1-15-2385/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 26.01.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 21.01.2016 koht Kohtuasja number 1-15-2385 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Gerda-Johanna Pello Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ruslan Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Ruslan Prokopenko, viibimiskoht: Viru Vangla isikukood 37005070265, Karistuse kandmise algus 07.10.2014 ja lõpp 07.07.2016 RESOLUTSIOON Jätta RUSLAN PROKOPENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Ruslan Prokopenkolt menetluskuluna riigituludesse 114 eurot kaitsetasu adv. Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 114 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu Ruslan Prokopenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Ruslan Prokopenkole, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 28.05.2015 otsusega tunnistati Ruslan Prokopenko süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 07.10.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14-l korral, vanglas kannab ta karistust seitsmendat korda. Isik on sooritanud järjepidevalt varavastaseid kuritegusid. Esimest korda mõisteti ta kriminaalkorras süüdi 17-aastaselt ning alates sellest ajast on sooritanud suhteliselt tihti kuritegusid. Üldiselt pärast vabanemist ei ole möödunud palju aega, kui ta on uuesti süüdi mõistetud. Varasemalt on esinenud ka röövimise katse, mida aga ei viinud lõpule. Lisaks on paaril korral karistatud joobes juhtimise eest. Praegu karistatud narkootilise aine omamise, valdamise ja vahendamise eest, mille soodusteguriks on jälle majandusliku kasusaamise eesmärk. Isik on vanglas olles käinud kriminaalhooldusametniku vestlusel seoses haginõuetega ning psühholoogi vastuvõtul seoses mälu treenimisega. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik soovib asuda elama aadressile xxxx, kus elavad elukaaslane ja tema poeg. Tegemist on 2toalise korteriga, mille elamistingimused on rahuldavad. Isik pani viimase kuriteo toime oma enda korteris, hoides seal narkootilisi aineid. Isik omandas põhihariduse xxxx. Väidetavalt õppimise ja käitumisega probleeme ei esinenud. Keskhariduse on omandanud karistuste kandmise ajal xxxx ja xxxx, samuti aianduse, lukksepa, ehitustöölise, puidutööline ja keevitaja kutse. Isik omab B1 taset riigikeeles. Vabanemisel läheb väidetavalt tööle firmasse OÜ xxxx. Juhatuse liige oli nõus võimaldama tööd, kuid garantiikiri puudub. Isiku elukaaslane ja tema poeg on nõus teda majanduslikult aitama. Elukaaslane on töötukassas arvel ning saab koondamistasu, elukaaslase poeg töötab töölepingupõhiselt ning omab regulaarset sissetulekut. Isik on pannud kõik kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt vahetas töökohti, kuna oli rahulolematu palgaga. Viimane kord pidi vahetama tööd, kuna firma läks pankrotti. K-raha andmeil on isikul tasumata rahalisi nõudeid 4541,26 eurot, Täitise andmeil 13 544,71 eurot. Isiku sõnul on ta motiveeritud tegelema oma võlanõuetega. Isiku vanemad surnud. Lähedastest on elukaaslane ja tema poeg. Suhted lähedastega head ja toetavad, elukaaslane on käinud kokkusaamistel, suhtlevad ka kirja ja telefoniteel. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, suhtles isik kriminaalse taustaga isikutega ja elas vabaduses suhteliselt hoolimatu ja riskiva eluviisiga. Oma sõnul ei lase ta ennast teistest mõjutada. Otsuseid tehes ei suuda või ei taha ta mõelda nendest tulenevatele tagajärgedele. Isik väidab, et vabaduses tarvitas alkoholi harva, väikestes kogustes. Katseajal fikseeriti isikul alkoholijoove. Ise probleemi ei näe. 2 Isikul on reaalsed eesmärgid, kuid raha puuduse korral võib taaskord valida kuritegeliku elustiili. Isiku poolt väljendatav agressiivsus on pigem kaudne. Normist erinev mõtlemine raskendab probleemide lahendamist seaduskuulekal teel ning teiste inimeste seisukohtade arvestamist. Suudab vajadusel pingutada mulje nimel, kuid pigem sooviga jätta endast soodsat muljet kui siirast huvist teiste inimeste vastu. Isik on sooritanud kuritegusid ka karistuse kandmise ajal, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta üldtunnustatud käitumisreegleid. On pannud toime uusi kuritegusid katseajal, rikkunud kontrollnõudeid. Sõnades soovib loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid varasem käitumine näitab vastupidist. Talle on omased mõningased düssotsiaalsed hoiakud (normist eristuv süütunde puudumine, vastutustundetus, teiste mõjustamine, endast lähtuv käitumine teiste heaolu arvelt). Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 24%, vägivaldse kuriteo tõenäosus 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset toetab vangla Ruslan Prokopenko vabanemist tingimisi ennetähtaegselt ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 07.07.2016 ning allutada ta katseajaks käitumiskontrolli nõuetele, kohustades isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole kinnipeetava vangistusest vabastamine õigustatud ega kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 20.01.2016 seisuga kokku 15-l korral, reaalse vangistusega seitsmendat korda. Kuna kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Harju Maakohtu 28.05.2015 otsusega mõisteti isikule KarS § 184 lg 1 alusel miinimumilähedane karistus – 1 aasta 9 kuud vangistust, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 24% ja 26%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Ruslan Prokopenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 21.01.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et vabanemisel asub tööle, sest soovib kustutada kõik võlgnevused. On nõus sotsiaalprogrammide läbimisega. Vabanemisel on olemas elamiskoht, pere toetab isikut. Samuti on olemas kindel töökoht firmas, kus on ka varem 3 töötanud. Abikaasa sai töötukassa kaudu töökoha, seega materiaalseid raskusi ei teki. Vangis on kinnipeetav kuuendat korda. Varem peale vabanemist on alati tööle läinud. Viimase kuriteo pani toime 10 aastat tagasi. Peale vabanemist ei suhtle kuritegelike inimestega, kuna ei ole selliseid sõpru. Alkoholiga probleeme käesoleval ajal ei ole. Narkootikume samuti ei tarbi. Aastal 2005 pani toime kuriteo, karistati aastal 2009 ning aastal 2012 vabanes vanglast. Uue kuriteo pani toime 2 aastat peale vabanemist. On asjade üle järele mõelnud ning leiab, et on muutunud, nüüd on teised väärtused elus. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub Ruslan Prokopenko karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tal on pere, kindel elu ja töökoht. On aru saanud, et nii edasi elada ei saa. Elukaaslasel on poeg, kellele ta soovib eeskujuks olla ja teda kasvatada. Vabanemisel ei suhtle kriminaalse taustaga inimestega, tahab hakata elama seadusekuulekat elu, ei hakka tarbima alkoholi ja narkootikume. Soovib tasuda tsiviilhagid lõpuni. Töökoht on kindel, kuna on ka varem seal firmas töötanud. Tema uue kuriteo toimepanemise risk on väike, tema poolt tulenev oht ilmneb just siis, kui tal ei ole tööd ja on probleeme alkoholiga. Kuna isikul on töökoht olemas, leiab kaitsja, et puudub oht toime panna uusi kuritegusid. Selleks, et edukalt tulla tagasi ühiskonda, on ta nõus osalema sotsiaalprogrammides. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 14-l korral ning vanglas viibib ta seitsmendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Praegu kannab karistust narkootikumide omamise, valdamise ja vahendamise eest. Varasemalt on toime pannud järjepidevalt varavastaseid kuritegusid ning paaril korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma elukaaslase ja tema pojaga. Isik on vangistuse jooksul käinud vestlusel kriminaalhooldusametnikuga seoses haginõuetega ning vestlusel psühholoogiga seoses mälu treenimisega. Samuti on isikul vabanemisel kindel töökoht. Tööandja kriminaalhooldusametnikule garantiikirja esitanud ei ole, kuid juhatuse liige on telefoni teel kinnitanud, et kinnipeetav saab tööle. Seega on isikul vabanemisel olemas kindel igakuine sissetulek, mis aitab majanduslikult toime tulla. Samuti on elukaaslane ja tema poeg lubanud kinnipeetavat materiaalselt toetada võimaluste piires. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane 4 käitumine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täielikult täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. Kuigi isikul on vabanemisel võimalus tööle saada OÜ-sse xxxx, mis tagab isikule igakuise kindla sissetuleku, mis omakorda soodustab isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses, on kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud majandusliku kasu saamise soov ja seda ka siis, kui isikul on olnud ametlik töökoht ja kindel igakuine sissetulek. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka tasumata nõuded, mida on K-raha ja Täitise andmetel üle 18 000 euro. Enda sõnul on võlgnevusi motiveeritud tasuma. Samuti kuuluvad isiku tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivselt mõju avaldada, kinnipeetava enda sõnul ta mõjutatav teiste poolt ei ole. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 24% ning vägivaldse kuriteo puhul 26%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on ka varem olnud kriminaalhooldusel ning rikkunud kontrollnõudeid, samuti pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Ruslan Prokopenko puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Ruslan Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu
3. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. 2.Süüdimõistetu Ruslan Prokopenko kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello määruskaebus jätta rahuldamata. 3.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4.KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Ruslan Prokopenkolt. 26.01.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-15-2385 jõustus 15.03.2016 Tartu Ringkonnakohtu 5