Obsah (7)

§ 363§ 438§ 230§ 5§ 171§ 175§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11953

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 21.

§ 363

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt peab hageja märkima hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi aluse) ja tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad. Maakohus selgitas hagejale põhjalikult juba 31.07.2024 määruses, millistele nõuete hagiavaldus peab vastama, sh kohustust tuua selgelt välja faktiväited ja neid kinnitavad tõendid, samuti tarbijakrediidilepingule kohalduva õiguse sisu (dtl 122–131). Maakohus selgitas hagejale ka vajadust tuua esile, et poolte vahel oli kehtiv krediidileping ja et raha on välja makstud. Samuti on maakohus selgitanud, et hagejal tuleb krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral teha nõude ümberarvestus ning juhul, kui lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tagasimaksed uuesti määrata. Selleks tuli hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Lisaks selgitas maakohus hagejale, et kui hageja oma väiteid ei tõenda (ning kostja neid omaks ei võta), ei saa kohus nõuet rahuldada. Kui hageja kostja passiivsuse korral oma faktiväiteid piisava detailsusega ei esita, ei saa kohus hagi rahuldada.

1. Pärast hagejalt täiendavate selgituste ja tõendite, sh apellatsioonkaebuses viidatud krediitkaardi kasutamise väljavõtte saamist andis maakohus hagejale 10.09.2024 kirjaga (dtl 195) võimaluse selgelt esile tuua ka see, kust fail pärineb, mis on krediidikonto number, kellele see kuulub ja mismoodi see fail on loodud. Samuti tuli hagejal selgitada faili sisu, et mida kohus peaks sellest välja lugema ning kuidas, sh millisel viisil krediiti sai kasutusse üldse võtta ning millisel viisil seda tegelikult kasutusse võeti. Lisaks tuli hagejal esile tuua, kes ja milliselt kontolt tagasimakseid tegi. Maakohus pööras seejuures tähelepanu ebakõlale hageja esile toodud asjaolude ja esitatud arvestuse vahel. Hageja nendele kohtu küsimustele ei vastanud.
2. Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada hagejale korduvalt, millistele nõuetele hagi vastama peab. Hagi ettevalmistamine ja nõude aluseks olevate asjaolude selgelt esile toomine on hageja ülesanne. Siinsel juhul on hageja esindatud õigusalaste teadmistega isiku poolt. Siiski ei toonud hageja hoolimata kohtu juhistest esile oma nõude kujunemist. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohtu otsus üllatuslik, ei ole, arvestades kohtu poolt hagejale antud selgitusi, õige.
3. Hageja etteheide, et maakohus ei selgitanud hagejale, et tema esitatud tõend ei ole piisav, ei ole asjakohane.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid ja otsustab mis asjaolud on tuvastatud, alles otsuse tegemisel.

§ 230kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

Seejuures määrab pool ise, mis asjaolu ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2 teine lause).

Seega on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab oma nõude rahuldamiseks piisavad tõendid. Konkreetsel juhul ei ole hageja etteheide ka sisuliselt õige, arvestades maakohtu 10.09.2024 kirjas esitatud 4 2-24-119534 küsimusi hageja esitatud arvestuse kohta. Hageja arvamus, nagu tuleks hagi rahuldada ainuüksi põhjusel, et arvestus on välja võetud krediidiandja andmebaasist, ei ole õige. Hageja ei vabane oma nõude aluseks olevate asjaolude esile toomise, sh nõude kujunemise selgitamise kohustusest väitega, et tema ise ei ole nõude arvestust koostanud.

1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus eksis asjaolude ja hageja esitatud arvestuse hindamisel. Maakohus kontrollis nõuetekohase hoolsusega hageja väidet selle kohta, et kostja võlgneb talle põhivõlana 5392,18 eurot ja intressina 229,16 eurot ning järeldas õigesti, et hageja esitatud arvestus seda ei kinnita. Seda ei kinnita ka hageja apellatsioonkaebuse väited. Apellatsioonkaebuses selgitab hageja, et seisuga 25.01.2024 oli kostja tagastamata krediidijääk 5392,18 eurot ja viitab arvestuse väljavõttele, millest nähtub kuupäeva 24.01.2024 järel hoopis summa -5310,
2. Samuti selgitab hageja, et intressi summad koosnevad intressiarvestustest, mis on kokku 229,16 eurot ja viitab arvestuse väljavõttele, milles on markeeritud summad -79,66; -1,22; -87,63; -1,34; -0,89 ja -58,
3. Nende arvude summa on küll -229,16 eurot, kuid hageja ei ole siiski selgitanud, kuidas need summad on kujunenud ja miks ta 40-leheküljelisest tabelist summeerib nõude esitamisel just need intressile viitavad arvud. Maakohtu osundatut nõude kujunemise ebaselguse kohta, samuti maksekäsu kiirmenetluses esitatud põhivõla nõude ja hagimenetluses esitatud põhivõla nõude erinevust ei ole hageja selgitanud.
4. Eeltoodu tõttu on õige maakohtu järeldus, et hageja ei ole selgelt ega kontrollitavalt oma nõude kujunemist esile toonud ega tõendanud. Hagi rahuldamiseks ei ole piisav ka väide, et krediiti on kasutatud 11 484,61 eurot ja tagasimakseid tehtud 6983,57 eurot. Seejuures tuvastas maakohus, et hageja esitatud nõude arvestus ei kinnita ka tema väidetud tagasimaksete suurust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses seda maakohtu järeldust ümber lükanud.
5. Kuna hageja ei toonud hoolimata maakohtu korduvatest selgitustest esile ega tõendanud asjaolusid, mis oleksid võimaldanud maakohtul tuvastada hageja esitatud nõude põhjendatus, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Hageja selgitus, et tal võisid tekkida arvestusse sisse vead, selleks alust ei anna. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

29.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub määrata menetluskulude rahaliseks suurseks 400 eurot. 02.10.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostjale õigusabi

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja, tunnihinnaga 100 eurot.

Kokku osutati kostjale õigusabi 4 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendi nõustamine ja vastuse koostamine 3 tundi ning apellandi seisukohaga tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund. 30. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Kostja esindaja toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu 5 2-24-119534 ja mahtu, põhjendatud. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on, arvestades tsiviilasja olemust, sh asja keerukust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja turuhinda, mõistlik. Ringkonnakohus mõistab seega hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 400 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6