← Eesti

2-21-17612/40

Obsah (7)§ 436§ 230§ 37§ 173§ 163§ 177§ 178

2-21-17612 KOHTUOTSUS MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1. Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Kohtuistungi toimumise a

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

  1. Hageja palub tema vastu algatatud sundtäitmine lubamatuks tunnistada täiteasjas nr XXX. Hageja põhjendab, et ta ei nõustu haginõude suurusega, samas tunnistades nõuet summas algselt 4250 € hiljem aga 6200 €.
  2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
  3. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 1 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma
  4. Kohus rahuldas kostja taotluse täitetoimiku väljanõudmiseks, et selgitada käesolevas menetluses välja, millise nõude on kostja sundtäitmisele pööranud. Kohus tuvastas, et täiteasja nr XXX (kohtutäitur Tarvi Söömer) toimikust /dtl 159-189/ nähtub, et täitmisel on sissenõudja M. L. nõue L. T. i vastu. Nõude sisuks on märgitud: hüpoteegiga tagatud nõue - 9068,95 EUR hüpoteegiga tagatud nõue 9 068,95 eurot, kohtutäituri tasu 996,00 EUR ja menetluse alustamise tasu 144,00 EUR. Täitedokumendiks on 02.09.2020 sõlmitud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1793 hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus /dtl 162-
  5. Lepingu punktist 3 nähtuvalt omanik ja hüpoteegipidaja lepivad kokku ning omanik seab hüpoteegipidaja kasuks käesoleva lepingu 3

(6)2-21-17612 punktis üks üks (1.1) nimetatud kinnistule hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas kümme tuhat (10 000) eurot. Notariaalsele lepingule on lisatud kaks laenulepingut /dtl 168 ja 170/ ning kinnituskiri /dtl 169/ mille kohaselt on hageja L. T. võtnud M. L. lt laenu summas 5200 eurot ning laenu tagastamise tähtaeg on 02.11.
  2. Kohtutäitur Tarvi Söömeri 18.03.2021 hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamisega seotud nõuete detailsest arvestusest /dtl 174-/ nähtub, et nõue koosneb: Laenuleping summas 5200 eurot (nõude alus: laenuleping ja 02.09.2020 Tallinna notari Liivi Laos poolt koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse (edaspidi leping) p 4.1 1.) hüpoteegiga tagatakse võlgniku poolt antud kinnituskirjas (võlatunnistus) toodud summa 5200 eurot; viivised summas 104,88 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2.) Võlgnik kohustus tasuma laenu hiljemalt 02.11.
  3. Võlausaldajal on õigus arvestada VÕS § 113 alusel viiviseid kuni laenu tagastamiseni. Võlgnik ei ole laenu tagastanud. Viiviseid arvestatakse perioodi 03.11.2020 kuni 02.02.2021, s.o 92 päeva eest. Kuna laenulepingus ei ole viivist märgitud, võetakse viivise arvestamise aluseks VÕS § 94 alusel arvestatud viivised. Seadusjärgne viivisemäär
  4. aastaks on 8% aastas (0,022% päevas). Viivise arvestus laenujäägilt 5200 eurot on (5200x 1,14 x 92) 104,88 eurot. Leppetrahv summas 104,00 eurot (nõude alus 4.1.2 ja p 4.8) Lepingu p 4.8 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi tasumist määras 2% laenujäägilt, kui võlgnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingujärgseks kohustuste rikkumiseks on laenu tagasimaksmise tähtaja rikkumine ning Kulutused õigus- ja finantsabile summas 3000,00 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Hüpoteegipidaja on kandnud laenulepingu ja lepinguga õigusabi kulutusi summas 3000,00 eurot (kuludokumendid XXX OÜ reg kood XXX arve ja selle tasumist tõendav dokument lisatud), notari tasu allkirjaõigsuse tõestamisel summas 30,60 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2) lisaks ka kulutused kütusele summas 629,47 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Kostja on esitanud kütusekulu kinnitamiseks tšekid kohtutäiturile /dtl 184-187/ ning XXX OÜ arve summas 3000 eurot tasumist tõendav dokument /dtl 188/
  5. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenu tagasimakse kohustust hageja täitnud ei ole. Sisuliselt ei ole vaidlust ka selle üle, et võlgnik tunnustab nõuet (sh. põhija kõrvalnõudeid) osaliselt ning on pakkunud erinevas ulatuses kompromissisummat.
  6. Tulenevalt

§ 37

lg 1 on täitekulud on kohtutäituri tasu, käesoleva seadustiku § 24 lõike 2 alusel täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud, sealhulgas üleandmise märke alusel kohtutäiturile üleantud sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja äraveo ja hoidmisega seotud kulud, ning muud vara hoidmisega seotud kulud; ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; võlgniku sundtoomise kulud; enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. TMS § 37 lg 1 p 7 teise lause kohaselt ei loeta vajalikeks kulutusteks täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid. 4

(6)2-21-17612
  1. Sissenõudja on esitanud täitemenetluses täidetavate kulude hulka Kulutused kütusele summas 629,47 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Kostja on esitanud kütusekulu kinnitamiseks tšekid kohtutäiturile /dtl 184-187/ ning XXX OÜ arve summas 3000 eurot tasumist tõendav dokument /dtl 188/. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TMS § 37 lg 1 p.7 teises lauses sätestatust puudus kostjal sissenõudjana õigus esitada täitemenetluses väidetavalt õigusabi eest XXX OÜ-le tasutud 3000 euro eest, kuna tegemist on täitekulude hulka mittekuuluvate kulutustega. Tulenevalt TMS § 37 lg 1 p .5 kuuluvad täitemenetluse kulude hulka täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud, kuid sissenõudja on esitanud 13 kütusetšekki perioodist 23.09.202006.11.2020 /dtl 184-187/ mille seotus täitetoimingutega ei ole välja toodud. Kohus tuvastas, et täitetoimiku kohaselt on täiteasi menetlusse võetud 19.03.2021 /dtl 159/ mistõttu ei ole tegemist täitemenetluses täitetoimingutega seotud sõidukulutustega. Kostja on viidanud, et nimetatud nõuete aluseks on hüpoteegi seadmise lepingu punkt 4.1.
  2. ja 4.1.3, mis sätestavad alljärgnevat: 4.1.
  3. kõik käesolevast lepingust tulenevad hüpoteegipidaja nõuded (sh leppetrahvinõuded, teatamiskohustuste või pandiesemega ümberkäimise kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded) L. T. ’i (isikukood XXX) vastu; 4.1.
  4. käesoleva lepingu punktides neli üks üks (4.1.1) kuni neli üks kaks (4.1.2) nimetatud nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale.
  5. Kohus on seisukohal, et sissenõudja nõue kogusummas õigusabi kulutustele summas 3000,00 eurot (kuludokumendid XXX OÜ reg kood XXX arve, tasumist tõendav dokument lisatud) ning kulutused kütusele summas 629,47 eurot ei kuulu ka kostja viidatud lepingupunktide kohaselt hüvitamisele hageja poolt.
  6. Seega on täitemenetluses nr XXX tegemist alusetu nõudega kogusummas 3629,47 eurot, millises osas tuleb hageja hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada TMS § 3 lg 1 p 7 alusel lubamatuks 3629,47 euro ulatuses. Muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades antud kaasuse asjaolusid, seda, et hageja ka kogu menetluse vältel tunnistas võlgnevuse osa nõudest koos kõrvalnõuetega ning võlgnevuse sissenõudmine on iseenesest õige, kuid kostja on täitemenetluses alusetult esitanud 3629,47 euro ulatuses täitemenetluses sissenõudmisele mitte kuuluvate kulude nõude, on kostja tegevus põhjustanud käesoleva vaidluse. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. 13.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 5

(6)2-21-17612 (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.