KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2025, Kärdla Tsiviilasja number 2-19-12203 Tsiviilasi C.K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus Me

§ 175

lg 1 sätestas, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. C.K kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta tehtud määrus jõustus 08.04.

1. Seega on praeguseks möödunud üle 5 aasta menetluse algatamisest. Võlgnik on kohtule esitanud aruanded ja taotluse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Kohus andnud võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestas, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
2. Kohtu hinnangul ei ole C.K rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ega kahjustanud sellega võlausaldaja huve. 7.
3. Kuni 30.06.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. C.K töötas perioodi 21.08.2019–20.08.2024 tähtajalise töölepingu alusel Emmaste põhikoolis õpetajana. 06.04.2024 töösuhe peatati Emmaste põhikoolis, seoses vanemapuhkusega. Lisaks töötas 2 C.K perioodil 27.06.2022–31.07.2022 Hiiumari OÜ-s ja perioodil 01.03.2023–19.03.2023 Hiiumaa Vallavalitsuses KOV komisjoni liikmena, kes ei ole KOV volikogu liige. Alates 11.08.2025 töötab Kärdla koolis õpetajana (töötamise registri andmed, dtl 562-567). Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel olnud tööga hõivatud ja tegelenud mõistlikul määral tulutoova tegevusega, lisaks jätkanud september 2023.a õpingud Tallinna Ülikoolis magistriõppes. 7.2. Kuni 30.06.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldajate nõuded on II järgu tunnustatud nõuded, mis moodustasid võlgadest vabastamise menetluse algatamisel kokku 42 335,40 eurot. Menetluse kestel (5 aasta jooksul) ja aruannetest (2021, 2022, 2023, 2024 ja 2025) ning koos aruannetega esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid kokku summas 6348,26 eurot. C.K esitatud aruannetest nähtuvalt: - perioodil 01.04.2020–31.03.2021 tegi võlgnik väljamakseid võlausaldajatele kokku summas 2095,40 eurot. Vastavalt jaotise %-le tegi võlgnik väljamakseid Placet Group OÜ-le summas 111,97 eurot, Swedbank AS-ile summas 276,64 eurot, Coop Pank AS-ile summas 95,88 eurot, Bigbank AS-ile summas 52,28 eurot, Holm Bank AS-ile summas 187,10 eurot, LHV Finance AS-ile summas 78,31 eurot, Inbank AS-ile summas 130,80 eurot, TF Bank AB-le summas 243,83 eurot, Bondora AS-ile summas 541 eurot, Omega Invest OÜ-le 230,70 eurot ja Telia Eesti AS-ile 146,89 eurot (dtl 183-186, 196-279). - perioodil 01.04.2021–31.03.2022 tegi võlgnik väljamakseid võlausaldajatele kokku summas 1322,24 eurot. Vastavalt jaotise %-le tegi võlgnik väljamakseid Placet Group OÜ-le summas 70,65 eurot, Swedbank AS-ile summas 174,56 eurot, Coop Pank AS-ile summas 60,50 eurot, Bigbank AS-ile summas 32,99 eurot, Holm Bank AS-ile summas 118,07 eurot, LHV Finance AS-ile summas 49,42 eurot, Inbank AS-ile summas 82,54 eurot, TF Bank AB-le summas 153,86 eurot, Bondora AS-ile summas 341,38 eurot, Omega Invest OÜ-le 145,58 eurot ja Telia Eesti AS-ile 92,86 eurot (dtl 283-286). - perioodil 01.04.2022–31.03.2023 tegi võlgnik väljamakseid võlausaldajatele kokku summas 980,95 eurot. Vastavalt jaotise %-le tegi võlgnik väljamakseid Placet Group OÜ-le summas 51,84 eurot, Swedbank AS-ile summas 128,22 eurot, Coop Pank AS-ile summas 44,44 eurot, Bigbank AS-ile summas 24,23 eurot, Holm Bank AS-ile summas 86,72 eurot, LHV Finance AS-ile summas 36,30 eurot, Inbank AS-ile summas 60,63 eurot, TF Bank AB-le summas 113,01 eurot, Bondora AS-ile summas 260,55 eurot, Omega Invest OÜ-le 106,93 eurot ja Telia Eesti AS-ile 68,08 eurot (dtl 310-343, 346-348). - perioodil 01.04.2023–31.03.2024 tegi võlgnik väljamakseid võlausaldajatele kokku summas 1949,67 eurot. Vastavalt jaotise %-le tegi võlgnik väljamakseid Placet Group OÜ-le summas 104,18 eurot, Swedbank AS-ile summas 257,40 eurot, Coop Pank AS-ile summas 89,21 eurot, Bigbank AS-ile summas 48,64 eurot, Holm Bank AS-ile summas 174,09 eurot, LHV Finance AS-ile summas 72,87 eurot, Inbank AS-ile summas 121,71 eurot, TF Bank AB-le summas 226,87 eurot, Bondora AS-ile summas 503,37 eurot, Omega Invest OÜ-le 214,66 eurot ja Telia Eesti AS-ile 136,67 eurot (dtl 357-411). - perioodil 01.04.2024–31.03.2025 võlgnik väljamakseid võlausaldajatele ei teinud. Viimases aruandes võlgnik selgitas, et 08.01.2024–05.04.2024 viibis emapuhkusel. Perioodil 06.04.202427.02.2027 viibib vanemapuhkusel. Käesolevalt on võlgniku sissetulekuks vanemahüvitis. Võlgnik selgitas, plaanib alates september 2025 naasta tulutoova tegevuse juurde (dtl 412-477). Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 1 1 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse 3 omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 131 lg 1 p 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks jätnud võlausaldajatele üle andmata PankrS § 173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata. C.K poolt esitatud aruannete kohaselt on tema sissetulekuteks olnud üksnes töötasu, vanemahüvitis, stipendium, õppetoetus ja lapsetoetused. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku igakuine sissetulek, on olnud kuude lõike kõrgem kui alampalgapiir, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda võlgniku selgitustes. Kuna võlgnikul on käesolevalt 3 alaealist last (hetkel lapsed 18.a, 13.a ja 1.a), suureneb iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus (TMS § 132 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel tegelenud mõistlikul määral tulutoova tegevusega vastavalt oma võimaluste piires. Võlgnik on teinud väljamakseid vastavalt oma rahalistest võimalustest. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud saadud tulusid. 7.3. Kuni 30.06.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. C.K on aruannete kohaselt täitnud Pankr

S § 172 lg-st 2 tulenevat kohustust hoida maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik teinud lähtuvalt oma sissetulekutest võlausaldajatele väljamakseid kord aastas ja esitanud kohtule väljamaksete tegemise kohta pangakonto väljavõtted. Samuti võlausaldajad on kinnitatud võlgniku poolt väljamaksete tegemist. Kohtu hinnangul on ilmne, et võlgnik püüdnud oma kohustusi täita vastavalt oma sissetuleku suurusele ja võimalustele. Võlgnik on kohustuste vabastamise menetluse jooksul olnud tööga hõivatud. Võlgnik on teinud väljamakseid nõuetekohaselt ning kohtu arvutuste kohaselt isegi suuremas ulatuses. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele üle andmata PankrS § 173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata. 7.

1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. C.K on teinud menetluse ajal võlausaldajatele makseid määras, milles tal on olnud võimalus (arvestades sissetulekut ja selle suurust). Samuti ei ole C.K jätnud aruandeid esitamata, selgitanud oma olukorda, andnud teavet tööga hõivatuse ja õpingute kohta ning teinud võlausaldajatele väljamaksed. Kohus ei ole tuvastanud, et C.K oleks varjanud oma sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata, või jätnud süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata.
2. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PankrS § 173 lg-tes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud võlgniku kohustusi C.K ei ole rikkunud (rääkimata süülisest rikkumisest) ning ei ole aluseid tema kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus arvestab võlgniku üldist käitumist kohustustest vabastamise menetluse ajal. C.K on korrektselt esitanud aruandeid, töötanud kogu menetluse kestel täiskohaga, pidanud üleval kahte alaealist last ning alates veebruar 2024 kolme last. Kokku on võlgniku nõue vähenenud 6348,26 eurot, st võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pankrotimenetluses täitmata jäänud nõudeid täitnud 15% ulatuses. Kohtu arvutuste kohaselt on võlgnik teinud väljamakseid üle 300 euro võrra rohkem kui oleks pidanud. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole sundida võlgnikku võlausaldajate nõudeid täitma enda ja oma lähedaste elu või tervise hinnaga. Võlgnik on korrektselt kohtule esitanud aruandeid, esitanud maksekorraldused, pangakontode väljavõtted ja selgitanud oma olukorda. Samuti teinud vastavalt oma töötasule väljamaksed võlausaldajatele. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma kohustusi rikkunud (rääkimata süülisest rikkumisest). Võlgnikult ei saa ka oodata 4 suurema töötasuga töökoha leidmist ja suurema tulu teenimist või töötamist mitmel töökohalt. Võlgnik pole vara varjanud ega süüliselt eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et ta saab igakuiselt töötasu, mis on olnud kõrgem kui alampalgapiir. Kohtu hinnangul on ilmne, et võlgnik püüdnud oma kohustusi täita vastavalt oma sissetuleku suurusele ja võimalustele. Võlgnik igati näidanud üles initsiatiivi ning reaalset tahet oma kohustusi võlausaldajate ees täita.
3. Samuti kohus võtab arvesse võlgniku võlgade iseloomu ja seda, et valdavalt on võlgniku kohustused seotud tarbijakrediidilepingutega, mille osas vastavalt nõuete tunnustamise aegsele kohtupraktikale ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, lepingute kehtivust ega sellest tulenevalt võlausaldaja põhjendatud nõude suurust sisuliselt kontrollitud.
4. Kohus, arvestades, et kohustusest vabastamise tähtaeg on saabunud (23.03.2025), leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas.
5. Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1).
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad C.K kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik 5