Obsah (6)

§ 201§ 73§ 65§ 64§ 69§ 75

Kriminaalasi nr. 1-15-10083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 07.jaanuaril 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul ringkonnaprokurör To

§ 201

lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 73lg 1,3 alusel katseajaga 2 aastat, katseaja algus 26.09.2014.a.

Kehtivaid väärteokaristusi 11, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas W.C süüdistatakse selles, et tema pööras 13.12.2012 ebaseaduslikult enda kasuks võõra vallasasja, andes XXXära kasutades XXXkasutuses olnud XXXkuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia Acro S IMEI-koodiga XXX maksumusega 480 eurot panti Tallinnas Pae 72 asuvasse Eltarc Elektroonika OÜ pandimajja 140 euro suuruse laenu tagatisena kavatsuseta see hiljem välja osta, mobiiltelefoni pantimise eest laenuks saadud raha kulutas enda tarbeks. Sellise oma tahtliku tegevusega W.C isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, süüdistatav W.C ja tema kaitsja Kadi Mägi käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et W.C´le taotleb ringkonnaprokurör kohtus

§ 201

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem mõistetud karistus, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.09.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 (kaks) kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada mõistatav vangistus 120 (ükssada kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise ajaks 12 (kaksteist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada W.C kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • • • • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub W.C temale

§ 201

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, seega kuulub W.C ´lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 645 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb W.C ´lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 65

lg 1, § 64 lg 1, 69 lg 1,3 kohus: otsustas Süüdi tunnistada W.C

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 lugeda Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.09.2014 otsusega mõistetud kergem karistus vangistus 2 (kaks) kuud kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega vangistusega 4 kuud ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt

§ 69lg 1,3 ja 4 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 120 tundi.

Üldkasulikku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Määrata W.C üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on W.C kohustatud järgima

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista W.C´lt 645 eurot sundraha ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse W.C ´le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 3