← Eesti

3-25-4072/5

Obsah (7)§ 32§ 120§ 2§ 37§ 121§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4072 Määruse kuupäev 17. november 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Marten Meeniski kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise ka

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas
  2. augustil 2025 Tartu Vanglale kaaskinnipeetava Marten Meeniski (kaebaja) nimel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Vanglas peaks olema võimalus kasutada tahvelarvuti vahendusel erinevaid internetilehekülgi, mille kaudu oleks võimalik näiteks kuulata muusikat, suhelda perekonnaga ning vaadata filme ja videosid. Digitaalne mahajäämus on üks sotsiaalse tõrjutuse riskitegur, mida kinnipeetavate digimaailmast isoleerimine vanglas üksnes süvendab. Ligipääs üldiseks kasutamiseks levitatavale teabele aitaks kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Vangla alandab kaebaja inimväärikust ning sekkub ebaproportsionaalselt tema eraellu.
  3. Tartu Vangla jättis
  4. augusti
  5. a otsusega nr 1-9/2-25/382-2 Siim Grossbergi poolt kaebaja nimel esitatud kahjunõude läbi vaatamata. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kahjunõue ei vasta eelnimetatud nõudele. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt võib vangla direktor keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele. Eseme mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48, mille kohaselt õiguse esemeks ei ole ainult füüsilised asjad, vaid ka 3-25-4072 õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellise õigusena saab käsitleda ka volitusena antud õigust (tehingut) tegutseda teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sätestatud piiranguga. Kahjunõude läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada samasisuline kahjunõue isiklikult.
  6. Siim Grossberg esitas
  7. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seoses tema interneti kasutamise piiramisega. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
  8. Tartu Halduskohus jättis
  9. novembri
  10. a määrusega Marten Meeniski kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse heakskiitmiseks. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla

§ 32

lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Siim Grossberg eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole kohtul võimalik lubada Siim Grossbergil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Siim Grossbergi esitatud kaebuse heaks.

  1. Kaebaja esitas
  2. novembril 2025 kohtule vastuse, milles kiidab Siim Grossbergi esitatud kaebuse heaks.
  3. Tartu Vangla esitas
  4. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kohus mõistab, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema interneti kasutamise piiramisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 8. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ettenähtud VangS § 11 lg-s

  1. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
  2. Siim Grossberg esitas
  3. augustil 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel kaebuse asjaoludega seonduva kahjunõude, kuid Tartu Vangla jättis selle
  4. augusti
  5. a otsusega nr 2 3-25-4072 1-9/2-25/382-2 läbi vaatamata. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kahjunõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
  8. aprilli
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10;
  10. juuni
  11. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
  12. septembri
  13. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). 9.
  14. Tartu Vangla on
  15. augusti
  16. a otsuses nr 1-9/2-25/382-2 õigesti põhjendanud, et VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt on vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda. TsÜS § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse subjektiks. Vangla julgeoleku ja korra tagamiseks on Tartu Vangla kodukorras kehtestatud p 1.13.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Sätte eesmärgiks on välistada avalduste esitamise teise kinnipeetava poolt või vahendusel. Kohus nõustub vanglaga, et õigus esitada pöördumisi vaid enda nimel aitab tagada, et pöördumised esitatakse isiku vabast tahtest. Samuti tagab kehtiv regulatsioon, et kinnipeetavate vahel ei tekiks omavahelisi tehingulisi suhteid, nt esindamine tasu või võimalike vastuteenete eest, mis ilmselgelt ohustaks oluliselt vangla julgeolekut. Sellised võlasuhted võivad põhjustada kinnipeetavate vahelisi alluvussuhteid ja soodustada subkultuuride levikut, põhjustada konflikte jne. Vangla kohustus on tagada kinnipeetavate õiguskuulekas käitumine ja hoida vangistuses ära sellised omavahelised suhted, mis võivad kahjustada isiku taasühiskonnastamist ja kinnipidamise eesmärke (Tallinna Ringkonnakohtu
  17. juuni
  18. a otsus asjas nr 3-18-1476, p 21). Tartu Halduskohus on sarnaseid seisukohti väljendanud ka
  19. augusti
  20. a määruses asjas nr 3-25-2708 (jõustunud),
  21. oktoobri
  22. a määruses asjas nr 3-25-3306 (jõustumata) ja
  23. oktoobri
  24. a määruses asjas nr 325-3461 (jõustumata). 9.
  25. Lisaks vangla julgeoleku ohtu seadmisele võib sellisel viisil avalduste esitamise lubamine tuua vanglale kaasa ka ülemäärase halduskoormuse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajat esindada soovinud Siim Grossberg
  26. a algatanud Tartu Halduskohtus ligikaudu 130 kohtuasja. Lisaks on ta esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3 25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Samuti on ta
  27. a praeguseks hetkeks esitanud Tartu Ringkonna halduskolleegiumile 106 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 53 edasikaebust. Sarnases kui mitte suuremas mahus on Siim Grossberg esitanud avaldusi ka Tartu Vanglale, arvestades Tartu Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse materjale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla
  28. juuli
  29. a otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla Siim Grossbergi vanglale esitatud avalduste suurt koguarvu. Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just Siim Grossbergi õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus avalduste esitamist. Tema esitatud avaldused on enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. On tõenäoline, et kui lubada Siim Grossbergil kohtueelses menetluses teiste kinnipeetavate nimel avaldusi esitada ja neid esindada, siis oleks ka nende avalduste puhul suures osas tegemist samasisuliste ja suuremahuliste avaldustega, mille esitamise eesmärgiks ei oleks esmajoones kaaskinnipeetava õiguste kaitsmine, vaid haldusorgani koormamine, osutades sealjuures teisele kinnipeetavale varjatud teenust ning saades näiteks vastuteeneid. Ilmekaks näiteks on
  30. oktoober 2025, mil Siim Grossberg esitas Tartu Halduskohtule neli kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-253447, 3-25-3448, 3-25-3449 ja 3-25-3462) ja kuus kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei 3 3-25-4072 pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456 ja 3-25-3458). Samuti
  31. november 2025, mil Siim Grossberg esitas kohtule kolm kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-25-4102, 3-25-4104 ja 3-25-4105) ja viis kaebust teiste isikute eest (haldusasjad nr 3-25-4096, 3-25-4098, 3-25-4099, 3-25-4101 ja 3-25-4103), kasutades jällegi mahukaid ja vähemalt osaliselt korduvaid sõnastusi. Kohtu seisukohta kinnitab ka Siim Grossbergi
  32. oktoobri
  33. a määruskaebus haldusasjas nr 3-25-3448, milles ta märgib, et arvukate ja suure mahuga avalduste esitamine on vanglas tema ainuke mõtestatud tegevus, tal on õigus esitada haldusorgani tegevuse peale pretensioone ning ta teeb seda lihtsalt teistest rohkem. Siim Grossberg kinnitab, et tulevikus tema kaebuste hulk kasvab. Kohtu hinnangul võib ülemäärane halduskoormus vanglas omakorda halvata haldusorgani korrapärase töövõime ja ohustada vangla korda. 9.
  34. Kujunenud olukorras ei saa pidada õigusvastaseks asjaolu, et vangla ei andnud tähtaega kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, vaid jättis koheselt Siim Grossbergi kaebaja nimel esitatud kahjunõude läbi vaatamata. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt ei või Siim Grossberg kaebaja nimel vanglale kahjunõudeid esitada, siis ei ole tegemist puudusega, mida oleks võimalik ka kõrvaldada. Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks. Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev ja kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus olla kaaskinnipeetava esindajaks või esitada avaldusi teise kinnipeetava nimel (Tallinna Ringkonnakohtu
  35. oktoobri
  36. a määrus asjas nr 3-16-1812, p 10). Samuti ei jää kaebaja õigused kaitseta, kuna kaebajal on endal võimalik kahjunõue vanglale soovi korral isiklikult esitada. 9.
  37. Seega on Tartu Vangla
  38. augusti
  39. a otsus nr 1-9/2-25/382-2 kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
  40. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Marten Meeniski kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuse heaks kiitnud ning on varasemalt isiklikult mitmetes kohtuasjades selgesisulisi avaldusi esitanud (haldusasjad nr 3-25-439, 325-1490, 3-25-2256 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Marten Meeniski taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 4 3-25-4072 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.