KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 69lg 6 alusel Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 17.

augusti

1. a määrus B.Q Pajumäe kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega tunnistati B.Q süüdi karistusseadustiku (

) § 329 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 7.

juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse võrra ning S. Pajumäe liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati vangistus 658 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. B.Q allutati

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele.

2. juunil 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata S. Pajumäe karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja märkis, et B.Q on rikkunud registreerimiskohustust, viibinud välisriigis ilma loata ja ta hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest.
3. Tartu Maakohus
4. juuni
5. a määrusega jättis S. Pajumäe karistuse täitmisele pööramata. Kohus leidis, et B.Q on rikkumised toime pannud. Kuna käitumiskontroll on aga alles algusjärgus ja B.Q on teinud 12 tundi üldkasulikku tööd, siis on põhjendatud anda talle uus võimalus.
7. juulil 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi taas ettepaneku pöörata S. Pajumäe karistus täitmisele. B.Q ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
8. juunil 2018 ja oli korduvalt käinud välisriigis kriminaalhooldaja loata. Loata läks B.Q välisriiki juba
9. juunil 2018, s.o päeval, mil maakohus jättis süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramata ja andis talle võimaluse tõestada, et ta suudab käitumiskontrolli nõudeid täita. Lisaks juba tehtud töötundidele (12 tundi) B.Q üldkasulikku tööd ei teinud. Vaidlustatud kohtumäärus
10. Tartu Maakohus
11. augusti
12. a määrusega pööras S. Pajumäe karistuse täitmisele.
13. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata S. Pajumäe vangistus täitmisele on põhjendatud. B.Q on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Ta on jätnud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulemata kokku viiel korral:
14. ja
15. mail ning 1.,
16. ja
17. juunil
18. Kirjalikes seletustes põhjendab B.Q rikkumisi sellega, et seoses töökohustustega oli tal vaja olla Soomes. Kohtu hinnangul ei olnud süüdimõistetul kriminaalhooldaja juurde tulemata jätmiseks mõjuvat põhjust. Töökohustused ei vabasta süüdimõistetut kontrollnõuete täitmisest.
19. Kohus tuvastas ka, et B.Q käis käitumiskontrolli perioodil korduvalt (18.–
20. juunini, 3.–
21. juulini, 13.–
22. juulini,
23. juulist
24. augustini 2018) välisriigis kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Süüdimõistetu kirjalike selgituste kohaselt viibis ta Soomes, kuna tekkisid probleemid seoses uue töödejuhataja leidmisega ning tema vastutus oli seetõttu suurem. Maakohus leidis, et töökohal tekkinud probleeme ei ole alust käsitleda mõjuva põhjusena, mis vabandaks kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eestist lahkumist ja väljaspool Eestit viibimist. Rikkumised on olnud korduvad ja nende põhjal saab teha järelduse, et süüdimõistetu suhtub käitumiskontrolli nõuete täitmisse ükskõikselt.
25. Maakohus tegi ka kindlaks, et B.Q ei ole järginud üldkasuliku töö ajakavasid. See näitab, et süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Esimese erakorralise ettekande arutamise ajal
26. juunil 2018 oli S. Pajumäel 658-st töötunnist tehtud 12 tundi. Juunis ta üldkasulikku tööd korrektselt ei teinud ja juulis ei teinud ta ühtegi töötundi. B.Q on üles näidanud ükskõikset suhtumist võimalusse olla vabaduses ja teha üldkasulikku tööd. Süüdimõistetu, kelle vangistus on tema enda soovil asendatud üldkasuliku tööga ja kes täidab igapäevaselt töökohustusi, peab leidma võimaluse mõlema kohustuse täitmiseks. Tal ei ole õigust arvata, et ta võib teha töötunde talle sobival ajal.
27. augustiks 2018 on B.Q teinud kokku 38 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 620 tundi. Seega on põhjendatud pöörata kandmata vangistus 1 aasta 8 kuud 20 päeva täitmisele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
28. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse vandeadvokaat M. Normann, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta S. Pajumäe vangistus täitmisele pööramata ja allutada ta täiendavale käitumiskontrollile. Kaitsja palub määrata süüdimõistetule kohustuse informeerida kriminaalhooldajat vähemalt üks päev ette vajadusest viibida Soomes tööülesannete täitmisel. Samuti palub kaitsja täiendada kohustust „saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks“ järgmise lauseosaga „välja arvatud töötamine Soomes“. 2

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Osutatud norm annab rikkumise tuvastanud kohtule kaalutlusõiguse mh küsimuses, kas kohaldada mõnd selles lõikes ette nähtud õiguslikku tagajärge või mitte (vt ka Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 33, kus toodud seisukoht õigusliku tagajärje kohaldamata jätmise lubatavuse kohta laieneb ka

§ 69lg 6 praegu kehtivale redaktsioonile).

1. Kohtutoimikust selguvad järgmised asjaolud. B.Q võeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas arvele
2. aprillil
3. Esmakohtumine kriminaalhooldusametnikuga toimus
4. mail
5. Sellel kohtumisel esitas süüdimõistetu avalduse Soomes tööl viibimiseks
6. maist
7. maini
8. Ametnik andis selleks nõusoleku. Sellele nõusolekule järgnesid aga süüdimõistetu rikkumised. B.Q ei tulnud
9. mail 2018 registreerimisele ega teinud kokkulepitud ajal 29.–
10. maini 2018 üldkasulikku tööd. Telefoni teel kooskõlastasid ametnik ja süüdimõistetu uue kohtumise
11. maiks 2018, kuid sel päeval saatis 3

§ 69

lg-s 6 nimetatud õigusjärelmiga süüdimõistetu rikkumistele reageerida, on põhjendatud (ja tulebki) vaadata süüdlase käitumist üldkasuliku töö tegemise tähtajal tervikuna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-82-12, p 13).
3. B.Q on üldkasuliku töö kohaldamise tingimuste rikkumist põhjendanud vajadusega olla tööl Soomes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega, mis 4

§ 75

lg 1 p 6) – ei kohaldu kaitsja hinnangul üldse olukorras, kus süüdimõistetu lahkub lühiajaliselt Eestist seoses töötamisega välismaal. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. 20.

§ 75

lg 1 p 6 näeb ette, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Kõnealune säte ei tee erandeid sõltuvalt sellest, kui kauaks süüdimõistetu Eestist ära jääda plaanib või millised on tema välismaale mineku eesmärgid. Meeles tuleb pidada, et liikumisvabadust piiratakse sellisel isikul, kes on süüdi mõistetud kuriteo eest ja keda on karistatud vangistusega. Vangistus on asendatud üldkasuliku tööga ja selle asenduskaristuse repressiivsus väljendubki süüdlase vabaduse piiramises talle teatud spetsiifiliste kohustuste panemise kaudu. Üldkasuliku töö nõuete täitmine ei pea seega olema süüdimõistetule võimalikult mugav ja kerge. Eestist lahkumiseks, olgu või tööga seoses, peab süüdimõistetu saama kriminaalhooldajalt eelneva loa. Vastasel juhul on tegemist käitumiskontrolli nõuetele mitteallumisega. Ka on oluline tähele panna, et tulenevalt

§ 69

lg 1 kolmandast lausest asendatakse vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Ehk siis vaid juhul, kui isik ise nõustub tegema üldkasulikku tööd ning täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

21. Otsustuse tegemine selle kohta, kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule

§ 75

lg 1 alusel pandud kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud ning kooskõlas kriminaalhoolduse eesmärkidega, on kriminaalhooldaja pädevuses. Sellise otsuse teeb ametnik hinnates kriminaalhoolduse senist käiku, kriminaalhooldusalust iseloomustavaid andmeid ning loa andmise mõju sellele, kuidas süüdlane edasiselt üldkasuliku töö kohaldamise nõudeid täitma hakkab. Esmakohtumisel

1. mail 2018 andis kriminaalhooldusametnik S. Pajumäele loa olla 15.–
2. maini 2018 Soomes tööl. Määruskaebuse esitaja jätab tähelepanuta, et sellele lubamisele järgnesid järjestikused rikkumised – B.Q ei tulnud registreerimisele
3. mail, ei läinud perioodil 15.–
4. mai tegema üldkasulikku tööd ega ilmunud seejärel ka kolmele järgnevale kokkulepitud kohtumisele ametnikuga (vt käesoleva määruse punkti 15). S. Pajumäe taolist käitumist silmas pidades on mõistetav, et kriminaalhooldaja, hinnates loa andmise võimalikku mõju käitumiskontrolli ja kohustuste täitmisele, ei andnud talle enam luba Eestist lahkuda. S. Pajumäe rikkumised aga jätkusid, sealhulgas käis ta Eestist ära kriminaalhooldusametnikku oma käikudest üldse teavitamata. Ametnikuni jõudis vastav info Politsei- ja Piirivalveameti teatiste kaudu. Kuivõrd süüdimõistetu üldkasuliku töö kohaldamise nõudeid eirav käitumine oli kestev, ametnik edasisi loataotlusi Soome minekuks ka ei rahuldanud. Seejuures selgitas kriminaalhooldaja S. Pajumäele õigust vaidlustada ametniku keelduvad otsustused maakohtus. Seda süüdimõistetu ei teinud.
5. Midagi etteheidetavat ei näe ringkonnakohus ka selles, et üldkasuliku töö ajakavade kohaselt tuli S. Pajumäel töötunnid teha 1 aasta 11 kuu jooksul. Süüdimõistetu on Tartu Maakohtu
6. augustil 2018 toimunud kohtuistungil selgitanud, et viimane kuu jäeti vabaks, võimaldamaks tal siis teha 5

§ 69

lg-s 6 loetletud erinevate õigusjärelmite hulgast kohaldada raskeimat – pöörata vangistus täitmisele. Ringkonnakohus nõustub meetme valikuga. Süüdimõistetut karistati vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. B.Q teadis, et kui ta ei täida asenduskaristuse kohaldamise nõudeid, võidakse tema karistus täitmisele pöörata. See teadmine teda kohustusi järgima ei mõjutanud. Mõju ei avaldanud ka varasem samalaadne kogemus. Kohtute Infosüsteemi andmetel pööras Tartu Maakohus

1. mai
2. a määrusega täitmisele S. Pajumäele Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1052 mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud üldkasuliku töö kohaldamise nõudeid, s.o ei pidanud kinni üldkasuliku töö ajakavadest, samuti ei järginud ta kontrollnõudeid ja eiras kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. juuni
6. a määrusega maakohtu lahendi muutmata. Riigikohus S. Pajumäe kaitsja määruskaebust menetlusse ei võtnud. Karistusest pääses süüdimõistetu seetõttu, et pärast vangistuse täitmisele pööramise otsustamist, kuid enne selle otsustuse jõustumist tegi ta üldkasuliku töö ära ja hüvitas kannatanule kahju (vt selle juhtumi kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a otsusest asjas nr 3-1-2-1-17).
9. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et hindab otsituks määruskaebuse esitaja väite, mille kohaselt rikkus maakohus süüdimõistetu õigust õiglasele kohtumõistmisele. Kõigepealt tuleb tähele panna, et maakohus andis kaitsjale aega tutvuda kohtus kriminaalhooldaja esitatud dokumentidega (ametniku poolt S. Pajumäele saadetud vastused, milles ta keelas Eestist lahkumise (viis lehte) ja üldkasuliku töö ajakavad samuti viiel lehel). Selleks andis kohus kaitsjale aega 18 minutit, tehes istungivaheaja. Kohtuistungi jätkudes vastas kaitsja kohtu küsimusele, kas ta jõudis dokumentidega tutvuda, jaatavalt. Tõsi, kaitsja taotles istungi edasilükkamist. Kohtuistungi protokollist selguvalt tegi vandeadvokaat seda aga tingituna eesmärgist anda S. Pajumäele võimalus näidata, et ta on motiveeritud üldkasulikku tööd tegema ja kontrollnõudeid järgima. Samuti avaldas kaitsja küll ka soovi tutvuda põhjalikumalt kriminaalhooldaja poolt süüdimõistetule saadetud kirjalike keelduvate vastustega, kuid seda põhjusel, et ta võib-olla sooviks need vaidlustada halduskohtus. Ehk siis kohtuistungi edasilükkamist ei soovinud kaitsja mitte seetõttu, et ta ei jõudnud dokumentidega tutvuda või vajas rohkem aega nende sisu mõistmiseks. Ka ei näe ringkonnakohus põhjust rääkida kohtu „kallutatusest“ seetõttu, et kohus ei rahuldanud kaitsja soovi lükata kohtuistung edasi. Teave, mille põhjal

§ 69lg-s 6 sätestatud kaalutlusotsus teha, oli kohtule esitatud.

1. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et S. Pajumäe karistus tuleb täitmisele pöörata. Seetõttu ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk 6