1-19-5838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5838 (19231700312, 19231501989) Kohtunik Märt Toming Ko

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 9 järgi Lühimenetluses Enge Selge Prokurör Süüdistatav F.Y Ik: XXX; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ametlikult ei tööta; elukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.09.2019 kuni 18.09.

1. Elukohast lahkumise keeld 18.09.2019 kuni 18.09.
2. Varasem karistatus: 6 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega 1-16-6416 karistati

§ 199lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

Karistus täidetud 29.08.

1. 35 kehtivat väärteokaristust. i j RESOLUTSIOON Ad
5. k Y l R d i ill F.Y süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.Y-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 17.09.2019 kuni 18.09.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse 1 päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada F.Y üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning F.Y-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 8 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, telefon: 6637076). 6.

§ 69

lg 4 ja § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada F.Y-d järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 69

lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada F.Y-d üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile allutamise ajal osalema sotsiaalprogrammis.

1. F.Y suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. F.Y-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 118 (sada kaheksateist) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 189 (sada kaheksakümmend üheksa) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 307 (kolmsada seitse) eurot; s.o kokku menetluskulu 1117 (tuhat ükssada seitseteist) eurot mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „F.Y , 1-19-5838, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.Y-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi
3. Kannatanu A Bi esitatud tsiviilhagi 700 (seitsesada) euro nõudes jätta tsiviilhagi hüvitamise, s.o tsiviilhagi aluse äralangemise tõttu rahuldamata.
4. Harju Tarbijate Ühistu esitatud tsiviilhagi 45 (nelikümmend viis) euro ja 49 (nelikümmend üheksa) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista F.Y-lt Harju Tarbijate Ühistu kasuks 45,49 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Harju Tarbijate Ühistu arveldusarvele nr EE082200001120170987 (Swedbank) või arveldusarvele nr EE651010002019208001 (SEB pank), märkides selgitusena: „F.Y, 1-19-5838, tsiviilhagi“.
5. Circle K Eesti AS esitatud tsiviilhagi 4 (neli) euro ja 95 (üheksakümmend viis) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista F.Y-lt Circle K Eesti AS kasuks 4,95 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Circle K Eesti AS arveldusarvele nr EE111700017003402151 (Luminor Bank), märkides selgitusena: „F.Y, 1-19-5838, tsiviilhagi“. 2 Asitõendid
6. DVD-R plaat 02.07.2018 xxxx turvakaamerate videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimiku 1-19-5838 tagakaanel kinnises ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
7. 3 CD-R plaati turvakaamerate videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimiku 1-19-8091 tagakaanel kinnises ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
8. SÜÜDISTUSE SISU F.Y-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti 02.07.2018 kella 15.57 paiku xxxx asuvas trepikojas, ühiselt ja kooskõlastatult, koos R Kga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võtsid ära kuuendal korrusel A Bile kuuluva jalgratta Merida maksumusega 700 eurot ning lahkusid koos jalgrattaga, mille hiljem F.Y pandimajas pantis. Oma tegevusega F.Y , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, s.o

§ 199lg 2 p 4, 7.

F.Y-d süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti, viibides 06.07.2019 ajavahemikul 19.04-19.40 xxxx asuvas ja Harju Tarbijate Ühistule kuuluvas kaupluses Muraste Konsum, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy VS 40% 0,35L maksumusega 18,99 eurot ja ühe pudeli viskit Jameson 40% 1L maksumusega 26,50 eurot, s.o. kaupa kogusummas 45,49 eurot, asetas need temal kaasas olnud õlakotti ning seejärel väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. Samuti tema taas, viibides 16.08.2019 kella 15.53 paiku Tallina linnas Narva mnt 1 asuvas ja NEW YORKER Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses New Yorker võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist dressid (kood 06764) maksumusega 24.99 eurot ja meeste aluspesu (kood 22509) maksumusega 9.99 eurot, s.o. kaupa kogusummas 34.98 eurot, seejärel möödus turvaväravast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. F.Y poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. 3 Samuti tema taas, viibides 16.08.2019 kella 21.54 paiku Tallinna linnas Mahtra 29 asuvas ja Circle K Eesti AS-le kuuluvas teenindusjaama kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 3 šokolaaditahvlit Anneke maksumusega 1,65 eurot/tk, kogusummas 4,95 eurot ning seejärel väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Seega F.Y pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagisid. Kaitsja asus seisukohale, et tema klient tunnistab end süüdi kõikides episoodides, kahetseb. Klient on nõus hüvitama kahju. Barkanovi hagi ei olnud tõendatud ega põhjendatud, kuivõrd ei olnud arvestatud amortisatsiooni, kuid see küsimus on juba lahendatud teises kriminaalasjas. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi Kriminaalasjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et 02.07.2018 kella 15:57 paiku xxxx asuvas trepikojas varastas F.Y koos R Kga A Bile kuuluva jalgratta Merida maksumusega 700 eurot. Kannatanu A Bi ütluste (tl 8-11) kohaselt varastati 02.07.2018 kell 15:57 (video järgi) aadressilt xxxx temale kuuluv jalgratas Merida. Ratta põhivärv on must, esikahvel valge, esikahvli peal fox kleepsud, raamil on kuskil ka kollast värvi. Kannatanu sõnul läks ta abikaasa lasteaeda 15:30 paiku ja kui ta tagasi tuli, siis ratast enam ei olnud. Jalgratas asus kuuendal korrusel korteri ukse taga. Jalgratas ei olnud lukustatud. Jalgratta eritunnused: rattakella ei saanud kasutada, kuna puudus üks osa (ei oska öelda, kuidas seda nimetatakse). Tagaistme all punast värvi tuli, aga ei põle. Raami küljes kaks joogipudeli hoidjat (topse sees ei olnud). Rattal võivad olla mõned kriimud käepidemete otstes kukkumisest. Esiratta musta värvi porilaud oli kinnitatud raami külge musta värvi plastikust kinnitusega. Tagumist porilauda ei olnud. Ratta istme põhivärv must, aga on ka kollaseid jooni. Rattal on reguleeritav esiamort. Jalgratta raaminumbrit kannatanu öelda ei oska. Enda sõnul ostis ta jalgratta 19.07.2016 tema jaoks võõra isiku D Ko käest. Tal oli Honda mootorratta müügikuulutus ja isik pakkus talle vahetust. Kannatanu sõlmis ostumüügilepingu isiku abikaasaga (nime ei tea, aga leping peaks kodus olema). Isik andis kannatanule jalgratta Merida ja sularaha umbes 300 eurot ja kannatanu andis talle Honda mootorratta. F.Y-le inkrimineeritud varguse toimepanemist tõendab lisaks kannatanu ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 24-27), milles on vaadeldud 02.07.2018 xxxx asuva trepikoja turvakaamera videosalvestust. Videosalvestuselt nähtub, et 02.07.2018 kella 15:43:15 paiku trepikoja ukse juurde tulevad kaks meesterahvast, üks nendest pikka kasvu, punase nokamütsiga, sinistes pükstes, musta värvi jopega, halli värvi kapuutsiga, mustades jalatsites, seljas musta värvi seljakott (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui R K) ja teine meesterahvas lühikest kasvu, musta nokamütsiga, hallides pükstes, musta värvi jopega, käes valget värvi kilekott (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui F.Y ). Kell 15:44:27 meesterahvad sisenevad trepikotta (foto nr 1-3). Kell 15:57:39 trepikojast alguses väljub R K, jalaga hoiab ust lahti, kelle käes on nüüd valget värvi kilekott ning kohe trepikojast sõidab jalgrattaga välja F.Y . Mõlemad kaovad kaamera vaateväljast (foto 46). 4 04.02.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tl 32-33) kohaselt on kõneeristuse abil tuvastatud, et R K kasutuses olnud mobiiltelefon numbriga xxxx oli aktiivne 02.07.2018 kella 15:33 ajal xxxx mobiilsidemastipiirkonnas, mis asub xxxx aadressil ja katab kuriteo toimepanemise kohta xxxx. F.Y kasutuses olnud abonendi asukoht 02.07.2018 kella 15:26 ajal oli kasutuses xxxx ja xxxx, s.o xxxx mobiilsidemasti piirkonnas, mis ühtlasi katab kuriteo toimepanemise kohta xxxx. 10.01.2019 kahtlustatav R K ülekuulamise protokolli (tl 15-23) kohaselt

1. aasta suvel läks ta koos F.Y-ga ühe elumaja trepikotta xxxx rajoonis xxxx kaupluse taga. Trepikotta läksid selleks, et tarvitada amfetamiini. Läksid trepist üles kuuendale korrusele ning nägid trepimademel kinnitamata jalgratast. Esmalt tarvitasid amfetamiini ning pärast seda võtsid jalgratta, millega läksid trepikojast välja. F.Y sõitis jalgrattaga ära ning õhtul helistas talle. Nad kohtusid xxxx turul, kus F.Y andis talle 50 eurot varastatud jalgratta eest. F.Y ei öelnud, kellele ta jalgratta müüs. Saadud 50 eurot kulutas ta isiklikeks vajadusteks. Tunnistab oma süüd jalgratta varguse toimepanemises koos F.Y-ga ning kahetseb tehtut. Süüdistatav F.Y 28.03.2019 antud ütluste (tl 45-48) kohaselt tunnistab ta enda süüd ning sõnas, et
2. aastal suvel koos oma tuttavaga R K sisenes ta ühe elumaja trepikotta, mis asub xxxx piirkonnas xxxx kaupluse taga. Trepikotta läksid nad suitsetama. Läksid trepist üles ning kuuendal korrusel nägid kinnitamata jalgratast. Ta võttis jalgratta, millega läksid trepikojast välja. Ta istus jalgrattale, sõitis sellega ära. Jalgratta viis ta samal päeval pandimajja kuskile xxxx piirkonda, kust sai selle eest 150 eurot. Sama päeva õhtul helistas ta R ja sai temaga kokku xxxx turul, kus jagasid raha ära. Andis R 50 eurot. Umbes kolme päeva pärast helistas talle tundmatu meesterahvas (varastatud jalgratta omanik), kes teavitas, et tal on olemas video, kuidas tema koos R varastavad meesterahvale kuuluva jalgratta. Ta ütles helistajale, et jalgratas on pandimajas, kuid on vaja maksta 150 eurot, et see välja osta. Ta ütles helistajale, et saavad äkki ilma politseita juhtumi lahendada. Helistaja oli nõus. Ta lubas, et umbes 3-4 päeva pärast ostab ta jalgratta pandimajast välja ja tagastab omanikule. Ta ei mäleta, mis põhjusel tal see lubadus täitmata jäi. Kahetseb toimepandut väga. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kuid enda ülekuulamist ei taotlenud. R K ja süüdistatav F.Y kohtueelses menetluses antud ütlustes puuduvad vastuolud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. R K ja süüdistatav F.Y ütlused riimuvad ka kannatanu ütlustega ja kogutud kirjalike tõenditega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on jalgratta varguse osas tõendatud. Ka kohtuistungil tunnistas F.Y temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et R K on Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1355 (tl 38-39) antud kuriteos süüdi mõistetud ning otsus on jõustunud. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Nagu kannatanu ütlustest ja süüteoteatest (tl 4-7) nähtub, kuulus jalgratas talle, samuti ei ole süüdistatav kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et see oli süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt viis süüdistatav selle pandimajja, käsutades vara kui omanik ja seega ei soovinud süüdistatav seda kannatanule tagastada. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 5

§ 199

lg 2 p 7 osas tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates F.Y ja eraldi menetlusse eraldatud R K kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses vargusega xxxx trepikojas, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult, s.o R Kl ja F.Y-l oli langetatud ühine otsus teo toimepanemiseks ja seda asuti ka koos täide viima. R K ja F.Y ütlustest nähtub, et sisenedes elumaja trepikotta ning nähes seal lukustamata jalgratast, tekkis neil mõte jalgratas endaga kaasa võtta. F.Y võttis jalgratta ning nad läksid sellega trepikojast koos välja. Välja jõudes istus F.Y jalgrattale ka sõitis sellega ära. Samal päeval viis ta jalgratta pandimajja ning jalgratta eest saadud raha jagas ta R Kga. Sellest järeldub üheselt, et tegevus oli kooskõlastatud ja vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o

§ 199lg 2 p 7 nimetatud grupile.

Episoodid

§ 199

lg 2 p 9 järgi 06.07.2019 Muraste Konsum Kohus leiab, et 06.07.2019 ajavahemikul 19:04-19:40 aadressil xxxx küla asuvast kauplusest Muraste Konsum kauba maksumusega 45,49 eurot varguse toime panemine F.Y poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav F.Y 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59-62) kohaselt tunnistab ta, et kuupäeva enam ei mäleta, aga see võis olla juulikuus 2019, kui ta käis Muraste Konsumis varastamas. Võttis müügisaalist pudeli konjakit Hennessy ja pudeli viskit Jameson ning peitis need kaasas olnud õlakotti. Alkoholi varastas enda tarbeks. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 2-8), milles on vaadeldud Muraste Konsumi kaupluses salvestatud turvakaamera videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 06.07.2019 kell 19:05 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas tumedat värvi kampsun, jalas sinist värvi põlvpüksid ja musta värvi valgete triipudega tossud, üle õla tumedat värvi õlakott), kes võtab ostukorvi ning suundub alkoholitoodete osakonda, kus võtab riiulilt kaks erinevat pudelit. Kell 19:36 meesterahvas seisab ehituskaupade osakonnas, riiuli taga ning teeb kätega liigutusi õlakotis. Kell 19:40 meesterahvas seisab mõnda aega järjekorras ning seejärel midagi ostmata lahkub kauplusest. Tunnistaja Ü A ütluste (I kd tl 9-10) kohaselt töötab ta ettevõttes Harju Tarbijate Ühistu kaupluse Muraste Konsum juhatajana. Kauplus asub aadressil Muraste küla, Lee tee 1. Videosalvestise läbivaatamise käigus avastas, et 06.07.2019 ajavahemikul 19:04-19:40 tundmatu meesterahvas varastas kauplusest ühe pudeli konjakit Hennessy VS 40% 0,35L maksumusega 18,99 eurot ja ühe pudeli viskit Jameson 40% 1L maksumusega 26,50 eurot, s.o kaupa kogusummas 45,49 eurot. Meesterahvas võttis nimetatud kaubad ning olles ehituskaupade osakonnas asetas need temal kaasas olnud õlakotti. Seejärel meesterahvas väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu Harju Tarbijate Ühistu poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 06.07.2019 Lee tee 1 asuva Muraste Konsumi kauplusest varastas kaupa 45,49 euro ulatuses. 6 Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 16.08.2019 New Yorker Estonia OÜ Kohus leiab, et 16.08.2019 kella 15:53 ajal aadressil Narva mnt 1, Tallinn asuvast kauplusest New Yorker kauba maksumusega 34,98 eurot varguse katse toime panemine F.Y poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav F.Y 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59-62) kohaselt tunnistab ta, et 2019 augustikuu keskel läks ta Postimaja kaubanduskeskusesse eesmärgiga vaadata kaupa. Olles kaupluses New Yorker tekkis tal mõte varastada midagi enda jaoks. Ta võttis ühed spordipüksid ja meeste aluspesu ning läks proovikabiini. Turvaelemente nende asjade küljes ei olnud ning ta peitis need enda spordikotti. Seejärel väljus kauplusest, kus tema juurde tuli kaks turvatöötajat ning palusid tal nendega turvaruumi kaasa minna, mida ta ka tegi. Turvaruumis vaatasid nad ta asjad üle ning ta andis varastatud asjad vabatahtlikult turvatöötajale ära. Tunnistaja A F ütluste (I kd tl 20 ja pöördel) kohaselt oli ta 16.08.2019 tööl Postimaja kaubanduskeskuses, aadressil Narva mnt 1, Tallinn. Kell 15:35 helistati New Yorkeri kauplusest, kuna seal oli kahtlane meesterahvas, kes võis varastada. Isikul olid seljas tumedad püksid, tume jakk ja must spordikott. Kell 15:53 väljus meesterahvas kauplusest möödudes kassast ja turvaväravatest midagi ostmata. Kell 15:56 peeti isik kinni turvakontrolli eesmärgil. Kell 15:58 turvakontrollis avastas ta isiku spordikotist New Yorkerile kuuluvad kaubad: dressid

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu New Yorker Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 19), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 16.08.2019 Tallinnas, aadressil Narva mnt 1 asuvast kauplusest New Yorker pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 34,98 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade 7 äravõtmist kahtlustati kaupluse töötaja poolt ja peale kassadest möödumist peeti süüdistatav saadud vihje tõttu turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Episood 16.08.2019 Circle K Eesti AS Kohus leiab, et 16.08.2019 ajavahemikul 21:54-21:57 aadressil Mahtra 29, Tallinn asuvast Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaamast kauba maksumusega 4,95 eurot varguse toime panemine F.Y poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav F.Y 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59-62) kohaselt tunnistab ta, et 2019 augustikuu keskel, samal päeva kui pani toime varguse New Yorkeris, läks ta õhtul Mustakivi Circle K teenindusjaama kauplusesse ning varastas sealt enda tarbeks kolm Anneke šokolaadi. Šokolaadid pani taskusse ning väljus kauplusest. Varastab, kuna tal puudub töökoht, seega ka sissetulek ning osta ta endale midagi ei saa. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 32-39), milles on vaadeldud Cirlce K Eesti AS poolt salvestatud videofaile aadressil Harju maakond, Tallinna linn, Mahtra 29. Videosalvestuselt on näha, kuidas 16.08.2019 kell 21:55:10 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas tumedad riided, üle õla sinist värvi õlakott). Kell 21:55:17 võtab meesterahvas riiulilt kaupa – šokolaaditahvlid ning seejärel teeb kätega liigutusi õlakotis. Kell 21:56 meesterahvas räägib teenindusjaama töötajaga ning kell 21:57 lahkub kauplusest. Tunnistaja A K ütluste (I kd tl 40-41) kohaselt töötab ta Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaama juhataja asetäitjana. Olles 16.08.2019 tööl aadressil Mahtra 29, Tallinn ning teostades korralist videokontrolli avastas ta, et tundmatu meesterahvas varastas kauplusest kolm šokolaadi Anneke väärtusegs 1,65 eurot/tk, kogusummas 4,95 eurot. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu Cirlce K Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 28-30), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 16.08.2019 Mahtra 29 asuva Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaamast varastas kaupa 4,95 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle 8 ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 17.07.2019 koostatud süüdistusaktis kriminaalasjas nr 19231700312 on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi, s.o F.Y olles varem varguse toimepannud isikuks, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis. Karistusregistri väljavõttest nähtub (I kd tl 44-52), et süüdistatavat on varasemalt, s.o Harju Maakohtu 12.09.2016.a otsusega karistatud

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

11.10.2019 koostatud süüdistusaktis kriminaalasjas nr 19231501989 on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 järgi, s.o isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna Harju Maakohtu 14.10.2019 kohtumäärusega on eelnimetatud kriminaalasjad ühendatud ühisesse menetlusse, siis järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab

§ 199lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et F.Y pani toime 4 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 02.07.2018 ja 06.07.2019 kuni 16.08.2019. Nagu juba eelpool viidatud nähtub karistusregistri väljavõttest (I kd tl 44-52), et süüdistatavat on ka varasemalt, s.o Harju Maakohtu 12.09.2016.a otsusega karistatud

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest (I kd tl 5356).

Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ja kohus leiab, et F.Y-le inkrimineeritud süütegu tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt, mis hõlmab endas ka

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud süüteoepisoodi kvalifikatsiooni ning süüdistatava käitumise kvalifitseerimine eraldi ka

§ 199

lg 2 p 4 järgi ei ole vajalik ning kuriteod on kogumis kvalifitseeritavad

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega F.Y pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu A B esitanud tsiviilhagi 700 euro nõudes vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud jalgratta varastasid ja varalise kahju tekitasid F.Y ja R K. Kriminaalasja materjalidest ilmnes, et R K on temalt Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-1355 välja mõistetud tsiviilhagi kannatanu A Bile hüvitanud täies ulatuses, mida tõendab sellekohane õiend. Õiendist (tl 68) nähtuvalt on 29.05.2019 võetud ühendust kannatanuga A B, kelle sõnade kohaselt on kahju talle R K poolt täies ulatuses hüvitatud. Kohus leiab, et kuivõrd esitatud tsiviilhagi oli hüvitatud juba enne kriminaalasja kohtusse saatmist, siis on tsiviilhagi esitamise alus ära langenud ja tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti on kohtueelsel menetlusel kannatanu Harju Tarbijate Ühistu esitanud tsiviilhagi 06.07.2019 vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 45,49 eurot. Kannatanu Cirlce K Eesti AS on esitanud tsiviilhagi 16.08.2019 Mustakivi Circle K teenindusjaamas toime pandud vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4,95 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset 9 kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista F.Y-lt kannatanute kasuks vastavalt tekitatud kahjule. Harju Tarbijate Ühistu on esitanud tsiviilhagi summas 45,49 (I kd tl 69) ja Circle K Eesti AS on esitanud tsiviilhagi summas 4,95 eurot (I kd tl 75) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh F.Y kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega F.Y , mistõttu peab varalise kahju hüvitama F.Y. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.
2. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt F.Y ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalselt sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad 10 süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates F.Y süü suurust

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et F.Y pani kuriteod teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Samas, vaadeldes kuritegude asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale kolme lõpule viidud varguse ja ühe varguse katse toimepanemist, milliste süütegudega tekitati kannatanutele varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud esemete väärtused kuigi suured, kuivõrd ei ületanud

§ 121

p-s 1 sätestatud olulise kahju määra ning kahel juhul oli varastatu väärtus ebaoluline, kuivõrd ei ületanud ka väheväärtusliku asja väärtust

§ 218lg 4 mõttes.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et F.Y süü ei ole seetõttu kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist asunud taas samalaadseid kuritegusid toime panema, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kuus kehtivat kriminaalkaristust ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h reaalsed vangistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist. Samas on süüdistatav vabanenud eelmise karistuse kandmiselt 2017 aasta keskel ja esimese varguse pani ta toime aasta möödudes eelmise karistuse kandmiselt 11 vabanemisest. Sellele järgnevalt on süüdistatav toime pannud kolm vargust

1. aastal ja süüteod olid suunatud väheväärtusliku vara vastu. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib asendada üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja panna talle kohustus läbida sotsiaalprogramm, millega süüdistatav kohtuistungil nõustus ning mille kaudu oleks süüdistataval võimalik oma suhtumist võõrasse varasse korrigeerida ja tajuda õiguskuulekuse vajalikkust edaspidi.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. F.Y on aga varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks kaupluste turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus DVDR plaat 02.07.2018 xxxx turvakaamerate videosalvestusega ja 3 CD-R plaati Muraste Konsumi Lee tee 1, Muraste kaupluse, New Yorker Estonia OÜ Narva mnt 1 Tallinna kaupluse ja Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaama Mahtra 29 Tallinnas turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12