku leheküljed 256˗260). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3). 14. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 02.07.2025 määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 15. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vastutaja kohustamist edastada nende 13.03.2025 taotlus Vabariigi Valitsusele otsustuse tegemiseks. Riigi eriplaneeringu eesmärk ei ole üksikisikute huvide kaitse (
Riigi eriplaneeringut ei kehtestata kaebajate kaitseks, vaid avalikes huvides. Halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebajate 13.03.2025 taotlust ei saa käsitada
lg 4 kaebajate suhtes ning kaebajaid ei saa pidada planeeringu koostamisest huvitatud isikuteks, kes soovivad riigi eriplaneeringut ellu viia. 17. Kaebajad saavad oma huve kaitsta eriplaneeringu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on MKM õigesti käsitanud kaebajate taotlust planeerimismenetluse raames esitatud ettepanekuna. MKM-i 10.04.2025 vastusest nähtub, et kaebajad on kaasatud planeerimismenetlusse
Seega on kaebajatel võimalus planeerimismenetluse erinevates etappides avaldada oma arvamust ning teha vajadusel ettepanekuid planeeringulahenduse osas. Vastustaja vastuse lisana esitatud kirjavahetusest nähtub lisaks, et kaebajate ettepanekut arvestav planeeringuala laiendav Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu on praeguseks läbinud eelnõude infosüsteemis kooskõlastuse etapi ning vastustaja on kinnitanud, et eelnõuga saab edasi liikuda. Vastustaja on määruskaebuse vastuses kinnitanud, et riigi eriplaneeringu koostamisel arvestatakse ka kehtivaid DP-sid. 18. Halduskohus on õigesti selgitanud, et MKM 10.04.2025 vastus on menetlustoiming (HKMS § 45 lg 3). Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 5). Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine on kohtupraktika järgi lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (vt nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 33-1-64-11, p 9). Praegusel juhul selliste aluste esinemist ei nähtu. Kaebajad saavad oma õigusi kaitsta, vaidlustades menetluse lõpptulemust – riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.