KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3212 Haldusasi X. X kaebus Viimsi Vall

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus kohustas 12.06.2025 ettekirjutus-sunniraha hoiatusega (ettekirjutus) X. Xt (kaebaja) niitma kaebajale kuuluvatel kinnistutel Xxxxxx xxx xx, Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx rohu hiljemalt 22.06.2025, ja tagama edaspidi kinnistul rohu niitmise selliselt, et vegetatsiooniperioodil ei ületa selle kõrgus 15 cm. Nõue kehtib selle kättetoimetamisest kuni 31.10.
2. Kui ettekirjutus jääb tähtpäevaks täitmata, määrab vald korrakaitseseaduse § 23 lg 4 alusel sunniraha 480 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt ja summat suurendada kuni ettekirjutus on täidetud. Sunniraha summat suurendatakse igal järgneval määramisel 100 euro võrra. Juhul, kui ettekirjutus jäetakse täitmata, hoolimata 3-25-3212 sunniraha korduvast rakendamisest, on haldusorganil tulenevalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-st 11 õigus korraldada kohustuse täitmine ise, nõudes kaebajalt asendustäitmise kulu.
3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 20.06.2025 kaebuse tühistada Viimsi Vallavalitsuse 12.06.2025 ettekirjutus-sunniraha hoiatus (haldusasi nr 3-25-2048). Tallinna Halduskohus võttis 30.06.2025 määrusega kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-25-2048).
4. Viimsi Vallavalitsus tegi 29.09.2025 ettekirjutuse täitmisele pööramise otsuse (sunniraha otsus, dtl 20-21), millega rakendas kaebaja suhtes sunniraha 580 eurot ja andis sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks tähtpäeva 05.10.
5. Kui selleks ajaks ei ole sunniraha laekunud vastustaja arvelduskontole, nõutakse summa sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastustaja andis kaebajale uue tähtaja ettekirjutuse nõude täitmiseks kuni 05.10.2025 ning märkis, et kui kaebaja ei täida ettekirjutuse nõuet nimetatud kuupäevaks, siis korraldab vald kohustuse täitmise asendustäitmise korras vastavalt ATSS §-le
6. Asendustäitmise kulu nõutakse ettekirjutuse adressaadilt sisse vastavalt ATSS §-le
7. Asjaolu, et kaebaja on haiguslehel, ei vabasta kaebajat nõude täitmisest. Avalik huvi tuleohutuse tagamisel ja korrastatud elukeskkonna hoidmisel on kaalukam kui isiklik haigestumine. Adressaadil oli võimalik delegeerida kohustuse täitmine.
8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 02.10.2025 kaebuse nõudega keelata Viimsi Vallavalitsusel 29.09.2025 otsuse alusel sunniraha sissenõudmine (praegune haldusasi nr 325-3212).
9. Tallinna Halduskohus võttis 08.10.2025 määrusega kaebuse menetlusse.
10. Vastustaja teatas 14.10.2025 haldusasjas nr 3-25-2048 (dtl 158) Tallinna Ringkonnakohtule, et seisuga 14.10.2025 on kaebaja ettekirjutuse täitnud ja niitnud talle kuuluvad ettekirjutuse objektiks olnud kinnistud.
11. Tallinna Halduskohus palus 03.11.2025 kohtunõudega kaebajalt teavet, kas ta nõustub kaebuse läbi vaatamata jätmisega või põhjendada, miks ta sellega ei nõustu.
12. Kaebaja vastas kohtule 13.11.2025, et seoses sunniraha sissenõudmise aluseks oleva ettekirjutuse tähtajalisusega nõustub kaebuse läbi vaatamata jätmisega. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

10.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohas tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

1. Riigikohus pidas 18.02.2021 määruses nr 3-19-1837/52 (p 12) võimalikuks, et keelamiskaebuse võib kaebaja õiguste rikkumise ohu puudumise tõttu tagastada juhul, kui on ilmselge, et toiming, mida kaebaja soovib keelata, ei saa rikkuda tema õigusi, või kui ei ole põhjust arvata, vastustaja teeb vaidlusaluse toimingu.
2. Kuna kaebaja on 12.06.2025 ettekirjutuse täitnud (vallavalitsuse kinnitusel 14.10.2025 seisuga), on ettekirjutuses sätestatud rohu niitmise kohustus lõppenud.
3. ATSS § 8 lg 3 p 1 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui sunni rakendamise aluseks olnud ettekirjutus on ära langenud. Järelikult ei saa vastustaja 12.06.2025 ettekirjutust 2

§ 151lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

15. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 155lg 6, § 43 lg 2).

16.

§ 104

lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 2 alusel.

Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 1 alusel, siis kohus ei tagasta kaebajale tema tasutud riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3