) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista J.T-lt kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700043237 ning selgituse “ J.T , otsus nr 1-21-4927, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohu s kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 2 Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.T toime pannud kuriteona teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamise eesmärgil, mis o n toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse KarS § 209 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem toime pannud kelmuseid taas varalise kasu saamise eesmärgil lõi teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse nimelt leidis J.T 26.04.2019.a Facebooki grupist ´´BMW E60/E61/E65/E70 jne varuosade müük/ost´´ R.R kuulutuse sooviga osta turbo ja veovõll ja pakkus nime all ´´Maario Olen´´ kannatanule kuulutuses soovitud varuosi, seejärel leppisid süüdistatav ja kannatanu kokku tehinguväärtuse summas 310 eurot koos postikuluga. J.T soovis asjade eest ülekannet M.R (R a/a xxxxxxxxxxxxxxxxxx , R.R tegi ülekande antud arveldusarvele summas 310 eurot ja saatis sellekohase kuvatõmmise J.T Õiele. Lubatud kaupa J.T R.Rle ei saatnud ning samuti ei tagastanud raha, tekitades kuriteoga R.Rle varalise kahju summas 310 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus 1 aasta vangistust kaetuks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.01.2021.a otsusega nr 1-20-9539 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusega ja mõista J.T Õiele karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida KarS § 238 lg 2 alusel vähendatud ühe kolmandiku võrra ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.10.2018 otsusega nr 1-18-4906 mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 24 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada üldkasuliku tööga 624 tundi, määrates tegemise tähtajaks 1 aasta ja 8 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.T kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§ -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud 3 kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. R.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 310 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista J.T-lt 310 eurot R.R kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 132 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Sundraha süüdistatav J.T-lt väljamõistmisele ei kuulu kuna see on välja mõistetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.01.2021.a otsusega. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 132 eurot, milleks on riigi õigusabi tasu 132 eurot. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.