Obsah (12)

§ 8§ 55§ 100§ 223§ 233§ 77§ 222§ 96§ 14§ 73§ 98§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-18466 C.S hagi kohtu

) § 14 lg 1 mõttes.

§ 8

lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet. Kostja 1 on täielikult ignoreerinud temale laekunud infot selle kohta, et enampakkumisele pandud korteriomand kuulub abikaasade ühisomandisse. Kostjal 1 olid küllaldased võimalused saadud teabe kontrollimiseks, näiteks rahvastikuregistrisse päringu tegemise kaudu. Hagejale ja tema abikaasale kuuluva korteriomandi arest on tühine, kuna puudub nii mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav dokument kui ka abikaasa nõusolek korteri arestimiseks.

§ 55

p 1 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise 2 kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. Enampakkumiseks määratud hind oli märkimisväärselt madal.

1. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kuna võlgnik ei olnud oma kohustusi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud, ei sõlminud sissenõudjatega maksegraafikut, arvelduskontode ja sissetulekute arestimised ei viinud nõude rahuldamiseni, otsustas kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku varale. Kohtutäitur koostas
2. juunil 2023 võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimise akti. Arestimise akt oli võlgnikule edastatud e-posti aadressil
3. juulil 2023 ning paberkandjal postkasti panekuga TsMS § 326 sätestatud korras. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid arestimise hinna osas, kuigi vara hindamise edasikaebamise korda oli talle kirjalikult
4. juuni 2023 arestimise akti tekstis selgitatud. Kaks enampakkumist nurjusid ostjate puudumise tõttu ning arestitud kinnistu oli seega alla hinnatud

§ 100lg 5 sätestatud alustel ja korras.

Ajavahemikul

1. november 2024 kuni
2. november 2024 toimunud kuuendal enampakkumisel müüdi kinnisasi kostjale
3. Võlgnik oli enampakkumise korraldamisest teavitatud infosüsteemist ETIS e-postil
4. septembril 2024 edastatud e-kirjaga ning paberkandjal (sai teate isiklikult kätte allkirja vastu
5. septembril 2024). Enampakkumise teatisele oli lisatud teade täitetoimingust, otsus vara ümberhindamisest ning Ametlike Teadaannete tekst. Teade enampakkumisest sisaldas viidet TsMS § 3141 lg-le 2 (teate punkt 4), mille kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument saajale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel ka siis, kui saaja ei ole kättesaamist kinnitanud.
6. Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja 2 omandas korteriomandi kohtutäituri korraldatud avalikul enampakkumisel
7. novembril 2024 ja on heauskne omanik. Hageja ei vaidlustanud enampakkumist seaduses ette nähtud tähtajaks – vastavalt

§ 223

lg-le 1 tuleb enampakkumise vaidlustamiseks esitada hagi 30 päeva jooksul pärast enampakkumise akti kättetoimetamist.

1. Kostja 3 vaidles hagile vastu. Hageja ei ole hagis välja toonud ühtegi seaduses sätestatud alust, mis tingiks enampakkumise tühisuse. Vara ei ole müüdud isikule, kellel puudus selleks õigus, enampakkumine ei toimunud tühise arestimise alusel ning ei ole tõendatud, et oleks rikutud enampakkumise olulisi tingimusi.
2. Kostja 4 vaidles hagile vastu. Hagi on perspektiivitu ja sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei ole välja toonud

§ 233lg-s 1 nimetatud eelduseid, mis oleks enampakkumise tühisuse aluseks.

1. Kostjad 5 ja 6 oma seisukohta hagi osas ei esitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Viru Maakohus keeldus
3. mai 2025 määrusega hagi läbi vaatamast perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi oli algusest peale perspektiivitu ja seda ei oleks pidanud menetlusse võtma. Maakohus tuvastas vaidlusaluse enampakkumise kohta järgmised asjaolud: - hageja sai hiljemalt
4. juulil 2023 teate temale ja abikaasale kuuluva vara enampakkumisest; enampakkumine toimus www.oksjonikeskus.ee oksjonikeskkonnas ajavahemikul
5. november 2024 kuni
6. november 2024; vara enampakkumise akt koostati
7. novembril
8. Maakohus leidis, et täitmisteade ja arestimisakt on hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud, mistõttu arestimine ei olnud nende dokumentide kätte toimetamata jätmise tõttu tühine. Seejärel asus maakohus seisukohale, et kuna hageja sai enampakkumise akti kätte
9. septembril 2023, tuli tal esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt
10. oktoobril
11. Hagi esitati 3 kohtule
12. detsembril 2023, seega lasi hageja mööda

§ 223lg-s 1 sätestatud enampakkumise vaidlustamise tähtaja 30 päeva.

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kohtutäitur müüs korteri liiga madala hinnaga, jättes arvestamata hageja öeldud hinna. Asjas on tõendamist leidnud, et korter õnnestus täitemenetluses müüa alles kuuendal enampakkumisel, müük kestis enam kui aasta. Võlgnikule selgitati arestimise aktis arestimise hinna edasikaebamise korda, kuid võlgnik vara arestimise hinda tähtaegselt ei vaidlustanud. Hinna määramisel pidi kohtutäitur arvestama muu hulgas korteriomandit koormavat hüpoteeki hüpoteegisummaga 14 760 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Vastavalt hüpoteegipidaja 7. juuni 2023 teatisele moodustas enne kinnisasja arestimist hüpoteegiga tagatud tagastamata laenu jääk 6865,42 eurot ning enne viimast enampakkumist oli laenujääk juba 8080,03 eurot. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et korteriomandi arest oli tühine, sest puudub nii mõlemat abikaasat kohustav dokument kui ka abikaasa nõusolek korteri arestimiseks. Maakohus nõustus kohtutäituri väitega, et vara arestimise üle otsustamisel lähtub kohtutäitur esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. See tähendab, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult

§ 77lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi.

Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada

§ 222

järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Kostja 4 menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja 4 kasuks välja 591,50 eurot. Ülejäänud kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate endi kanda. Hagejale riigi õigusabi ja riigi menetlusabi osutamisega seotud kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Hageja esitas
2. juunil 2025 määruskaebuse maakohtu
3. mai 2025 asja läbivaatamata jätmise määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Maakohtu järeldus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, on ennatlik. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagi ei olnud tähtaegne, sest oleks tulnud esitada hiljemalt
4. oktoobril
5. Isegi kui mitte arvestada ilmset viga aastaarvus, ei oleks õige ka tähtpäev
6. oktoober 2024.

§ 223

lg 1 kohaselt hakkab 30-päevane tähtaeg hagi esitamiseks kulgema enampakkumise akti kättetoimetamisest. Võlgnikule 23. septembril 2024 kätte toimetatud dokumendid (teade vara enampakkumisest, täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade ja vara ümberhindamise akt) ei olnud enampakkumise akt

§ 96tähenduses.

Enampakkumine toimus

1. novembril 2024, enampakkumise akt koostati
2. novembril 2024 ja hagi esitati
3. detsembril 2024, seega vaieldamatult tähtaegselt. Maakohus ei võimaldanud hagejal esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid kostjate vastustele. Kostja 1 ja kostja 4 tuginesid tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 tehtud Riigikohtu
4. septembri 2015 kohtumäärusele, mis ei ole praeguses asjas asjakohane, kuna vaidlusalune kinnistu on juba müüdud. Seetõttu ei saanud hageja abikaasa enam esitada hagi

§ 222alusel ei sissenõudja ega võlgniku vastu.

4 Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et hageja abikaasa esitas selgesõnalise vastuväite temale kuuluva korteri müügi vastu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur oleks pärast vastuväite laekumist taotlenud sissenõudjalt ja võlgnikult seisukohta vara arestist vabastamise kohta ega selgitanud vastuväite esitamise võimalust

§ 14lg 1 1 kolmanda lause mõttes.

Kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi, jättes

§ 73lg 2 nõudeid rikkudes arestimisakti kandmata hageja abikaasa 12.

septembril 2023 esitatud vastuväite korteri enampakkumise vastu. Kohtutäiturile oli teada, et korter kuulub abikaasade ühisomandisse, mistõttu oli sissenõude pööramine ühisvarale

§ 14kohaselt keelatud.

Kohtutäitur ei ole selgitanud hageja abikaasale, et ta keeldub asja aresti alt vabastamisest ning et hageja abikaasal tuleb seetõttu pöörduda kohtusse

§ 77lg 3 tähenduses.

Kohtutäitur oleks pidanud laekunud teabe põhjal tegutsema hoolsalt ning kontrollima asjaolusid, sealhulgas tegema päringu rahvastikuregistrisse ning vajaduse korral paluma hageja abikaasalt täiendavaid tõendeid, mitte aga nõudma volikirja.

1. Kostja 1 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata, alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata. Hagiavaldus on põhjendamatu ja perspektiivitu ka juhul, kui see on esitatud tähtaegselt. Arusaamatu on hageja väide, et ta ei saanud esitada seisukohta kostjate vastuväidetele. Hageja esitas pärast kostjate vastuseid parandatud ja täiendatud hagiavalduse, milles sai esitada seisukoha ka kostjate vastuväidete osas. Hageja abikaasa
2. septembril 2023 esitatud teade oli anonüümne ja kohtutäitur ei saanud teate esitaja isikut tuvastada, millest teatas võlgnikule
3. septembri 2023 (vastuses ekslikult 2025) ekirjaga. Kohtutäituri poole pöördunud isik ei ole oma andmeid või nõudeid täpsustanud ega kohtutäituri tegevust vaidlustanud, kuigi pidi mõistlikult aru saama, et tema pöördumine on jäetud käiguta/läbi vaatamata. Hageja ei saa hagimenetluse käigus kaevata arestimise akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele tugineda, kuna selle edasikaebamise tähtaeg on möödunud.
4. Kostja 4 leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Riigikohtu
5. septembri 2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 on asjakohane, sest toob välja olulised põhimõtted

§-s 222 sätestatud hagi esitamiseks.

§ 222

lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Käesoleval juhul kolmas isik ehk hageja abikaasa teadis arestimisest ning tal oli igati olemas õigus ja võimalus enne korteriomandi müümist esitada

§ 222alusel hagi, mida kolmas isik ei teinud.

Asjaolu, et praeguseks on korteriomand müüdud, ei tähenda, et seda võimalust või õigust abikaasal ei olnud. Sama on leidnud Riigikohus ka oma

1. mai 2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-8668, p 12: Abikaasa
2. septembri 2023 väidetav e-kiri oli anonüümne, sellest ei nähtunud saaja andmed, nimi, isikukood vms, mille järgi saaks isikut tuvastada. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p 1 kohaselt ei pea täitur vastama, kui isikut ei ole võimalik tuvastada. Vaatamata eeltoodule on kohtutäitur
3. septembril 2023 selgitanud hagejale ehk kolmanda isiku abikaasale arestist vabastamise võimalust. Olukorras, kus tegemist on abikaasadega, kellel on sama elukoht, siis ilmselgelt oli nimetatud teadmine olemas mõlemal abikaasal, eriti olukorras, kus ka hageja enda soov oli, et enampakkumist ei toimuks.
4. Ülejäänud kostjad määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud. 5
5. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada ja edastas
6. juuli 2025 kirjaga määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
8. mai 2025 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus tuleb rahuldada.
9. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu. Maakohus leidis, et hagi on algusest peale perspektiivitu ja seda ei oleks pidanud menetlusse võtma, sest hageja ei esitanud hagi

§ 223lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.

Iseenesest on seaduse ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas maakohtu seisukoht, et kui hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

§ 223lg 1 alusel on esitatud hilinenult ja tähtaega ei ole ennistatud, on põhjendatud hagi läbivaatamata jätmine Ts

MS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (vt ka RKTKm 05.02.2025, 2-23-4762/71, p-d 15 ja 16). Riigikohus on ka selgitanud, et

§ 223

lg-s 1 sätestatud hagi tähtaegsuse hindamine on keerulisem võrreldes kohtulahendi peale esitatud kaebuse tähtaegsuse hindamisega ja selleks võib olla vajalik ära kuulata ka kostjate seisukohad ning hinnata tõendeid (RKTKm 05.02.2025, 2-234762/71, p 17).

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et praeguses asjas on maakohus eksinud hagi tähtaegsuse hindamisel. Enampakkumine toimus maakohtu enda tuvastatu (maakohtu määruse p 12) kohaselt
2. novembril 2024, enampakkumise akt koostati
3. novembril 2024 ja hagiavaldus jõudis Viru Maakohtusse
4. detsembril
5. Seega oli hagi sõltumata akti kättetoimetamise ajast vaieldamatult esitatud tähtaegselt ja ei olnud alust selle läbivaatamata jätmiseks põhjusel, et hagi ei olnud esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
6. Ringkonnakohus ei nõustu kostja 1 ja kostja 4 seisukohaga, et hagiavaldus on perspektiivitu ka juhul, kui see on esitatud tähtaegselt ning seega on selle läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ikkagi põhjendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta, kui hagi sisulise perspektiivikuse üle ei ole võimalik otsustada tõendeid hindamata (RKTKm 22.01.2025, 2-23-12244/57, p 14; RKTKm 12.01.2022, 2-191719/87, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda seda põhimõtet ka Riigikohtu eelnevalt viidatud seisukoht, et hagi tähtaegsuse väljaselgitamisel võib maakohus tõendeid hinnata (vt käesoleva määruse p 14). Maakohus on praeguses asjas tõendeid hinnanud ka hagi sisulise põhjendatuse osas, näiteks leides kostja esitatud täitmisteate kättetoimetamise akti (dtl 307) hinnates, et täitmisteade toimetati hagejale kätte (maakohtu määruse p 13). Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel hagi sisuliselt läbi vaadata ja otsustada, kas see kuulub rahuldamisele või mitte.
7. Ringkonnakohus märgib ka, et asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus nõuete täpsustamiseks. Praegu täiendatud hagiavalduses esitatud nõuded ei ole täiel määral seadusega kooskõlas. Kui hageja on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

§ 223lg 1 alusel, siis vastab see hagi kujundushagi tunnustele.

Hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ja hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (vt RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18 kolmas lõik). 18. Kui kohus hageja hagi rahuldab, on enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks see, et ostjal ei teki enampakkumisel ostetud asjale

§ 98lg 2 kohaselt omandit (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18 neljas lõik).

Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, 6 mis on suunatud kohtutäituri, ostja ja sissenõudjate vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 18 kuues lõik). Ringkonnakohtu hinnangul puudub selles olukorras vajadus eraldi omandiõiguse tunnustamise nõude esitamiseks ja selline nõue tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 19. Hageja esitatud nõue saada ostja nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks on eelnevast tulenevalt põhimõtteliselt vajalik, kuid ebaõige on selle esitamine tuvastusnõudena. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

§ 184

lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Seega on tegemist sooritusnõudega, mitte tuvastusnõudega ehk hagis tuleb taotleda, et kohus kohustaks kostjat vajalikku tahteavaldust andma (vt RKTKo 07.05.2025, 2-23-3369/35, p 15; RKTKo 20.12.2016, 32-1-74-16, p 15.3). Koos määruskaebusega esitatud uue tõendi (hageja ja tema abikaasa elukoha andmete väljavõte Eesti rahvastikuregistrist) asja materjalide juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.

1. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel (TsMS § 174 lg 6).
2. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kui hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 427 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause), kuid seda ainult juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385/204, p-d 12 ja 13). Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus keeldus hagiavaldust läbi vaatamast, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) 7