Obsah (4)

§ 459§ 230§ 173§ 164

2-25-4062 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-4062 Tsiviilasi

) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille 4 2-25-4062 kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 26.11.2014. a, p 13), et

§ 459

lg 1 alusel võib muu hulgas muuta kohtumäärust, millega kinnitati kompromiss elatise maksmise kohta. Tulenevalt

§ 459

lg-st 1 on hageja elatise suurendamise nõude rahuldamise eelduseks see, et on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel kompromiss elatise kohta sõlmiti. Elatise vähendamisel tuleb arvestada ka kehtivaid elatise maksmise põhimõtteid.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega vaidluse korral peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh asjaolude, mille põhjal kohtulahend elatise suuruse kohta tehti, olulist muutumist. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama. 3.

1. Poolte vahel
2. aasta oktoobris kompromissi sõlmimise ajal kehtis PKS § 101 lg 1, mille kohaselt ei võinud elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.
3. a määrusega nr 90 oli kehtestatud alates
4. juulist
5. a kuni 31.12.
6. a kuutasu alammääraks 4350 eurot. Seega oli poolte kompromissi sõlmimise ajal,
7. aastal miinimumelatis 2175 krooni (139 eurot). Pooled leppisid kompromissiga kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 2632 krooni (168,22 eurot), mis on miinimumist veidi suurem summa (457 krooni, s.o 29,20 eurot rohkem). Samas lepiti kokku kindel elatise summa ega määratud elatise suuruse muutumist vastavalt miinimumelatise muutumisele. 01.01.
8. a jõustus PKS § 101 muudatus. Alates 01.01.
9. a kehtiv PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
10. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
11. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaotub pere kolme lapse vahel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja kostja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva PKS § 101 alusel arvutades alates
12. aasta
13. aprillist elatis hagejale 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 – (225/2)/3=304,24; 304,24- (80/2)=264,24). Seega on
14. aastal kohtuliku kompromissiga kokkulepitud elatis, s.o 168,22 eurot väiksem, kui käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Kohus leiab aga, et antud juhul ei anna see alust elatise muutmiseks. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. 5 2-25-4062 PKS §-s 101 alusel arvutatud elatis katab eelduslikult ka lapse miinimum eluasemekulud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab korteris, mis kuulub tema ema ja kostja kaasomandisse ½ mõttelistes osades ning kostja maksab korteriomandi soetamiseks võetud laenumakseid ja kindlustusmakseid, samuti kommunaalmakseid. Iseenesest nõustub kohus hagejaga selles, et kostja poolt kaasomandile tehtud kulutusi ei saa elatise nõudega tasaarvestada. Samas leiab kohus, et elatise määramisel on põhjendatud arvesse võtta seda, et korter, kus hageja elab kuulub hageja vanemate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ning kostja maksab eluaseme soetamise laenumakseid ja samuti kommunaalkulud vähemalt pooles ulatuses. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse vajaduste, sh eluasemevajaduse rahuldamisel. Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et kostja rahuldab hageja eluasemevajadused vahetult ning seega ei ole põhjendatud eluasemekulusid elatise suuruse määramisel arvestada. PKS § 101 alusel miinimumelatise arvutamisel saab eeldada, et lapse kulud on kahekordne miinimumelatis (2 x 264,24=528,48 eurot) + lapsetoetus (80 eurot) + pool lasterikka pere toetusest hagejale langev osas (450/2/3=75 eurot), s.o kokku kulud 683,48 eurot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku maksimaalselt kuni 500 eurot kuus, sh eluasemekulud 80 eurot. Kui arvestada, et hageja vajadused on kaetud lapsetoetuse (80 eurot) ja lasterikka pere toetuse arvel temale langevas osas (75 eurot), siis on kulude summa, mida vanemad peaksid võrdes osas kandma 345 eurot, sh kostjale langev osa 172,50 eurot. Kui arvestada ka, et kostja kannab vahetult vähemalt pool hageja eluasemekuludest, siis on see summa, mida kostja peab kandma veelgi väiksem ja jääb samasse suurusjärku elatisesummaga, mida kostja 10.03.
15. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt peab hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni maksma (168,22 eurot). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ei ole alust 10.03.
16. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist suurendada ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et käesolevas elatise muutmise vaidluses ei oma tähtsust see, millisel viisil ja mis ulatuses on kostja 10.03.
17. a kohtumäärust varasemalt elatise maksmise osas täitnud. Seega ei anna kohus ka sellele hinnangut ega käsitle poolte poolt vastava asjaolu tõendamiseks esitatud tõendeid. Kui kostja ei ole lahendit kohaselt täitnud, siis on õigus jätkuvalt nõuda sisse elatise võlga täitemenetluses. Menetluskulude jaotus 3.
18. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas on tegemist alaealise ülalpidamise asjaga, mistõttu jätab kohus

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask. Kohtunik 6