1-13-1368/110

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1368 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Andres Kerde kaitsja advokaat Janar Urrese (Urres) määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdistatav Andres Kerde kaitsja advokaat Janar Urrese määruskaebus rahuldamata.
5. RÕS § 22 lg 5 alusel jätta advokaat Janar Urrese taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
6. Tartu Maakohtu 29.08.2012 määrusega anti luba kahtlustatav A. Kerde vahistamiseks.
7. A. Kerde esitas kaitsja kaudu maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
8. Tartu Maakohus jättis 15.03.2013 määrusega A. Kerde kaitsja taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
9. Maakohus oli seisukohal, et kuigi kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on süüdistatav A. Kerde elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks, ei ole A. Kerde suhtes elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud. Maakohtu hinnangul nähtub A. Kerde senisest elukäigust ja A. Kerdele käesolevas kriminaalasjas esitatud ulatuslikust süüdistusest, et A. Kerde eluviis on vabaduses olnud kuritegelik ning vahistamisest leebemad meetmed ei ole tema suhtes osutunud otstarbekohaseks, kuna A. Kerde on jätkanud vabaduses kuritegelikku eluviisi. 4.
10. Maakohus viitas Tartu Maakohtu 19.04.2010 otsusele, millega A. Kerde mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ning § 394 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg ning millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ja ülejäänud karistus, s.o 3 aastat 8 kuud 10 päeva, jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Nimetatud otsuse kohaselt osales A. Kerde isikute grupis hinnaliste roomikekskavaatorite ja sõiduki Toyota Hilux 4WD väljapetmises ning selleks dokumentide võltsimises ja võltsitu kasutamises aastatel 2007 ja 2008 ning rahapesus
11. a. Kelmustega põhjustati erinevatele liisingfirmadele ulatuslikke kahjusid – 1 497 888.27 krooni, 2 000 000 krooni, 1 390 349, 98 krooni, 433 500 krooni. Maakohus märkis, et eelvangistuses oldud 1 kuu 20 päeva ja kohtuotsuse jõustumise järgselt koheselt ärakantud 2 kuud vangistust ning sellele järgnevalt kohaldatud kriminaalhooldus ei ole A. Kerdele oodatud ja soovitud mõju avaldanud ning käesolevas kriminaalasjas on olnud küllaldaselt põhjendatud alust kahtlustada ja süüdistada teda KarS § 22 lg 3 ja KarS § 389¹ lg 1, 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises. Nimetatud süüdistusaktis kajastatud kuritegude toimepanek jääb 19.04.2010 kohtuotsusega kohaldatud 3-aastase katseaja sisse. 4.
12. Maakohus käsitles A. Kerdele esitatud süüdistuse sisu maksude maksmisest kõrvalehoidumisele kaasa aitamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises ning viitas 29.08.2012 vahistamismääruse põhjendustele. Maakohus leidis, et vahistamismääruses kajastatud A. Kerde senisest elukäigust nähtuvalt ei ole elektrooniline valve küllaldane ja piisav meede selleks, et välistada A. Kerdest lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu, kuna ka kodus elektroonilise valve all viibides on võimalik jätkata uute kuritegude toimepanemist ja seda kaasaja suhtlemisvahendeid kasutades – telefoni teel, arvuti kaudu e-posti teel ning elektroonsete suhtlusvõrgustike kaudu jmt. Maakohtu määruse kohaselt on ka käesolevas kriminaalasjas olemasolevatest jälitusprotokollidest nähtuvalt telefonisuhtluse kaudu võimalik realiseerida kuritegelikke eesmärke. Maakohus märkis, et vangistuse tingimustes on vanglavälise suhtluse osas säilinud teatav kontroll, milleks tuleb eelvangistuses viibivatel isikutel endil anda kohustuslikus korras ja distsiplinaarkaristuse ähvardusel ülevaated enda tehtud telefonikõnedest. Samuti on vanglal endal julgeolekukaalutlustel õigus kontrollida välisilmaga suhtlust. Maakohus leidis, et eelvangistuse tingimustes on A. Kerdel võimalus uute kuritegude toimepanemisega jätkamiseks väiksem ja nendega vahelejäämise tõenäosus olulisel määral suurem. Neil eeltoodud asjaoludel kogumis hindas maakohus süüdistatav A. Kerde suhtes elektroonilise valve kohaldamist uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise aspektist ebapiisavaks ja mitteküllaldaseks meetmeks ning ei pidanud seetõttu põhjendatuks A. Kerde suhtes tõkendit vahistamine elektroonilise valvega asendada. Maakohus märkis, et kuna A. Kerde saab eelvangistuses talle vajalikku medikamentoosset ravi, siis vahistamist välistavaid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. A. Kerde kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Kerde suhtes vahistamise asemel elektroonilise valve kohaldamist. 5.
14. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on motiveerimata ning ebaõige, maakohus on jäänud põhjenduste osas lakooniliseks, paljasõnaliseks ja oletuslikuks ning sisulised põhjendused, miks peaks A. Kerdet jätkuvalt vahi all pidama, kohtumäärusest ei nähtu. Kaitsja hinnangul ei ole A. Kerde vahi all pidamine vajalik ega proportsionaalne. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus sisuliselt põhjendanud, miks ta leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisav ja küllaldane meede ning milles seisneb oht käesoleva kohtuasja arutamise vastu suunatud kuritegude toimepanemiseks A. Kerde poolt. Kaitsja leiab, et üksnes A. Kerde senine elukäik ja tema võimalik menetluse mõjutamine ei ole aluseks A. Kerde jätkuvaks vahi all pidamiseks. Kaitsja hinnangul puudub käesolevas menetluses igasugune konkreetne informatsioon, mille 2 alusel saaks asuda seiskohale, et A. Kerde vabaduses viibimine on ühiskondlikult ohtlik või käimasolevat menetlust kahjustav. Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid A. Kerde soovile menetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-52-02 ja Inimõiguste Kohtu lahendis Sulaoja vs. Eesti avaldatud seisukohtadele ning leiab, et maakohus ei ole A. Kerde senist elukäiku hinnates pööranud tähelepanu olulisele asjaolule, et isiku varasem kuritegeliku käitumise dünaamika näitab tema tegevuse järjest vähenevat ühiskonnaohtlikkust (esimese astme kuriteolt, teise astme kuriteole). Ka käesolevas kriminaalmenetluses kahtlustatakse A. Kerdet kuriteos, mille põhitegu on teise astme kuritegu ning täiendavalt inkrimineeritud KarS § 255 lg 1 ei ole kaitsja hinnangul süüdistaja jaoks perspektiivikas. 5.
15. Kaitsja rõhutab, et A. Kerdel on ka vangistuse tingimustes võimalik kasutada telefoni ning tal puuduvad ka igasugused kõnepiirangud. Asjaolu, et vanglavälise suhtluse osas on säilinud teatav kontroll, ei saa kaitsja hinnangul olla aluseks elektroonilise valve kohaldamisest keeldumiseks. Kaitsja leiab, et ka elektroonilise valve puhul säilib teatav kontroll ning viitab elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §-le
16. Kaitsja hinnangul on käimasoleva kriminaalmenetluse mõjutamise oht vahistamise alusena käesolevaks hetkeks oma aktuaalsuse minetanud: kohtueelse uurimise lõpuleviimisega on tõendid fikseeritud ja enamasti dokumentaalsed (suures osas jälitusmaterjalid), tunnistajate mõjutamine ei ole tulenevalt kõnepiirangute puudumisest takistatud ka vahi all olles. Kaitsja viitab ka Riigikohtu lahenditele nr 3-4-1-16-08, 3-1-1-30-08 ja Inimõiguste Kohtu praktikale, milles on analüüsitud isikute vahi all hoidmise eeltingimusi. 5.
17. Kaitsja rõhutab, et kriminaalhooldaja hinnangul ei ole A. Kerde elukohas elektroonilise valve kohaldamise osas mitte mingeid takistusi ning toob välja, et A. Kerdet ootab vabaduses tema perekond: elukaaslane ja alaealine poeg. Kaitsja hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus oleks taotlust lahendades arvestanud isiku perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kaitsja viitab A. Kerdel diagnoositud ärevushäirele ja vanglas saadud eluohtlikule infarktile ning märgib, et A. Kerdel tuvastati kahe soone haigust, mitmed aneurüsmaatilised laiendid. Määruskaebuse kohaselt otsustatakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumis A. Kerde operatsiooni vajaduse üle ning A. Kerde vajab rahulikku ja stressivaba keskkonda, kuna igasugune vererõhu tõus võib teda ohustada. Kaitsja hinnangul ei taga vangistuse tingimused A. Kerdele piisavalt võimalusi taastusraviks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud A. Kerde tervislikku seisundit puudutavad küsimused käsitlemata ja arvesse võtmata. Kaitsja leiab, et ka juhul, kui isiku tervislik seisund otseselt vahistamist ei välista, kuid samas mõjutab vahi all pidamine süüdistatava tervist oluliselt negatiivsemalt kui teised alternatiivsed tõkendid (sh elektrooniline valve), on tegemist olulise kaalutlusega, mida tuleb tõkendit valides arvesse võtta. Kõike eelnevat arvestades ei saa kaitsja hinnangul olla põhjendatud A. Kerde suhtes tõkendi – vahistamine – kohaldamine. Määruskaebuse kohaselt on oluline ka asjaolu, et osa käesoleva kriminaalasja süüdistatavatest on juba vahi alt vabastatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et A. Kerde suhtes kohaldatud vahistamise asendamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud, kuna A. Kerde võib vahi alt vabanedes kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A. Kerde eelnevat karistatust kelmuse, võltsimise ja rahapesu eest ning katseajal süüdistuse kohaselt kuritegelikus ühenduses uue maksukuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates õigesti järeldanud, et mõistetud vangistus ja kohaldatud kriminaalhooldus ei ole A. Kerde suhtes mõju avaldanud 3 ning ta võib ka elektroonilise valve all majandusliku kasu saamise eesmärgil samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohus leiab samuti, et elektroonilise valve kohaldamine ei suudaks A. Kerde puhul uute samalaadsete kuritegude toimepanemise ohtu maandada ning tema jätkuv vahi all hoidmine on põhjendatud.
19. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et maakohus on jätnud tõkendi muutmise taotluse lahendamisel olulised asjaolud nagu A. Kerde tervislik seisund ja perekonna olemasolu arvestamata ning maakohtu määruse põhjendused on paljasõnalised ja oletuslikud. 7.
20. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on tõkendi muutmise taotluse lahendamisel asjakohaselt viidanud A. Kerde 29.08.2012 vahistamismääruse põhjendustele ning sellest lähtuvalt motiveerinud, miks A. Kerde puhul ei ole kuritegude jätkuva toimepanemise oht ära langenud ja elektroonilise valve kohaldamine vahistamisega taotletud eesmärke täita ei suuda. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et maakohus lahendas vaidlustatava määrusega tõkendi muutmise taotluse ega otsustanud A. Kerde esmakordse vahistamise üle, seega toimus A. Kerde vahistamise eelduste otsustamine juba 29.08.2012 vahistamismääruses ning maakohus pidi käesolevas menetluses hindama vaid tõkendi muutmise seisukohalt olulisi asjaolusid. Samas leiab ringkonnakohus, et viidatud vahistamismäärusest nähtuv kahtlustatavate ja tunnistajate mõjutamise ning tõendite kõrvaldamise oht ei ole vahistamise asjakohane põhjendus (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-32-12 ja nr 3-1-1-103-06), kuid kuna nimetatud vahistamismäärust ei ole vaidlustatud ning A. Kerde puhul on vahistamisalusena õigesti tuvastatud uute kuritegude toimepanemise oht, mida maakohus on tõkendi muutmise taotluse lahendamisel õigesti käsitlenud, puudub vajadus vaidlustatud maakohtu määruse põhjenduste muutmiseks. 7.
21. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Kerde puhul, kes osales lühikese aja jooksul pärast suures ulatuses kelmuse ja rahapesu toimepanemise eest mõistetud katseajal uues ulatuslikus maksukuriteos, perekonna olemasolu ilmselgelt selliseks asjaoluks, mis annaks alust teda vahi alt vabastada. Samuti ei ole A. Kerde vahistamisalused üle 7 kuu jooksul vahi all viibimise ajal jõudnud ära langeda, kuna A. Kerde kuritegelik aktiivsus oli vahistamisele eelnenud ajal nii kahtlustuses nimetatud maksukuriteo kui ka eelnevalt toimepandud kelmuste ja rahapesu toimepanemise perioodil väga kõrge. Asjaolu, et eelmise, s.o 19.04.2010 kohtuotsusega, mõistetud karistuse osaline ärakandmine ja kriminaalhooldus A. Kerdet õiguskuulekusele ei suunanud, näitab ringkonnakohtu hinnangul seda, et ka seekord vahi all viibitud aeg ei ole olnud tõenäoliselt piisav selleks, et mõjutada A. Kerdet uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. 7.
22. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele et A. Kerde tervislikku seisundit on hinnatud nii vahistamistaotluse lahendamisel kui ka A. Kerde vahistamise põhjendatuse kontrollimisel ning maakohus on 29.08.2012 vahistamismääruses ka viidanud, et A. Kerdele on vanglas igakülgne arstiabi tagatud. Ka vahistamise elektroonilise valvega asendamise taotluse lahendamisel on maakohus teinud viite vangla meditsiiniosakonna juhataja arvamusele, mille kohaselt saab A. Kerde infarkti järgselt vanglas vajalikku ravi. Ringkonnakohus märgib lisaks maakohtu määruses väljatoodule, et ka A. Kerde haiguslugu kajastavatest dokumentidest (II kd, lk 84) nähtub, et A. Kerde tervislikku seisundit on infarktile järgselt hinnatud rahuldavaks, ta on saadetud vangla haiglast tagasi eeluurimisvanglasse ning teda jälgitakse edaspidi vangla meedikute poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud seisukoht, et A. Kerde vajab taastusraviks rahulikku keskkonda, alust teda elektroonilise valve alla vabastada, kuna A. Kerde ravieesmärke on võimalik saavutada ka vangla meedikute jälgimise all ja nende ettekirjutusi täites. 7.
23. Ringkonnakohtu hinnangul on lisaks eeltoodule arusaamatu kaitsja esitatud väide, et A. Kerde poolt esimese astme kuriteo toimepanemise järgselt katseajal teise astme kuriteo toimepanemine näitab, et A. Kerde ühiskonnaohtlikkus on langenud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab katseajal kuritegude toimepanemise jätkamine just seda, et isiku uute kuritegude toimepanemise risk on kasvanud. Samuti ei lükka ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses esitatud väited vanglas suhtlemispiirangute puudumisele ümber maakohtu järeldust, et A. Kerdel oleks võimalik elektroonilise valve all kuritegude toimepanemist jätkata sidevahendeid 4 kasutades. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et vanglas on võimalike uute kuritegude toimepanemise oht kontrolli ja järelevalve tõttu selgelt piiratum, samas kui elektrooniline valve ei takistaks A. Kerdel uute samalaadsete kuritegude toimepanemist.
24. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Kerde puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
25. A. Kerde kaitsja advokaat J. Urres on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vastav taotlus tuleb jätta RÕS § 22 lg 5 alusel läbi vaatamata, kuna kaitsja esitatud taotlus ei ole esitatud Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud ja alates 01.04.2013 jõustunud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse vormil. Ringkonnakohus viitab Eesti Advokatuuri 11.02.2013 riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse vormimuudatusi puudutavale seletuskirjale, mille kohaselt tuleb alates 01.04.2013 tasutaotlused edastada uuel advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud tasutaotluse vormil. Kuna kaitsja on edastanud nimetatud tasutaotluse kohtule e-posti teel 10.04.2013, oleks ta pidanud selle esitama 01.04.2013 jõustunud vormil, kuid kaitsja on tasutaotluse esitanud enne 01.04.2013 kehtinud vormil, kaitsjatasu summad arvestanud ebaõigesti varem kehtinud korra järgi ning kohaldanud erikoefitsienti, mis määruskaebuste puhul kohaldamisele ei kuulu. RÕS § 22 lg 5 järgi on aga taotluse vormi kasutamine ja selle esitamise korra järgimine advokaadile kohustuslik ning vorminõude rikkumine toob kaasa tasutaotluse läbi vaatamata jätmise. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Paavo Randma Mati Kartau 5 Maarika Kuusk