KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-1309 Tsiviilasi E. M.-i hagi A. M.-i vastu elatise väljamõistmiseks A.

§ 661lg 1 ja 4).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on E. M.-i (hageja/alaealine laps) hagi A. M.-i (kostja, isa) vastu elatiste väljamõistmiseks ja A. M. avaldus H. T. (puudutatud isik II, ema) vastu alaealise lapse E. M.-iga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 1.
2. Hagis esitatud asjaoludel hageja elab emaga. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 785 eurot järgmiselt: eluasemekulu 175 eurot, toit 180 eurot, transpordi kulu 50 eurot, sidekulud 50 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarvetele 100 eurot, koolikohustusele 50 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, taskuraha 50 eurot. 1.
3. Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja hinnangul ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, et hageja ema kulutab hagejale igakuiselt 785 eurot tulenevalt hageja ema sissetulekust. 12.1.2024 esitatud hagis olid hageja igakuised kulud 491 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja eluaseme-, hügieenitarvete-, riiete- ja jalanõude kulude suurusele.
4. Kohus 5.2.2025 määrusega tagas hagi ja kohustas A. M.-i tasuma E. M.-i ülalpidamiseks igakuist elatist summas 200 eurot kuus alates 3.2.2025 kuni tsiviilasjas nr 2-25-1309 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
5. Kohus 27.3.2025 suunas vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud perelepitusse ja peatas selleks ajaks menetluse. Kuna Sotsiaalkindlustusamet edastas 2

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

6. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja kolmele tööpäevale. 9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kostja on avalduse esitamise eest tasunud 25.2.2025 riigilõivu 10 eurot. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Seega on kostjal õigus esitada kohtule kuni 31.12.2027 taotlus riigilõivu pooles ulatuses, s.o 5 eurot, tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3