Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja täitis ja täidab oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult lähtudes lapsevanemate kokkuleppest. Lapsevanemad ostsid abielu kestel pangalaenuga XXX, asuva korteriomandi, pärast abielu lahutamist on laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ainult kostja. Samuti on kostja andnud hagejale taskuraha, tehes makseid otse hageja kontole. Menetluse kestel on kostja teinud ka elatisemakseid. Kostja ei ole nõus väitega, et hageja ei viibi kostjaga üle 7 ööpäeva kalendrikuus. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik tasuda elatist enamas ulatuses kui 154 eurot kuus. Kostja maksab oma teisele lapsele elatist 301,72 eurot kuus ega saa oma sissetulekut suurendada, sest seoses õpingutega ei saa täiskoormusega töötada. Kostja palub võimaldada tasuda elatisvõlgnevust maksegraafikuga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3.
(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Kohus tuvastab sünni tõendist (dtl 32), et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga. 5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 6.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti 2 poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 7.
lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte vahel on Harju Maakohtu 21.06.2024 määrusega tsiviilasjas XXX määratud suhtluskord (dtl 84-100), mille kohaselt kohtub kostja hagejaga igal paaritu nädala esmaspäeval ja iga paaris nädala kolmapäeval õhtul selliselt, et isa võtab lapse treeningutelt või ema elukohast, üleandmine isale toimub ema elukohas kell 17:00 ning üleandmine emale isa elukohas kell 20:00. Lisaks kohtub kostja hagejaga ka iga paaritu nädala pühapäeval hommikust kuni pühapäeva õhtuni, so 10:00-20:00. Nähtuvalt samast kohtumäärusest ei viibinud hageja ka enne suhtluskorra määramist kostja juures ööseks. 9.
lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja on kohustatud tasuma elatist ka hageja õele V. (kohtuotsus al dtl 162), kes on sündinud XXX ning elab hagejaga samas peres. Laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 10.
lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 01.12.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 11. Tulenevalt
lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla
Selliseks asjaoluks ei saa olla ainuüksi kostja väidetavalt ebapiisav sissetulek, mida kostja on soovinud tõendada konto väljavõttega töötasu kohta (dtl 153, kuue kuu keskmine netosissetulek 1 464,35 eurot kuus). Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kostja on esitanud tõendid, et omandab käesoleval ajal rakenduskõrgharidust XXX (dtl 155-156) ning maksab elatist oma teisele alaealisele lapsele 301,74 eurot kuus (dtl 149). Kohus leiab, et õpingute jätkamine ei ole objektiivseks, kostjast sõltumatuks 3 asjaoluks, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda kummalegi oma lapsele ülalpidamist vähemalt
Õpingutega on lapsevanemal võimalik tegeleda regulaarse sissetuleku teenimisele täiendavalt, primaarne on ülalpidamiskohustuse täitmine, sest alaealised lapsed ennast ise üleval pidada ei saa. Kostja esitatust ei nähtu ka asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja teine laps osutuks hageja kasuks elatise väljamõistmise korral
Käesoleval ajal annab kostja teisele lapsele hagejaga võrreldes ülalpidamist suuremas ulatuses. 13.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
15.04.2024 kuni 31.10.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 142,83 eurot ((287,72:30x16p) + (287,72 x 10k) + (301,74 x 7k)).
MS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.