Obsah (8)

§ 121§ 37§ 45§ 43§ 104§ 90§ 251§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-1381 30. oktoober 2025 Karin

) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses nõutav toiming oli tehtud. Kohus tagastas kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohtu määrus jõustus 24.01.

1. 4.
2. Haldusasjas 3-25-681 esitas kaebaja 19.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta leidis, et vastustaja venitab detailplaneeringu DP-24-028 menetlemisega. Kohus mõistis kaebust nii, et kaebaja soovib vastustaja tegevuse (menetlusega viivitamise) õigusvastasuse kindlakstegemist, vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist menetleda detailplaneeringut ning Tartu Linnavalitsuse 11.03.2025.a kirja õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohus tagastas kaebuse 11.03.2025.a kirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kohustamisnõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohtu määrus jõustus 08.04.

1. 4.
2. Haldusasjas 3-25-2106 esitas kaebaja 26.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, millele on lisatud Tartu Linnavalitsuse 26.06.2025.a kiri nr 9-3.2/DP-24-028 Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu korrigeerimise vajaduse kohta. Kaebaja taotles vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist DP-24-028 menetlemisel ning vastustaja kohustamist vastasta uuesti kaebaja 06.06.2025.a pöördumisele. Kohus esitas kohtunõude kaebuse nõuete täpsustamiseks, millele kaebaja on vastanud. Kohtu seisukoht
3. Kaebuse nõudeks on tuvastada detailplaneeringu menetluse raames tehtud menetlustoimingute - detailplaneeringu korrigeerimise vajaduse korduva väljatoomise õigusvastasus ja sellest tingitud õigusvastane viivitus.
4. Tartu linna kodulehel avalikult kättesaadavate andmete 1 järgi on vaidlusalune Tammetõru tn äärse ala detailplaneering DP-24-028 algatatud Tartu Linnavalitsuse 12.11.2024.a korraldusega nr
5. Planeeringumenetlus on avalikustamise etapis. Vastustaja andis 09.09.2025 planeeringuala naabritele ja kaasatud isikutele võimaluse avaldada enne 1 https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-24-028 2 detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust ning vastustajale on esitatud arvamusi. Detailplaneeringu menetlus kestab ja haldusmenetlust lõpetavat haldusakti ei ole antud.
6. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tegemist on tuvastamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 6).

Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge. See ei pane vastustajale kohustust praeguse või muu detailplaneeringu menetluses teha toiminguid konkreetsel viisil või tähtajal või hoiduda teatavate toimingute tegemisest. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust on seadusega piiratud

§ 45

lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil rikkuda isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 23.05.2025.a määrus asjas 3-24-797, p 25). Preventiivse huvi kõrval võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda ka rehabiliteerivast huvist, kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 322-721, p 11).

1. Kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. 8.
2. Kaebajal on võimalik esitada tõhusam nõue ehk kohustamisnõue. Kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus kaebaja hinnangul esitab vastustaja detailplaneeringu menetluses alusetuid nõudeid või viivitab menetlust, on esitada detailplaneeringu menetluse lõpule viimiseks kohustamise nõue. Nõude täpsem sisu sõltub sellest, millises etapis on detailplaneeringu menetlus. Näiteks kui nõue esitatakse detailplaneeringu koostamise staadiumis, siis on kohane taotleda vastustaja kohustamist otsustama detailplaneeringu kooskõlastamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (PlanS § 133 ja § 134). Asjaolude muutumise korral saab kaebaja kaebust muuta (näiteks kui menetlus on edasi liikunud järgmisesse etappi, kuid viivitus kestab) ning kaebaja saab kaebusest loobuda või kohus menetluse lõpetada (kui kaebaja väidetud takistust enam ei esine). Kohustamisnõude lahendamise raames hindab kohus vastustaja menetlustoiminguid ja seda, kas vastustaja on menetluses õigusvastaselt viivitanud. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kohustamisnõue, kaebaja seda ei teinud. 8.
3. Kaebeõigus puuduks ka siis, kui tõhusama nõude esitamine ei oleks võimalik. Planeeringumenetluse korral reeglina ei saa jaatada preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna menetlustoimingutele antav hinnang sõltub väga suurel määral konkreetse planeeringuga seotud asjaoludest. Hinnang, mis antakse vastustaja tegevusele detailplaneeringu koostamise korraldamisel, s.h detailplaneeringu korrigeerimise vajaduse väljatoomisel, ei ole reeglina üle kantav teiste detailplaneeringute menetlusse. Tuvastamiskaebuse esitamisega ei saavuta kaebaja seda, et tulevikus esitab vastustaja korrigeerimisvajadusi kindel arv kordi või tähtajal. Täidetud ei ole eeldus, et kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine oleks tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske – kaebajal on nii käimasoleva detailplaneeringu menetluse kui võimalike 3 tulevikus toimuvate menetluste puhul võimalik kaitsta oma õigusi tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamise teel. Kohtu hinnangul ei esine asjas kaebaja õiguste sellist riivet, mis võiks anda aluse esitada tuvastamiskaebus rehabiliteeriva huvi alusel.
4. Kaebaja ei taotlenud eraldiseisvalt vastustaja 08.05.2025.a kirja nr 9-3.2/DP-24-028 õigusvastasuse tuvastamist. Sellise nõude esitamist ei võimaldaks ka kaebeõiguse sätted. Tegemist on menetlustoiminguga. Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta on lubatud vaid juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (

§ 45lg 3).

Kaebaja ei tugine sellele, et menetlustoiming rikub tema õigusi sõltumata sellest, millega lõpeb planeeringumenetlus. Asjaoludest ei ole äratuntav, et vältimatu on kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine või lõpliku toimingu tegemine. Seda ei ole ka juhtunud vaatamata 08.05.2025.a kirjast nähtuvatele erimeelsustele kaebaja ja vastustaja vahel on vastustaja detailplaneeringu menetlusega edasi liikunud ning see on praeguseks kooskõlastamise ja arvamuste andmise staadiumis (PlanS § 133). Planeeringumenetluses ei ole mitmekordne dokumentide korrigeerimise vajadus tavapäratu. Nagu vastustaja kirjas selgitab, on tegemist sisulise koostööga kohaliku omavalitsuse, planeeringu koostaja ja huvitatud isiku vahel. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et detailplaneeringu korrigeerimise vajadus tuuakse välja vaid ühel korral. 10. Eeltoodud põhjendustel kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Tasutud riigilõiv 20 eurot

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

11. Kaebaja leidis 18.09.2025.a avalduses, et kohus ei ole teinud mõistliku aja jooksul menetlusotsust. Kohus mõistab seda vastuväitena kohtu tegevusele menetluse juhtimisel (

§ 90lg 1).

Kohus jätab vastuväite rahuldamata.

ei näe ette tähtaega, mille jooksul tuleb otsustada kaebuse menetlusse võtmine või tagastamine. See sõltub asja lahendava kohtuniku töökoormusest ja töökorraldusest. Kohus menetleb asju nende saabumise järjekorras, kui

normid ei näe ette asja menetlemist kiirendatud korras. Kaebuse menetlusse võtmise korral oleks asja sisulise lahendamise (kohtuotsuse tegemise) aeg tõenäoliselt olnud ligikaudu üks aasta arvates kaebuse esitamisest. Seda peetakse kohtupraktikas mõistlikuks ajaks. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide, et vastustaja on liikunud menetlusega edasi. See oligi ju kaebaja eesmärk. Kui esineb vajadus hoida ära pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mis võivad saabuda kaebuse menetlemise ajal, siis saab kaebaja esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Võimalikud esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud

§ 251lg 1.

Esialgse õiguskaitse taotlus peab ühtima kaebuse nõudega. Tuvastamiskaebuse puhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. 12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4