KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2025, Tallinn 2-24-9426 Tsiviilasja number Tsiviilasi O.F-i avaldus T.I vastu hooldusõiguse taastamiseks alaealise lapse O.S-i suhtes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.I määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (lapse isa) O.F (isikukood XXX) Puudutatud isik I (laps) O.S (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II (lapse ema) T.I (isikukood XXX), lepingulised esindajad Andrei Vesterinen ja Olga VäinaKesler Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Anneli Kunimägi Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1
- Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
- Jätta Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus muutmata ja T.I määruskaebus rahuldamata.
- Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Menetluse käik
- O.F (avaldaja, lapse isa ) esitas 17.06.2024 Harju Maakohtule avalduse T.I (puudutatud isik II, lapse ema) vastu lapse O.S-i suhtes hooldusõiguse taastamiseks ning 11.11.2024 avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (tsiviilasi nr 2-24-17015).
- Maakohus rahuldas 21.11.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17015 avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra menetluse ajaks.
- Maakohus liitis 25.11.2024 määrusega tsiviilasjad nr 2-24-9426 ja nr 2-24-17015 ühte menetlusse ning jättis liidetud tsiviilasjade numbriks 2-24-
- Samuti suunas maakohus vanemad osalema perelepitusteenusele ja peatas selleks ajaks menetluse.
- Maakohus uuendas 12.02.2025 määrusega asja menetluse, sest vanemad jõudsid suhtluskorra küsimuses kokkuleppeni ja lõpetas suhtluskorra määramise nõude osas menetluse. Maakohus jätkas menetlust hooldusõiguse taastamise osas. Avaldus
- Avalduse kohaselt loobus avaldaja lapse sünni registreerimisel lapse hooldusõigusest lapse ema nõudmisel ja lubadusel, et avaldaja saab osaleda lapse igapäevases elus. Avaldaja on olnud emale lapse eest hoolitsemisel toeks ja toetanud last ka materiaalselt. Avaldaja on lapsega saanud kohtuda kaootiliselt ning kohtumistes on olnud pikemaid pause kuni kolm kuud. Avaldajal puudub kontakt lapse emaga, kes ei reageerinud avaldaja palvetele lapsega kohtuda. Avaldajal on varasemast kooselust kaks last – poeg (avalduse esitamise ajal 17-aastane) ja tütar (avalduse esitamise ajal 9-aastane), kelle hooldusõigust ta teostab ja nende eludes aktiivselt osaleb. Avaldajal on Tallinnas alaline elu- ja töökoht. Avaldajal on oma ettevõte ning ta omandab 2 kõrgharidust Tehnikakõrgkooli kaugõppes ja käib Tallinna Majanduskoolis müügijuhtimise täienduskoolitusel. Avaldaja palub enda hooldusõiguse lapse suhtes taastada. Puudutatud isikute seisukohad
- Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vanemad läksid lahku
- a jaanuari lõpus, s.t kolm nädalat pärast seda, kui saadi teada, et laps sünnib. Kogu raseduse vältel oli avaldaja lapse ema suhtes solvav ning jälitas teda. Pärast solvamisi ja ähvardusi ei tahtnud lapse ema avaldajat lapse sünnitunnistusele isana kanda. Avaldaja ähvardas lapse ema, et kui ta ei kirjuta teda isana sünnitunnistusele, nõuab ta DNAtesti, nõuab lapse hooldusõigust ja taotleb lapse 50% elamist tema juures. Seepeale lepiti kokku, et avaldaja märgitakse sünnitunnistusele isana, kuid ema jääb lapse ainuhooldajaks. Esimesed kolm kuud pärast lapse sündi kohtus avaldaja lapsega igal ajal, kui talle sobis. Lapse ema teatas avaldajale, et lubab tal küll last näha, kuid ei soovi temaga suhtes olla. Avaldaja keeldus sellest aru saamast. Pärast lapse isa poolset füüsilist ahistamist ja solvanguid hakkas ema piirama lapse ja isa koosolemise aega. Lapse isa muutus agressiivseks, saates lapse emale solvavaid sõnumeid ja jälitas teda. Laps on kuulnud, kuidas isa ema peale karjub ning laps kardab seda ja hakkab isa nähes nutma. Lapse ema on esitanud avaldaja vastu jälitamise ja ähvardamise osas politseisse kaks avaldust, kuid politsei leidis, et kuni isa füüsiliselt ei ründa, ei saa nad midagi ette võtta. Lapse ema esitas kohtule ka avalduse avaldaja suhtes lähenemiskeelu saamiseks (tsiviilasi nr 2-24-11226). Avaldaja suhtes on tehtud juba varasem kohtulahend lähenemiskeelu määramiseks tema endise elukaaslase osas. Lapse ema kahtlustab, et avaldajal võivad olla psühholoogilised kõrvalekalded, mis väljenduvad tema tasakaalutus ja kohati ebaadekvaatses käitumises. Lapse huvides on kasvada peres, kus vanem on võimeline tegema tema huvides teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid. Vanemate suhted on konfliktsed ning hooldusõiguse taastamine kahjustaks lapse huve. Isa püüab emaga pidevalt manipuleerida ja avaldab talle survet. Lapse emal on kahtlus, et isa muudab pärast hooldusõiguse saamist oma käitumist ning ei luba lapse ema lapsega reisile. Olukorras, kus lapse isa otsib alati võimalusi lapse ema ärritada, ei ole vanematel võimalik last puudutavates küsimustes kokku leppida. Lapse isal on juba olemas võimalus oma lapsega suhelda, temaga aega veeta ja osaleda tema elus mõistlikus ulatuses.
- Eestkosteasutus toetas 12.05.2025 ärakuulamisel isa hooldusõiguse taastamist.
- Lapsele määratud esindaja toetas 12.05.2025 ärakuulamisel isa hooldusõiguse taastamist. Maakohtu määrus
- Maakohus rahuldas avalduse, taastas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning märkis, et määruse kohaselt kuulub lapse isale ühiselt lapse emaga lapse täielik isiku- ja varahooldusõigus. 5.
- Maakohus viitas, et asja lahendamisel kohalduvad perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-d 1 ja 2, § 123 lg 1, § 123¹ lg-d 1 ja 2 ning § 138 lg
- Samuti viitas maakohus Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt peab hooldusõigus ja lapsega suhtlemine olema seatud selliselt, et lapse elukorraldus oleks mõistlik. Kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus 3 on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (RKTKm 11.04.2018, 217-507, p 16). 5.
- Nii lapse ema kui isa on rahvastikuregistris lapse vanematena märgitud, kuid emal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Isalt ei ole lapse hooldusõigust võetud ära kohtulahendiga, vaid lapse sünni registreerimisel on vanemad otsustanud jätta lapse ainuhooldusõiguse emale. Kohtumenetluse ajal on avaldaja saanud lapsega kohtuda nii perekeskuse töötajate juuresolekul kui ka eraldi ning puudub vaidlus, et praeguseks on lapse ja isa vahel tekkinud lähedussuhe. Isa on kohtule kinnitanud, et tal on tahe ja valmisolek lapse elus osaleda ning teostada vanema hooldusõigust. Lapse ema vaidleb hooldusõiguse taastamisele vastu. Lapse ema on esile toonud avaldaja senise ebakohase käitumise tema suhtes: solvangud, kohatud sõnumid ja fotod, karjumine, jälitamine, enesetapuga ähvardamine, intiimvahekorra nõudmine, vägistamine (ema ei pöördunud selles osas politseisse). Ema on avaldanud kartust, et kui lapse isa hooldusõigus taastatakse, läheb olukord tema jaoks hullemaks. Väidetavalt ütleb avaldaja talle, et ta ei luba talle teisi mehi. Lapse ema arvates ei ole isa võimeline temaga viisakalt ja lapse huve arvestavalt suhtlema, et saavutada vanemate vahelisi kokkuleppeid; isa surub peale oma tahtmist. 5.
- Lapse ema on avaldaja suhtes esitanud kaks avaldust Politsei- ja Piirivalveametile, kuid kriminaalmenetlus jäi mõlemal juhul algatamata. Lapse ema esitas avaldaja suhtes kohtule ka avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille Harju Maakohus 21.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-11226 rahuldamata jättis. Kohus märkis viidatud määruses, et avaldusele lisatud tõenditest võib järeldada, et avaldaja on korduvalt soovinud lapse emaga isiklikult suhelda ning on seda tehes ületanud viisaka käitumise piire, kuid samas ei nähtu ühtegi asjaolu, millest järelduks, et avaldaja oleks lapse emale tekitanud õigusvastaselt kahju või oleks sellise kahju tekitamisega ähvardanud. Avaldaja suhtes on Tartu Maakohtu 28.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6486 kohaldatud lähenemiskeeldu tema vanemate laste ema C suhtes. Määruse kohaselt jätkas avaldaja pärast kohtu esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu rakendamist C ahistavat jälitamist, rikkus lähenemiskeeldu ning C kehalist puutumatust. Sellega seoses mõisteti avaldaja Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 § 157 3 ja § 3312 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jäeti tingimisi kohaldamata. 28.07.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata C avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste emale üleandmiseks ning määras kindlaks laste suhtluskorra isaga. Kohus ei tuvastanud, et vanemate vahel esineks kestvaid lahkarvamusi hooldusõiguse teostamisel, mis ei võimaldaks seda teha ühiselt. Lapse isa oli küll kahjustanud vanema lapse huvisid, kuid määruse tegemise ajaks olid suhted paranenud ja selleks ajaks 14-aastane poeg avaldas kohtule soovi, et vanemad otsustaksid tema jaoks olulisi küsimusi ühiselt. Avaldaja on esitanud väljavõtted kirjavahetusest oma teiste laste emaga, et näidata praegust toimivat suhtlust Cga. 5.
- Maakohus leidis, et avaldaja on sobiv ja võimeline lapse hooldusõigust teostama. Avaldajal on tahe lapse elus osaleda ning ta on seda ka oma reaalse käitumisega kinnitanud. Asjaolu, et lapse isa on kohtumistele hilinenud või pole emale piisavalt kohtumiseks sobivateks aegadest ette teatanud ning vanematel on olnud erimeelsusi lapse riietamise või toitumise osas, ei anna alust asuda vastupidisele järeldusele. Üldjuhul on lapse huvides see, et temale olulisi küsimusi otsustavad vanemad ühiselt. Maakohus möönis, et isa on emaga suheldes varasemalt käitunud kohatult, mille on kohus tuvastanud ka 21.01.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-24-
- Samuti viitavad sellele praeguse 4 asja toimikusse esitatud sõnumid. Toimikusse esitatud kohtumenetluse aegsetest e-kirjadest ja sõnumitest ei nähtu samalaadseid kohatuid väljendeid ja fotosid. Vanemate suhtlusest nähtub, et isa on lapse suhtes hooliv ja on pakkunud emale, et ta võib last hoida kuni ema oma tööasjadega tegeleb. Seni ei ole isal olnud võimalik osaleda lapse hooldusõigust puudutavate küsimuste otsustamisel. Lapse isale tuleb anda see võimalus. Pole alust eeldada, et avaldaja ei suuda edaspidi hooldusõigust teostada lapse parimatest huvidest lähtudes. Vanemluskokkuleppe sõlmimine suhtluskorra osas näitab, et isa on võimeline emaga last puudutavates küsimustes läbi rääkima ja kokkuleppeid saavutama. Ei saa välistada, et isa käitumine muutub pärast kohtulahendi tegemist, kuid kohus ei saa oma otsustustes lähtuda üksnes oletustest. Kui isa peaks siiski asuma hooldusõigust kuritarvitama, seadma emale nõusolekute andmiseks kohatuid tingimusi vms, on emal võimalik kohtult taotleda vanemate ühise hooldusõiguse osalist või täielikku lõpetamist ja lõpetatud osas endale üleandmist. Laps on praegu 2-aastane. Hetkel ei ole ette näha, et lähiajal võiks vanematel tekkida vaidlusi last puudutavates olulistes küsimustes. Vanemad on Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppes leppinud kokku selles, et lapse elukoht on ema juures ning ema teavitab isa e-posti teel nädal aega ette, kui ta soovib lapsega võtta ette pikema puhkusereisi, kui suhtluskorras kokkulepitud aeg (mitte pikemalt kui 2 nädalat). Vanemad kokkuleppe kohaselt suhtlevad nad üksteisega lapse juuresolekul lugupidavalt ja nõuavad seda ka kolmandatelt isikutelt. Seega vastab vanemate ühise hooldusõiguse taastamine lapse huvidele. Isa hooldusõiguse taastamist pooldavad ka lapse määratud esindaja ja kohalik omavalitsus. Avaldus kuulub rahuldamisele ning vanemate ühine hooldusõigus taastamisele. 5.
- Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 menetlusosaliste endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Määruskaebus
- Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Vanemate vahel puudub koostöö ja usaldus ning suhtlus on sageli pingeline ja vastuoluline. See tekitab lapse jaoks segadust, mis võib põhjustada sisemist konflikti ja ärevust. Lapse isa on käitunud ähvardavalt, jälitanud ning emotsionaalselt survestanud. Tal võib olla soov osaleda lapse elus, kuid sellise kontakti vorm ei ole toetav ja turvaline ei lapsele ega lapse emale. Lapse isa võib hakata kasutama hooldusõigust vahendina, mille kaudu avaldada lapse emale survet ja teda mõjutada. Lapse isa suhtes varem teise naise osas kehtestatud lähenemiskeeld viitab mustrile. See seab kahtluse alla tema võime teha kaalutletud ja lapse huvidest lähtuvaid otsuseid. Laps on hetkel rinnaga toitmisel, mistõttu on tema side emaga eriti tugev. Just sel eluetapil on ema emotsionaalne seisund otseselt seotud lapse heaolu ja turvatundega. Lapse ema sooviks on last kaitsta ning pakkuda talle tasakaalustatud elu toetavas keskkonnas. Olukorda ei saa hinnata ainult juriidilisest aspektist, vaid ka läbi lapse sisemise tunde ja areneva isiksuse vajaduste. Lapse ema palub arvestada olemasolevaid ja eelnevad tõendeid (vestlused, sõnumid, varasemad avaldused politseile, dokumenteeritud juhtumid), mis kinnitavad isa sobimatut käitumist ja koostöövõimetuse riski. Samuti võimaldada esitada täiendavaid tõendeid – tunnistajate ütlused ja eksperdiarvamused, mis kinnitavad, et ühine hooldusõigus ei ole lapse huvides. 5 Menetluse edasine käik
- Avaldaja, lapsele määratud esindaja ja eeskosteasutus palusid jätta ema määruskaebuse rahuldamata.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
- Maakohus leidis õigesti, et antud juhul esinevad PKS § 123 1 lg-tes 1 ja 3 ning § 138 lg 1 teises lauses sätestatud eeldused lapse isa hooldusõiguse taastamiseks. Nimetatud sätete kohaselt saab vanema avalduse alusel tema hooldusõiguse taastada, kui see vastab lapse huvidele ning vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Maakohus andis hinnangu lapse ema poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele seoses lapse isa varasema käitumisega lapse ema suhtes (sh ebasobivad sõnumid, pealetükkiv ja ebaviisakas suhtlus, ema avaldused politseile ja kohtule), kuid leidis, et lapse isa on praeguseks oma käitumist muutnud ning vanemate omavahelised pingelised suhted ei kaalu üles lapse õigust omada kaht hooldusõiguslikku vanemat. Maakohus leidis, et isa on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse ja isa vahel tekkinud lähedane suhe ning isa saab lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama. Puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et isa oleks lapsele ohtlik või ohustaks tema turvalisust. Perekeskuse poolt 14.02.2025 koostatud kokkuvõtte kohaselt nähtus perekeskuses toimunud kohtumiste põhjal, et isa ja lapse omavaheline suhe on hea, isa hoolib oma pojast väga ning hoolitseb poja turvalisuse eest (dtl 432). Asjas esitatud tõendite kohaselt on laps saanud isaga suhtluskorra alusel pea iganädalaselt koos olla ning isa esitatud sõnumitest nähtuvalt jagab isa emaga infot ja fotosid lapsega veedetud aja kohta ning vanemad arutavad olulisi küsimusi ühiselt ning enamasti rahumeelselt (
- a sõnumite väljavõtted, dtl 441–446, 456–463, 578–600; 644–660; 675–688; 796–805; 808–811; 819–842; 901–908). Sõnumites sisalduvate fotode põhjal nähtub samuti, et isal on pojaga lähedane suhe. Ema poolt määruskaebemenetluses esitatud sõnumivahetustest nähtub, et vanemate suhtlus on kohati terav ja konfliktne (dtl 787–789; 850–858). Näiteks heitis isa lapse emale ette, et ta avaldas maakohtule lapse isa varasema käitumise kohta osaliselt ebaõigeid andmeid (dtl 783– 787). Tõenditest ei nähtu, et vanemate vahel oleks hetkel sellised erimeelsused, mille tõttu ei oleks ühise hooldusõiguse teostamine võimalik. Vanemad on juba teinud nähtavaid pingutusi, et lapse huvides oma suhtlust parandada ning kokkuleppeid saavutada. Lapse heaolu tagamiseks tuleb seda jätkata.
- Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata. 6
- Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 7