KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-4285 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi

) § 68 nimetatud asjaoludega. 1.5. PPA sisustab isiku põgenemisohtu

§ 68punktidega 2, 3, 6 ja 9.

X. Xi suhtes esineb põgenemisoht, kuna isik on esitanud enda identifitseerimiseks võltsitud dokumendi. Seetõttu on põhjendatud kahtlus isiku samasuses või tema kodakondsuses – isik on küsitlusel öelnud, et ta on Somaalia kodanik, aga samas ütleb, et ta on ostnud Etioopia passi. Mis riigi kodanik isik tegelikult on, ei ole veel välja selgitatud. Kuna isik ei ole enda identifitseerimiseks esitatud ühtegi dokumenti, on kahtlus ka isikusamasuses. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning isik on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist Lätist. Kuna isik on enda selgituste kohaselt rahvusvahelise kaitse taotleja Lätis, siis on Läti tema taotluse eest vastutav liikmesriik ja tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/2013 sätestatud korrale soovib Eesti isiku üle anda Läti Vabariigile. Nimetatud asjaolu, kas isik on Lätis varjupaigataotleja või mitte, on vaja Läti ametivõimude abil välja selgitada. Käesoleval hetkel käsitleb PPA isikut kui Läti varjupaigataotlejat. Kuna 48 tunni jooksul ei ole võimalik Läti ametivõimudelt täit selgust isiku varjupaigataotluse seisundist saada, taotleb PPA luba, et isik paigutada kinnipidamiskeskusesse. 1.6. PPA on seisukohal, et VRKS § 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. 2

(4)Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, kuna ta tema varasem käitumine viitab sellele. PPA-l ei ole usku, et isik vabatahtlikult ja vabaduses olles, hakkaks korraldama enda lahkumist Lätti. Pigem vastupidi, ta otsib võimalusi jääda Schengeni alale, liikudes edasi järgmisesse liikmesriiki. Samuti viitab isiku senini käitumine sellele, et vajadusel leiab ta endale võimaliku abistaja, kes aitab teda vajadusel võltsitud dokumendi saamisel ja teise riiki reisimisel. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

Kohtuistungil puudutatud isik omapoolseid seisukohti taotluse suhtes ei avaldanud, kuid väitis, et ta ei ole kriminaal ja palus end mitte kinni pidada. KOHTU PÕHJENDUSED
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 1 ja lg 2 p 7 koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada alustel: - isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (p 7). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja samadel alustel ja põhimõtetel kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2). VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitletakse põgenemisohuna väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) §-s 68 nimetatud asjaolu: - välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); - on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3); - välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); - välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). 4. PPA taotluse ja esitatud dokumentide järgi on praegusel juhul piisavalt alust arvata, et X. Xi eest vastutab Läti Vabariik. PPA selgitas istungil, et plaanib esitada tagasivõtmispalve, kuid pole seda veel teha jõudnud. Kohus nõustub taotlejaga, et isiku osas esineb põgenemisoht: - Isik on esitanud esiteks valeandmeid ning võltsitud dokumendi esitades Q. Q nimele väljastatud Hollandi ID kaardi nr NY4K3R430 (dtl 7-9). (

§ 68p 2). 3

(4)- Hetkel ei ole ka kohtule täpselt teada isiku kodakondsus ning esineb kahtlus isikusamasuses (

§ 68p 3).

Isik väidab, et on 17- aastane (sünniaeg 19.01.2008), kuid PPA poolt taotluses välja toodud asjaolud (informatsioon Lätist ja fotod, millelt nähtuvad vanemale inimesele omased kortsud, Läti poolt edastatud samanimelise isiku eeldatav sünniaeg 19.01.2005) seda ei kinnita. Kohus nõustub PPA poolt välja toodud seisukohtadega ning leiab hetkel teada olevaid asjaolusid kogumis hinnates, et puudutatud isiku näol ei ole väga suure tõenäosusega tegemist alaealisega. Puudutatud isiku isikusamasus on hetkel kahtluse all ning vajab välja selgitamist. Pärast istungit laekus kohtule PPA-lt teave, et isiku sõrmejälgede osas on tabamus Lätis (EURODAC-i vastus 16.11.2025). - Isiku senises käitumises on mitu asjaolu, mis kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides ei pruugi isik lahkumiskohustust täita, kui selle täitmine võib tulevikus vajalikuks osutuda (

§ 68p 6).

Isik on selgitanud, et tema eesmärk on jõuda Belgiasse kuigi tal puudub Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus ning reisidokument. Isiku käitumine viitab mh sellele, et isik on valmis liikuma Schengeni alal ebaseaduslikult. Isik on kasutanud selleks smugeldajate abi. Isik on ise istungil selgitanud, et ta on ostnud endale Etioopia passi ja reisinud selle abil Somaaliast Venemaale, sealt Valgevenesse ja siis Lätti. Kohus märgib, et ka isiku selgitused PPA-le varjupaigavajaduse kohta on vastuolulised, mis võivad viidata sellele, et isikul tegelik vajadus või kartus kodumaale naasmise ees puudub. Isik on üksnes väitnud, et ei näe kodumaal tulevikku. - Lisaks on isik on vastavast keelust teadlik olles siiski loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (

§ 68

p 9) ehk antud juhul Läti Vabariigist, kus esitas varjupaigataotluse ning kust ta selle menetluse ajal lahkuda ei tohtinud. Eeltoodust tuleneb, et isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel.

Kohus nõustub, et käesoleval juhul ei ole põgenemisohu tõttu võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid.
Isiku lühiajaline kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. PPA hindas, et suudab isiku Lätile üleandmiseks vajalikud toimingud läbi viia maksimaalselt 1 uu jooksul (tuginedes varasemale kogemusele) ja see ei ole ei siseriikliku ega ka rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaproportsionaalne .
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotluse ja annab loa isiku kinnipidamiseks kinnipidamist põhistavate asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks so kuni 17.12.2025 (k.a) VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel koostoimes

§ 68p-dega 2, 3, 6 ja 9.

Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi, sünniaeg asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
Kohus annab puudutatud isikule menetlusabi praeguse määruse resolutsiooni, edasikaebamise selgituste ja põhjenduste tõlkimiseks somaali keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.