) §-st 196 (kus kohus saab rakendada kaalutlusõigust) ei saa
ja
lg-t 1 tõlgendada selliselt, et kohtul oleks vastavate tingimuste esinemisel ja kostja taotluse saamisel hagi läbivaatamata jätmiseks neid norme rakendades kaalutlusõigus. Maakohus leidis, et tegemist on imperatiivsete sätetega, mil kohtul puudub kaalutlusõigus ning kostja on esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Olukorras, kus tagatise andmiseks määratud tähtaeg on möödunud ja tagatist antud pole, on tegemist rikkumisega. Tähtaegselt andmata jäänud tagatise korral tekivad menetlusosalistele õiguslikud tagajärjed. Kostjal on põhjendatud ootus, et tagatise tähtaegselt andmata jätmise korral rakendub
teine lause koosmõjus
Nimetatud säte kaitseb kostjat olukorra eest, kus menetluse jätkumisel lisanduvad uued menetluskulud ja hagejal võib tekkida kostja menetluskulude hüvitamise kohustus, kuid hageja varaline olukord ei võimalda kostja kulusid hüvitada. Kohtu hinnangul nimetatud sätted kindlustavad/tagavad kostjale tulevikus tekkivate kohtukulude hüvitamise nõude täitmise hageja poolt. Tähtsust ei oma ega pole seaduse sisu ega mõttega kooskõlas, kui hageja tasub tagatise peale kohtu määratud tähtaega hilinenult ega ka asjaolu, millal kohus teeb vastava kohtumäärusega menetlusliku otsustuse (jätab hagi läbi vaatamata). Tähtajaks tagatise andmata jätmisega on rikkumine toimunud ja õiguslikud tagajärjed on saabunud. Arvestades eeltoodut jättis maakohus
teise lause ja
13. Maakohus jättis menetluskulud
lg 2 alusel hageja kanda ning märkis, et
Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse ning leidis, et põhjendatud eeldatavate õigusabikulude maht kohtus kokku on 1365 eurot (10,5 tundi x 130 eurot). Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) oli maakohtu hinnangul vaidluse sisu ja lihtsust arvestades mõistlik ning jääb ka kohtupraktikas tunnustatud tasumäärade piiresse. Küll aga leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi toimingute tegemiseks kokku 26,2 tundi on ülemäärane. Võttes arvesse kohtuvaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud kaua, oli kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabi toimingute ajakulu põhjendatud kokku 10,5 tundi. 3 2-25-1998 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
). Hageja kirjutas kohtule, et asjaoludest tulenevalt on asi aktuaalne vaid kuni 25.09.2025 ehk kuni lepingu lõpptähtajani. Kahjuks ei ole kohus seda arvesse võtnud. 15.1. Hageja määruskaebuse tagatise andmisele jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata, kuid hagejale ei ole määrus õigeaegselt kätte toimetatud. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuli mh olukorda hinnata ka
Kohus ei arvestanud hageja huvidega menetluskulude tagatise määramisel. 15.
§-s 2 sätestatut. Hageja jättis tagatise maksmata ning ei saa kohtule ette heita, et tagatise maksmata jätmisel hagi läbi vaatamata jätmine kuidagi riivab hageja põhiõigusi. Kostja näeb, et hageja ei ole tasunud tagatist ja üritas lükata tagatise maksmise kuupäeva ringkonnakohtu määruse kätte saamata jätmisega. Hageja ei ole tasunud tagatist ka ringkonnakohtu määruse kättesaamise päeval ega pärast seda. 4 2-25-1998 17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus leiab, et
ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi, jättes välja põhjendused, mis puudutavad hageja esindaja avaliku etoimiku külastamist ning teiste tsiviilasjamenetlustega tutvumist ajavahemikul 13.06.2025– 31.07.
-st ei tulene võimalust esitada määruskaebust maakohtu otsustuse peale jätta hageja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata, vaid esitatud vastuväitele ja selle rahuldamata jätmisele on võimalik üksnes lõpplahendit vaidlustades tugineda. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ringkonnakohtul muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 tehtud otsustust, millega jäeti hageja 19.08.2025 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata. Kolleegium nõustub siiski hageja seisukohaga, et siinsel juhul ei olnud vajalik maakohtul asja lahendamisel küsida teavet selle kohta, kas hageja esindaja Natalja Kutepova on avalikku e-toimikut külastanud ajavahemikul 13.06.2025–31.07.2025 seoses teiste tsiviilasjadega. Selles osas tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta maakohtu määruse põhjendusi ja jätta välja põhjendused, mis puudutavad hageja esindaja avaliku e-toimiku külastamist ning teiste tsiviilasjamenetlustega tutvumist ajavahemikul 13.06.2025– 31.07.
ja
lg 1 p 12 alusel puudub kohtul vastavate tingimuste esinemisel ja kostja taotluse saamisel hagi läbi vaatamata jätmiseks neid norme rakendades kaalutlusõigus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja põhjendatud, kuna
teise lause ja
lg 1 p 12 alusel pidi maakohus selliste asjaolude esinemisel jätma hagi läbi vaatamata. Selles osas nõustub ringkonnakohus ka maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses asja läbi vaatamata jätmisega märgib ringkonnakohus järgmist. 20.1. Ekslik on hageja seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrus oleks tulnud hagejale kätte toimetada.
lg 1 sätestab, et täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Kuna tagatise nõudmise määrus ei ole täitedokument (s.o määrus, millele 5 2-25-1998 tuginedes saab algatada täitemenetluse) ning ringkonnakohtu määruse peale ei saanud ka kaevata, siis ei pidanud ringkonnakohus määrust hagejale kätte toimetama. 20.2. Ainetud on hageja väited, et maakohus oleks pidanud lisaks omal algatusel kontrollima uuesti hageja majanduslikku seisundit
Hageja nimetatud kohtu kohustus ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Maakohus hindas hageja majanduslikku seisundit 19.05.2025 määruses ning määruses märgitud hinnangute ja järeldustega nõustus Tallinna Ringkonnakohus 13.06.2025 määruses. Seadus ei näe ette kohtule kohustust kontrollida tagatise tasumata jätmisel uuesti hageja majanduslikku seisundit. Seda kinnitab ka varasem kohtupraktika (TlnRnKm 24.09.2024, 2-23-177, p 13). Asjakohatud on ka väited, et alates hagiavalduse esitamisest on hageja tasunud erinevaid riigilõive (hagi esitamisel, hagi tagamise taotluse esitamisel, kahe määruskaebuse esitamisel), kuid kohus ei ole asja sisulise arutamiseni jõudnud, mistõttu on maakohus rikkunud
§-st 2 tulenevaid põhimõtteid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning kui hageja on otsustanud pöörduda kohtusse, siis tuleb arvestada ka vajadusel taotluste ja määruskaebuste esitamisel tekkivate menetluskuludega ning lepingulise esindaja kasutamisel ka õigusabikuludega. Sellest ei ole võimalik järeldada, et maakohus oleks rikkunud
§-st 2 tulenevaid põhimõtteid. 20.3. Hageja on tuginenud ka sellele, et tal on PS §-dest 13 ja 15 tulenevalt õigus riigi ja seaduse kaitsele ning praegusel juhul on hageja õigused jäänud kaitseta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohus on leidnud, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (RKTKm 01.02.2010, 3-2-1-158-09, p 16). Sellise eesmärgiga on kooskõlas, et kui hageja ei anna nõutud tagatist, siis jäetakse hagi läbi vaatamata. Kui
ei näeks ette asjaomast tagajärge ja hagi menetletaks igal juhul edasi, puuduks tagatise andmise nõudmise regulatsioonil sisuline mõte. Seda on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma varasemas praktikas (TlnRnKm 27.09.2022, 2-21-2764, p 19). 21. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks osas, millega jäeti hagi läbi vaatamata. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud muuta ka menetluskulude jaotust ning maakohus on õigesti jätnud menetluskulud
22. Hageja on vaidlustanud maakohtu määrust ka kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, leides, et kostja menetluskulud on ebaproportsionaalsed ega vasta õigusabiteenuse mahule võttes arvesse asja mahukust, keerukust ja sisu. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud 6 2-25-1998 hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on, võttes arvesse kohtuvaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud kaua, lugenud kostja lepingulise esindaja õigusabi toimingute ajakulu põhjendatuks 10,5 tunni ulatuses. Hageja ei ole kaebuses esitanud põhjendusi, miks on hageja hinnangul maakohus ületanud kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lepingulise esindaja õigusabi toimingute ajakulu saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada 10,5 tunni ulatuses. 23. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis kannab hageja menetluskulud
25.
lg 2 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetlust lõpetavas määruses kindlaks ja menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kohust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud jurist Dmitri Štšerbin. Kostja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.
lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. 32. Käesolev määrus ei ole kaevatav osas, millega ringkonnakohus muutis maakohtu määruse põhjendusi, kuid jättis määruse resolutsiooni muutmata (
). Kuivõrd käesolev määrus ei ole kaevatav, siis ei ole võimalik praegusel juhul eraldi vaidlustada ka menetluskulude jaotust (
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas (
(allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.