Obsah (4)

§ 175§ 193§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M.D kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 175

lg 7 alusel teade M.D kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohtu 01.02.2021 määrusega kuulutas kohus välja M.D pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 07.02.2022 kohtumäärusega (jõustus 23.02.2022) lõpetati M.D pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati M.D-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid igal aastal 10.augustil ja 10.veebruaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 20.jaanuaril. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 12 158,56 eurot (II järgu nõuded).
3. Võlgnikul oli menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Kohtule esitatud andmete ning töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik menetluse kestel ettevõtetes S. O. , J. P. M. A. , M. V. O. , G. A. ning O. E. W. . Kolmel korral viibis võlgnik lühiajaliselt ka isapuhkusel. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, puudega inimese sotsiaaltoetus, peretoetus, vanemahüvitis, lapse elatis ja elatisabi, tulumaksutagastus ning kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud.
4. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 29.05.
5. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et tema isiklikuks sissetulekuks on töötasu ja töövõimetoetus. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, sest tema sissetulekute suurus ei võimalda tema hinnangul võlausaldajate nõudeid rahuldada Võlgnik selgitas, et kriminaalmenetlustest tulenevad nõuded on kõik seotud vanade asjadega, mis on toime pandud palju aastaid tagasi. Kohustustest vabastamise menetluse kestel oli võlgnikul tema sõnul uus trahvist tulenev maksekohustus, mille sissenõudmisega tegeles kohtutäitur ja nõue oli võlgniku sõnul istungi ajaks rahuldatud. Võlgnik soovib võlgadest vabaneda ning hakata normaalset elu elama.
6. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks järgmise kohtuistungi 09.06.
7. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et ei ole võlausaldajatele makseid teinud ning on lisaks võtnud uue laenu, mille tagasi maksmata jätmise tõttu on kohtutäitur teostanud tema sissetulekutest kinnipidamisi. Võlgnik selgitas, et soovib võlgadest vabaks saada, sest on raskuseid võlgade tagasi maksmisega. Võlgnik avaldas, et plaanib töökohta vahetada, sest perekonna vajadused on suurenenud. Kohus selgitas, et uute kohustuste tasumisest ei ole kohtul võimalik isikut vabastada.
8. Võlgnik esitas
9. septembril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 2/7
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (23.02.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 193

³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 5.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.D ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul oli kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Kohtule esitatud andmete ning töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses ettevõttes S. O. , kust lahkus seoses elukohavahetusega. Seejärel töötas võlgnik lühiajaliselt ettevõttes J. P. M. A. .

1. aasta aprillist
2. aasta jaanuarini töötas võlgnik osalise koormusega ettevõttes M. V. O. .
3. aasta veebruarist kuni
4. aasta suveni töötas võlgnik ettevõttes G. A. , alguses käsunduslepingu alusel ning seejärel töölepingu alusel täistööajaga. Alates 14.01.2025 on võlgnik teinud lisatööd ettevõttes O. E. W. . Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tulenevalt enda tervislikust seisundist rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

6.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtutäitur Ivi Kalmet teavitas 14.02.2024 kohut, et võlgniku suhtes on algatatud uus täitemenetlus seoses KarS § 199 lg 2 p 4, § 218 lg 1 järgi määratud rahatrahviga st seoses väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud varavastase süüteoga. 29.05.2024 korraldatud kohtuistungil selgitas võlgnik nõude kohta esialgu, et ta ei mäleta, millega seoses täituri poolt kinnipidamisi teostati. Hiljem selgitas 3/7 võlgnik, et tegu oli trahviga, mis erinevalt täituri poolt edastatud infost võis võlgniku teadmise kohaselt olla tingitud hoopis toime pandud liiklusrikkumisest. Täitemenetluse läbiviimise käigus tekkis kohtutäituril kahtlus, et võlgniku tööandja maksab töötasu osaliselt sularahas, mille võlgnik võib olla osaliselt kandnud oma abikaasa kontole, mida võlgnik kasutab ise igapäevasteks tehinguteks hoides sellega kõrvale täitemenetlusest ning kohustustest vabastamise menetlusest. Kohtutäituri poolt edastatud info kontrollimiseks esitas kohus 14.02.2024 Maksu- ja Tolliametile taotluse võlgniku maksustatava tulu kohta tõendi väljastamiseks. Maksu- ja Tolliameti 19.02.2024 edastatud vastusest ilmnes, et võlgniku tööandja on deklareerinud võlgnikule arvestatud töötasu väljamaksena 2023. aasta detsembris 833,59 eurot. Võlgniku poolt kohtule 12.03.2024 esitatud aruande kohaselt sai võlgnik samal kuul töötasu 200 eurot. Aruandele lisatud pangakonto väljavõtte kohaselt laekus võlgnikule töötasuna 15.12.2023 summa 200 eurot. Kohtu selgitustaotlusele vastas võlgnik 21.03.2024, et tööandja poolt on deklareeritud suurem summa, kui võlgnik tegelikult on töötasu saanud. Kohus edastas 19.04.2024 järelepärimise võlgniku tööandjale. Võlgniku tööandja vastas 21.04.2024 kohtule, et töötasu 200 euro ulatuses kanti võlgnikule pangakontole ning teise osa sai võlgnik kätte sularahas. Kohus leiab, et näidates kohtule esitatud aruandes enda tuluna vaid pangakontole laekunud töötasu ja varjates töötasu saamist osaliselt sularahas, on võlgnik varjanud saadud tulusid. Kohus leiab, et sellega on võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid.

6.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, puudega inimese sotsiaaltoetus, peretoetus, vanemahüvitis, lapse elatis ja elatisabi, tulumaksutagastus ning kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnikul oli menetluse alguses üks, alates

1. aasta oktoobrist kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on siiski ületanud mittearestitava sissetuleku määra seoses töötasu, puhkusetasu, ajutise töövõimetuse hüvitise või tulumaksutagastusega seotud väljamaksetega
2. aasta juulis,
3. aasta juulis, augustis ning oktoobris,
4. aasta veebruaris ja märtsis. Lisaks on võlgniku mittearestitava sissetuleku määra ületavaks sissetulekuks
5. aasta septembris saadud kohustusliku pensionisamba väljamakse. Kõigi nimetatud kuude sissetulekute suuruseid arvesse võttes ning kohaldades täitemenetluse seadustiku § 132 lg 3 oli võlgnikul kohustus eraldada võlausaldajatele menetluse kestel kokku 627,43 eurot. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud ning on kasutanud võlausaldajatele eraldamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks. Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu raha eraldamise ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustusele koos konkreetsete summade välja toomisega 06.04.2023, 19.10.2023, 21.03.2024, 26.07.2024, 12.08.2024, 09.01.2025 ning 12.02.
6. Kohus on selgitanud võlgnikule eraldatava summa arvestuskäiku koos näitliku arvutuse edastamisega 06.04.
7. Võlgnik on sellest hoolimata korduvalt menetluse jooksul viidanud kohtu edastatud informatsioonile, et kui sissetulek ei ületa mittearestitava sissetuleku määra, siis ei pea ta eraldisi tegema. Võlgnik on sellekohase viite puhul jätnud paraku korduvalt tähelepanuta, et kohus on juhtinud 4/7 tema tähelepanu ka mittearestitava sissetuleku määra ületanud kuudest tekkinud loovutuskohustuse võlgnevusele ning kohustusele see võlgnevus likvideerida oma mittearestitava sissetuleku arvelt menetluse lõpuks. Kohus on korduvalt võlgnikku hoiatanud, et kui võlgnik rikub

§ 173

lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust, võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata (nt kohtu kirjad võlgnikule 26.07.2024 ning 09.01.2025). Võlgnikule kuulub ettevõte osakapitaliga 2508 eurot. Ettevõtte majandustegevus on võlgniku sõnul lõppenud

1. aastal ning äriregistri andmetel on käesolevaks ajaks esitamata majandusaasta aruanded 2018.-
2. aastate kohta. Võlgnikul muu vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

6.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik usaldusisiku ülesannetes pidi esitama kohtule esimesed kaks aruannet 10.08.2022 ning 10.02.2023, kuid võlgnik esimese aasta jooksul aruandeid ei esitanud. Kohus tuletas võlgnikule vastavat kohustust meelde 29.08.2022 ning 17.02.

1. Võlgnik esitas esimese aruande 03.04.
2. Järgmised kaks aruannet esitas võlgnik kuuajalise hilinemisega ning tähtaegselt on menetluses esitatud vaid kaks aruannet. Kohus edastas võlgnikule meeldetuletuse lõpparuande esitamise kohustuse täitmiseks 10.09.2025, määrates tähtajaks 24.09.
3. Võlgnik esitas kohtule osalise lõpparuande 16.10.2025, ent aruandele ei olnud lisatud pangakontode väljavõtteid, mis võimaldaks kohtul kontrollida võlgniku kohustuste täitmist. Kohus juhtis 21.10.2025 võlgniku tähelepanu pangakontode väljavõtete puudumisele ning vajadusele esitada ka need kohtule. Võlgnik ei ole käesoleva ajani kohtule pangakontode väljavõtteid edastanud. Kirjavahetus võlgnikuga on kogu pankrotimenetluse ning kohustustest vabastamise menetluse kestel toimunud e-posti aadressi XXX vahendusel. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul usaldusisiku ülesannetes endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid, sh korduvalt, aruande esitamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 175lg 4 sätestatud teabe andmise kohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine 5/7 võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus selgitab, et võlgnik peab menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et täita enda sissetuleku arvelt võlausaldajate nõudeid (sh vajadusel piirama oma kulutusi). Kohus on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu tema kohustustele kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale

§-st 173 lg 2-5 ja

§-st 175 lg 4 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võtnud täiendava laenu, mille tasumise kohustusest tingituna on võlgnikul kasutamiseks veel vähem rahalisi vahendeid kohustustest vabastamise menetluses tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul oli menetluses kohustus rahuldada võlausaldajate nõudeid vähemalt 627,43 euro ulatuses, kuid võlgnik ei ole teostanud ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet oma kohustusi täita. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma

§ 173

lg 2-5 sätestatud kohustusi süüliselt, olles oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgnik on saanud menetluse kestel seitsmel kuul (vt käesoleva määruse p.6.3.) piisavat sissetulekut võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuid jättis saadud sissetulekute arvelt väljamaksed tegemata ning kasutas rahalisi vahendeid oma igapäevaste kulutuste tarbeks. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi saamata raha, mida nad olid seadusest tulenevalt õigustatud saama. 8.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tuleks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada. Võlgnik on isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime tähtajaga 11.04.2027 ning kes senise osalise töövõime juures ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid mingilgi määral hoolimata suhteliselt püsivast töötamisest menetluse kestel. Võlgnik avaldas soovi menetluse pikendamiseks 09.01.2025, 06.02.2025, 12.02.2025 ja 02.05.2025 kohtule edastatud e-kirjades. Kohtule sellekohases viimases, 13.06.2025 edastatud e-kirjas teatas võlgnik, et ta ei näe mõtet menetluse pikendamisel, sest tal ei ole raha, et kohustustest vabastamise menetluses tekkinud võlgnevust tasuda. Kohtul tuleb sellest järeldada, et võlausaldajate nõuete täitmine ei ole ka menetluse pikendamise korral võimalik. Kohus ei pea täiendava tähtaja määramist põhjendatuks, arvestades võlgniku senist käitumist, huvipuudust nõuete vähendamisel ning võlgniku 13.06.2025 avaldatut. 9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M.D tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamisest keeldumise osas võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. 6/7 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetab kohus ka M.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab M.D kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.D vabastada usaldusisiku kohustustest M.D kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 7/7