← Eesti

2-25-105458/22

Obsah (8)§ 661§ 177§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-105458 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi XX vastu võlgnevuse välj

§ 661lg 4 alusel).

Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. PLACET GROUP OÜ esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4585,69 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond andis nõude üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1 p 2 alusel. 2 2-25-105458

  1. Hageja esitas 08.05.2025 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 3899,76 euro, intressi 669,17, sissenõudmiskulude 10 euro ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.08.2021 krediidikonto lepingu nr KK3712455, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1000 eurot. 25.09.2021 sõlmiti krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2000 euroni. 01.02.2022 sõlmiti krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 3000 euroni. 05.04.2022 sõlmiti krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 3900 euroni. Krediidikonto lepingu KK3712455 alusel teostas PLACET GROUP OÜ XX-ile väljamakseid summas kokku 4140 eurot ning krediitkaardi tehinguid tegi kostja summas 10 005,86 eurot. Kokku teostas kostja krediidikonto lepingu KK3712455 alusel tagasimakseid summas 13 625,15 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 10 274,65 euro ulatuses põhiosa ning 3 350,50 euro ulatuses intresse. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 14 174,41 – 10 274,65 = 3 899,76 eurot. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles võlausaldaja lepingu 25.02.2025 üles.
  2. Kuna kostja vastust hagile tähtaegselt ei esitanud ning kohtul puudus kostja kirjaliku menetluse nõusolek, määras kohus asjas istungi 25.11.2025 kell 11.
  4. Kostja teatas 18.11.2025 kohtule, et ei osale määratud istungil ning andis nõusoleku asja lahendamiseks kas kirjalikult või istungil ilma kostja kohalolekuta.
  5. 25.11.2025 istungil hageja kinnitas, et jääb esitatud nõude juurde. Hageja kinnitas, et väljamakseid on teinud hageja kostjale kokku 4140 eurot ja krediitkaarditehinguid tegi kostja summas 10 005, 86 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 10 274,65 eurot põhiosa katteks ning 3350,50 euro ulatuses intresside katteks. Hageja põhinõue kostja vastu on seega 3899,76 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja lepingu üles 25.02.
  6. Kohus selgitas hagejale, et kohus leiab et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud vaid osaliselt. Hageja selgitas, et esitab nõude ümberarvestuse ning leiab, et olenemata ümberarvestusest, on leping kostjaga kehtivalt üles öeldud. Kohus selgitab, et kostja on kohtule teatanud, et on valmis sõlmima hagejaga kompromissi. Kohus annab hagejale tähtaja kompromissi esitamiseks ning selgitab, et kui pooled tähtajaks kompromissi ei esita, tuleb hagejal esitada nõuete ümberarvestus. Kohus märkis, et teeb asjas lahendi 09.01.
  8. Hageja esitas 27.11.2025 nõuete ümberarvestuse ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks krediidikonto lepingust nr KK3712455 tulenev võlgnevus põhiosas 1279,02 eurot, intressid 23,25 eurot ning 28,13 eurot (põhinõudelt 1 279,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku 1330,40 eurot. Edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 09.05.2025 põhinõude 1279,02 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Hageja palub kohtul

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat tasuma hagejale viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 7. Pooled esitasid kohtule 01.12.2025 kompromisslepingu ning paluvad kohtul see kinnitada. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3 2-25-105458

  1. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja lähtunud kostja krediidvõimelisuse hindamisel järgnevalt: - krediidikonto lepingu KK3712455 sõlmimisel 31.08.2021 Creditinfo.ee, Taust.ee ja Maksu-ja Tolliameti (EMTA) andmete põhjal kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired. 31.08.2021 teostati päring Pensioniregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kolme kuu (juuni 2021- august 2021) keskmine sissetulek oli 967,67 eurot. Samuti teostati päring rahvastikuregisrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 31.08.2021 päring Ametlike Teadaannete (AT) registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 900 eurot (töötasu) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Finantskohustusi kostja ei märkinud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel lähtus hageja kostja sissetulekust 967,67 eurot, kohustustest 0 eurot ning majapidamiskuludest 225 eurot (hageja hinnangul minimaalne igakuine majapidamiskulu). Enne lepingu sõlmimis ei küsitud kostja konto väljavõtet, hindamaks andmete vastavust tegelikkusele ning kostja krediidivõimelisust. - Krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 25.09.2021 lähtuti samadest andmetest, mis selgus enne 31.08.2021 lepingut sõlmides. Enne 25.09.2021 lepingu sõlmimist tegi hageja uued päringud 25.09.2021 AT-sse ja EMTA-sse, võlgnevused puudusid. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1000 eurot (töötasu) ja kuludeks 0 eurot. Finantskohustusi kostja ei märkinud. Hageja arvestas enne 31.08.2021 lepingu sõlmimist pensioniregistrist saadud andmetega ehk hageja sissetulekuks 967,67 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel lähtus hageja kostja sissetulekust 967,67 eurot, kohustustest 0 eurot ning majapidamiskuludest 225 eurot (hageja hinnangul minimaalne igakuine majapidamiskulu). Konto väljavõtet enne lepingu sõlmimist kostjalt küsitud ei ole. - Krediidikonto lepingute KK3712455 muutmise kokkulepete 01.02.2022 sõlmimise eelselt analüüsis hageja kostja konto väljavõtet perioodi 05.08.2021-31.01.2022 osas. Kostja sissetulek oli keskmiselt ca 1200 eurot ning kohustused 466,47 eurot kuus (kolme võlausaldaja ees). Hageja tegi päringud Creditinfo.ee, Taust.ee ja EMTA-sse, maksehäired kostjal puudusid. Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (töötasu), finantskohustuseks 60 eurot (Muu kohustus) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Hageja arvestas lepingu sõlmimisel kostja sissetulekuks 1236,30 eurot, kohustuste suuruseks 466,47 eurot (finantskohustused) ja majapidamiskuludeks 225 eurot (hageja hinnangul minimaalne igakuine majapidamiskulu). - Enne krediidikonto lepingu KK3712455 muutmise kokkulepete sõlmimist 05.04.2022, lähtus hageja juba varem esitatud konto väljavõttest ehk perioodist 05.08.202131.01.
  2. Hageja ei veendunud enne lepingute sõlmimist, kas kostja sissetulekud ja kohustused on muutunud. Hageja tegi päringud EMTA-sse ja AT-sse, maksehäired puudusid. Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot (töötasu) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 200 eurot. Finantskohustusi kostja ei märkinud. Hageja arvestas lepingu sõlmimisel kostja 4 2-25-105458 sissetulekuks 1236,30 eurot, kohustuste suuruseks 466,47 eurot (finantskohustused) ja majapidamiskuludeks 225 eurot (hageja hinnangul minimaalne igakuine majapidamiskulu). Riigikohus on 24.11.
  3. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud iga lepingu sõlmimise eelselt kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab 5 2-25-105458 krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on teinud ümberarvestused ning sõlminud nende pinnalt kostjaga kompromissi.
  4. Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK3712455 sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 41,27%. Vastavalt krediidikonto nr KK3712455 25.09.2021 lepingu muutmise kokkuleppe Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 41,27%. Vastavalt krediidikonto nr KK3712455 01.02.2022 lepingu muutmise kokkuleppe Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 41,26%. Vastavalt krediidikonto nr KK3712455 05.04.2022 lepingu muutmise kokkuleppe Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 41,27%. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehet on enne lepingu sõlmimist edastatud kostjale tutvumiseks e-postiga. Lepingute krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
  5. Pooled kinnitasid 01.12.2025 kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

12. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 13. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 14.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 15.

§ 150

lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 alusel avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 457,43 eurot. Tulenevalt poolte taotlusest, tagastab kohus pool hagimenetluses tasutud riigilõivu s.o 228,72 eurot taotluses märgitud hageja kontole. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. 16. Pooled on

§ 661lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

6 2-25-105458 (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.