KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2487 Haldusasi F.N-i kaebus Riigikantselei 27.06.2025 kirjal

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga. ASJAOLUD

1. F.N (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2025 kaebuse. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja Riigikantseleile avalduse Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri ametikohale kandideerimiseks. Kaebaja selgitas, et Riigikantselei 27.06.2025 kirjaga nr 18-5/25-01245-2 ei saa kaebaja esitatud kandideerimisdokumente puudulikuks lugeda, andmata võimalust puuduseid kõrvaldada. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri ametikohale kandideerimiseks täiendavate dokumentide esitamise kohustust ei saanud Eesti Ekspressis avaldatud töökuulutusest järeldada.
2. Halduskohus jättis 28.08.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus märkis, et kaebaja kirjeldab kaebuses küll Riigikantseleile etteheidetavat tegevust, ent ei ole väljendanud selget nõuet ega eesmärki (

§ 38lg 1 p 5).

Kuna kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, tuli kaebajal seega esitada selgelt väljendatud nõue vastavalt

§ 37lg-le 2.

Samuti pidi kaebaja esitama konkreetsed asjaolud ja väited, millal, kus ja kes väidetavalt ebaõige tegevusega kaebaja õigusi rikkus (mis konkursile ja millal kaebaja kandideeris, millal esitas kandideerimisavalduse) (

§ 3-25-2487 38 lg 1 p 7).

Kaebajal tuli lisada kaebusele Riigikantselei 27.06.2025 kiri (

§ 39lg 1 p 3).

Kohus nentis, et esitanud kaebuses olid kaebaja väited üldsõnalised. Samuti tuli kaebajal tasuda riigilõiv 20 eurot. Kohus märkis, et puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud tähtpäevaks võib ta tagastada kaebuse selle esitajale.

1. Kaebaja esitas 30.08.2025 kaebuse täienduse. Kaebus taandub kaebajale saatetud dokumendi resolutsioonile. Kaebaja edasine kandideerimisprotsess lõppes ning täiendavate lisade esitamise võimalust komisjon kaebajal ei andnud. Kohus saab ise vajaliku dokumendi vastustajalt välja nõuda. Punkt 5 kriminaalasjas on prokurör oma subjektiivses hinnangus tuginenud asjaoludele mille alusel kuriteotunnuste tuvastamine on võimatu. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Kohus tõi 28.08.2025 määruses välja, et kaebusest ei saa selgelt järeldada, mis on kaebaja nõue või mida ta soovib oma kaebusega saavutada. Samuti pidi kaebaja kirjeldama lähemalt oma õiguste väidetava rikkumise asjaolusid ning lisama kaebusele tema õigusi väidetavalt rikkunud haldusorgani kirja. Kaebaja sai kohtute infosüsteemist nähtuvalt kohtu 28.08.2025 määruse kätte 30.08.2025, kuid ei ole kaebuse puudusi kohtu antud tähtpäevaks kõrvaldanud.
2. Kaebaja ei ole ka täiendatud kaebuses välja toonud, milline on tema nõue seoses Riigikantselei vaidlusaluse kirjaga. Kaebaja märkis kaebuse täienduses lakooniliselt, et „Kaebus taandub minule saatetud dokumendi resolutsioonile.“ Kohtu hinnangul nähtub sellest küll, et kaebaja on aru saanud, et tal tuleb kaebust täiendada ja oma nõue selgelt välja tuua, ent ta ei ole seda puudust kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebaja kohtule oma õiguste väidetava rikkumise asjaolusid kirjeldanud. Kohus ei pea sellises olukorras põhjendatuks kaebuse veelkordset käiguta jätmist, et selgitada kaebajale uuesti kaebuse puudusi. Kohus saab lahendada kaebuse üksnes kaebuses nõutud ulatuses ja tal ei ole võimalik määratleda kaebuse nõuet kaebaja eest. Tegemist on puudusega, mis takistab asja läbivaatamist.
3. Kuna kaebuse nõue ja eesmärk ei ole selged, ei saa kohus hinnata, kas käesoleval juhul esinevad ka muud

§ 121lg-tes 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise alused.

Kohus märgib siiski, et juhul, kui kaebaja eesmärgiks on kohtusse pöördumisel saada kandideerida asekantsleri ametikohale ning osutuda valituks, siis peab kohus kaebaja selle eesmärgi saavutamist võimatuks. Ministeeriumi asekantsleri ametikohale kandideerijale laienevad üldised avalikus teenistuses kehtivad nõuded (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 1). ATS § 15 p 1 kohaselt ei võeta teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja kriminaalasjas nr x-xx-xxxx süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. See tähendab, et kaebajat ei ole võimalik teenistusse võtta. 8. Kui ka oletada, et kaebaja eesmärgiks võib olla üksnes tema suhtes asekantsleri konkursil osalemisel toimunud väidetava menetlusliku rikkumise tuvastamine, tuleb arvestada

§ 45

lg-s 2 sätestatud piirangutega, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik 2

§ 38

lg 4) ehk teisisõnu peab kaebajal olema kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi (nt RKHK 14.10.2024 määrus nr 3-23-1578/29, p 8). Selline huvi saab olla kas preventiivse (ennetava) või rehabiliteeriva (heastava) iseloomuga (RKHK 14.02.2023 määrus nr 3-22-721/16 p-d 10 ja 11). Kohus ei näe teadaolevatel asjaoludel, et tuleks pidada tõenäoliseks kaebaja kirjeldatud juhtumi kordumist suhtluses haldusorganiga ning selle ennetamise vajadust. Heastava tuvastamisnõude esitamine on lubatav, kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (RKHK 14.02.2023 määrus nr 3-22721/16, p 11). Kaebaja ei ole selgitanud ja kohus ei näe, et kaebaja kirjeldatud võimalik formaalne menetlusnõuete rikkumine konkursil, kus kaebajal ei olnud muudel põhjustel võimalik valituks osutuda (vt määruse p 7), saaks tema subjektiivseid õigusi intensiivselt riivata. 9. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, seetõttu tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada (

§ 104lg 5 p 2).

10. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3