Obsah (7)

§ 663§ 657§ 654§ 662§ 238§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov 14.11.2025, Tallinn 2-22-15797 X ja

) § 172 lg 1 kohaselt avaldajate kanda. Maakohus määras puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja alusel kindlaks puudutatud isikule hüvitatavad menetluskulud. Taotluse kohaselt oli puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute ajakulu kokku 21 tundi. Maakohus leidis, et asja vähest keerukust arvestades on põhjendatud ajakulu 13 tundi. Puudutatud isiku lepinguline esindaja osutas teenuseid tunnihinnaga 60 eurot. Seega oli põhjendatud ajakulu kokku 780 eurot. Maakohus mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 390 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4 2-22-15797

1. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 4.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt eksis maakohus tõendite hindamisel, järeldades koosoleku protokollis märgitust, et p-i nr 4.1 osas ei teinud üldkoosolek ühtegi otsust. Maakohtu seisukoht on protokolliga otseses vastuolus, sest selles on hääletustulemus toodud eraldi reana pärast reavahetust ning seda ei saa mõista teisiti kui hääletustulemust nii p-i 4.1 kui ka 4.2 kohta. 4.
3. Maakohus jättis KrtS § 29 lg 1 kohaldamata. Maakohtu seisukoht, et isegi, kui üldkoosolek oleks p-i 4.1 osas hääletanud, ei saaks avaldajate nõuet rahuldada, on otseses vastuolus KrtS § 29 lg-ga 1, sest protokolli kohaselt võeti otsus p-is 4.1 vastu jooksvate küsimuste all, seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seisnes selles, et üldkoosolekul ei osalenud kõik 24 korteriomanikku, vaid neist osales
4. KrtS § 29 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek, mille kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, võtta vastu otsuseid, kui sellel osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Ülaltoodud põhjendustel ei olnud p-is 4.1 otsuse vastuvõtmine seadusega kooskõlas. 4.
5. Hetkel kehtib parkimiskord just sellisena nagu see p-is 4.1 tehtud otsusega vastu võeti – parkida saavad korteriomanikud, kes olid nõus parkimiskoha eest tasuma. Puudutatud isik ei esitanud maakohtule muud dokumenti, mis sätestaks, kellel on õigus sõidukeid parkida.
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele puudutatud isiku seisukohta.
7. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid

§ 654lõike 6 järgi ei korrata.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldajate taotluse võtta määruskaebementluses vastu uus tõend. 9.1.

§ 662lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 9.

1. Avaldajad esitasid 21.08.2024 täiendava tõendina puudutatud isiku 24.10.2020 üldkoosoleku protokolli ning viitasid selle punktile 4, mille esitatud seisukohast: „Krt. 9 omanikele soovitati läbi rääkida igapäevaselt kasutust mitteleidvate parkimiskohtade omanikega, ehk on keegi nõus andma oma parkimiskohta kasutada. Omavoliliselt vabadele kohtadele parkimine pole lubatud“. Esitatud protokollis väljendatust järeldub avaldajate 5 2-22-15797 hinnangul, et puudutatud isikul on parkimiskord olemas ning enamgi veel, osa parkimiskohti seisab kasutuseta ning sellele vaatamata keeldutakse avaldajale parkimist võimaldamast. 9.
2. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldajate esitatud protokoll praeguse asja lahendamisel asjakohane. Viidatud protokoll ei kajasta parklaga seotud asjaolusid, mistõttu kolleegium jätab selle tõendi asja juurde võtmata.
3. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku 13.06.2013 üldkoosoleku otsuse p 4.1, mida käsitleti viidatud üldkoosoleku päevakorras jooksvate küsimuste all, oli päevakorrapunkt, milles üldkoosolek otsustusi ei teinud. Viidatud üldkoosoleku protokollist (dtl 11) nähtub, et jooksvate küsimuste p-s 4.
4. teavitati korteriomanikke parkla ehitusprojekti seisust ning selgitati, millisel õiguslikul alusel (notariaalne leping parkla tasuta kasutamiseks 15 aastaks) korteriühistu saab tulevikus parklat kasutada. Viidatud punktis on selgitatud, et parkla rajatakse Tallinna linnale kuuluvale transpordimaale. Maakohus järeldas kolleegiumi hinnangul p 4.1 sõnastusest ja vormistusest õigesti, et selles ei otsustatud midagi parkimiskorralduse kohta, vaid selgitati
5. a ja 2013–
6. a majanduskavas planeeritud tegevusi seoses korteriühistu juures asuvate parkimiskohtadega (dtl 13, 15-16). Avaldusele lisatud
7. a majanduskava selgitused (dtl 16) kinnitavad maakohtu järeldusi 13.06.2013 üldkoosoleku protokolli p-i 4.1 punkti kohta.
8. Kokkuvõttes jättis maakohus avalduse põhjendatult rahuldamata. Kolleegium ei näe võimalust, et viidatud punkti tühistamise kaudu saaksid avaldajad saavutada oma eesmärgi, milleks on parkimiskoha ja -õiguse saamine Tildri 21-9 korteriomandi juurde. Kuna parkla maa ei kuulu korteriühistule, siis ei ole avaldajate eesmärki võimalik saavutada kaasomandi kasutuskorra määramisega, mis oleks võimalik, kui parkla maa-ala kuuluks kõigi korteriomandite juurde.
9. Vastuseks määruskaebuse väidetele, et maakohus jättis KrtS § 29 lg 1 ekslikult kohaldamata, leiab kolleegium järgmist. Avaldajate hinnangul rikuti 13.06.2013 üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et otsus võeti vastu küsimuses, mida ei olnud päevakorras. Maakohus selgitas õigesti, et praeguses asjas tuli kohaldada korteriühistuseadust (KÜS), mis omakorda viitab üldkoosoleku kokkukutsumise korra nõuete osas MTÜS-ile. MTÜS § 24 1 lg 1 kohaselt koosmõjus sama seaduse § 20 lg-g 6 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud päevakorras otsustamisele tulevaid küsimusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna päevakorrapunktis 4.1 ei võetud vastu ühtegi otsust, ei rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega ei saanud maakohus teha otsustust ka selle kohta, kas p-s üldkoosoleku päevakorra p-i 4 alapunkt 4.1 on tühine.
10. Neil põhjendustel tuleb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata jätta. Menetluskulud
11. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel avaldajate kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata avaldajate esitatud menetluskulude nimekirja alusel. 14.

1. Puudutatud isiku ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 198) kohaselt olid avaldajate lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluses teostatud toimingute kulud kokku 450 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja tegi 7 tunni 30 6 2-22-15797 minuti ulatuses järgmisi toiminguid: maakohtu määruse läbitöötamine (25 minutit), määruskaebuse läbitöötamine (50 minutit), määruskaebusele vastuse koostamine ning selle kliendiga kooskõlastamine (5 tundi 25 minutit), menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit), menetlusdokumentide esitamine e-toimikusse (20 minutit). Lepinguline esindaja osutas teenuseid tunnihinnaga 60 eurot (ei sisalda käibemaksu). 14.
2. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingutega seotud menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud juristist esindaja tunnitasu määr 60 eurot. Puudutatud isiku menetluskulud ringkonnakohtus olid 450 eurot, mis tuleb avaldajatel solidaarselt hüvitada. 14.
3. Menetluskulude jaotuse osas saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7