1-19-5253/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-19-5253 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi, Valentina Michelson Prokurör Tiina Viru Kaitsja Margus Viira (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Q.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Q.A , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.06.2019 ja lõpp 04.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.01.2020; 10.02.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Q.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Q.A-lt menetluskuluna riigituludesse 234 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99920700009858, selgitusse märkida: „1-19-5253, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Q.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.06.2019 otsusega KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus Q.A-le uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.11.2017 otsusega asjas nr 1-17-10366 mõistetud ja 30.05.2019 kohtumääruse alusel täitmisele pööratud karistuse (1 aasta 2 kuud ja 27 päeva) ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva võrra. Seega mõistis kohus liitkaristuseks Q.A-le kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 26.06.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Sooritatud kuritegusid iseloomustab varalise kahju tekitamine, sealhulgas vägivallaga, kinnipeetavat on kuuel korral karistatud vägivaldsete kuritegude eest. Ka käesolev kuritegu on vägivaldne, kuna tekitas isikule kehavigastusi. Varasemalt on teda karistatud avaliku varguse (vägivallaga), sissetungimise, tahtevastaselt vabaduse võtmise, varguse, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga) eest. Soodusteguriteks on majandusliku kasu saamine ja käesolevalt lisaks veel ka probleemilahenduse puudlik oskus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 17.01.2020 Vangla materjalidest on selgunud, et kohtule esitatud võimalik elukoht xxxx ei vasta elektroonilise valve tingimustele. Uus võimalik elukoht xxx on aga elektroonilise valve sobivuse osas kontrollimata. Kinnipeetava sõnul on uue elukoha andmed kontaktisikule edastatud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks istungiajaks 10.02.2020 ning märkis, et uue elukoha kontrollitud andmed peavad kohtule enne istungit olema laekunud. Kohtuistung 10.02.2020 Q.A taotles enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla ja selgitas, et plaanib minna tööle ja elada pereelu, saab aru, et oma eluviisi ja käitumisega teeb haiget vanematele ja lastele. Avaldas, et viibib vanglas neljandat korda ja kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna pani katseajal toime uue kuriteo. Töökohti on valida mitmeid: xxxx laos on inimesi vaja, pakkijat on vaja ka xxxx. Elama hakkab abikaasaga, tuttavad on neile korteri üürile andnud ja korteri eest tasumist toetab sotsiaal. Isik selgitas, et keeletasemega tekkis vanglas segadus, kuna ta küll valdab eesti keelt aga kirjutada ning lugeda 2 ei oska, kuid keeleoskuse taset hinnati üksnes valdamise järgi. Lähedasteks nimetas abikaasa, vanemad, endise abikaasaga ühised neli last ning õelapsed. Kinnitas, et tahab oma elu muuta. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Margus Viira oli seisukohal, et elektrooniline valve aitab kinnipeetaval oma kohustusi täita kõige efektiivsemalt. Vanglal isikule etteheiteid peale sooritatud kuritegude ei ole, sõltuvusainete tarvitamise osas probleem puudub, probleemkäitumist ei esine ning tervise ja emotsionaalsuse osas samuti risk puudub. Kaitsja palub kohtul kaaluda Q.A vabastamist vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla, et ta saaks ühiskonda sulanduda ja pere huvides tegutsema hakata. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Q.A ära kandnud 1-aastasest 5 kuulisest ja 8 päevalisest vangistusest 7 kuud ja 29 päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ja arvestades isiku vanust on Q.A näol tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sander Villemsoni käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Valga linna. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme 3 paigaldamiseks ja korteriomanik xxxx OÜ on vastavad nõusolekud andnud. Üürileping on sõlmitud kinnipeetava abikaasaga ning see on tähtajatu. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning osales riigikeele A1 ja A2 taseme õppes. Sotsiaalprogrammi läbiviija sõnul osales Q.A aga passiivselt ja jättis vahel kodused tööd tegemata. Riigikeele B1 taseme õppest kinnipeetav keeldus. Passiivsuse individuaalse kava täitmisel loeb kohus negatiivseks asjaoluks. Isiku pereliikmeteks on peale abikaasa veel ema, isa, vennad, õed ja lapsed ning oma sõnul on tal palju sugulasi, omavahelised suhted on head ja toetavad. Samas on peaaegu kogu tema perekond kriminaalkorras karistatud: ema on varasemalt kriminaalkorras karistatud, koos on nad sooritanud kuriteo, ka isa on kriminaalkorras karistatud, vend on olnud tagaotsitav. Seega suurendavad kinnipeetava riskikäitumist tema oma perekonna liikmed, kellega koos on ta toime pannud kuritegusid ja seetõttu saab isikut lugeda ka mõjutatavaks. Ka ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud, kuritegeliku mineviku ning mõtteviisiga isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtte- ja käitumisviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses veelgi ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ning suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peaaegu kogu perekond elab ainult riiklike toetuste najal, keegi tööl ei käi. Töökoha leidmist raskendavad vabaduses ka asjaolud, et Q.A-l on algharidus, ühtegi eriala pole ta omandanud ning tal puuduvad tööoskused ning –harjumus. Vanglas on küll isik olnud nõus töötama, kuid on tööde osas väga valiv ning töötamise nõusolekus ebakindel (seadis töötamise tingimuseks avavanglasse üleviimise). Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis K-raha andmetel on 8596 eurot ning on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Q.A-l ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Samas on kinnipeetavat väärteokorras karistatud kahel korral alkoholiseaduse § 70 alusel (alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobunud olekus ilmumine) ning lisaks on väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest (LS § 224 lg 2). Alkoholijoobes autoga sõitmine võib tekitada ohtu kaasliiklejatele, seega võib kinnipeetav olla ühiskonnaohtlik. Q.A enda sõnul on kõik kuriteod toime pannud kainena. Kohtuotsusest nr 1-17-10366 (KarS § 120) nähtub aga, et isik ähvardas turvatöötajat olles alkoholijoobes ja kuigi ta tervisekahjustusi ei tekitanud ning vägivalda ei kasutanud, oli isik siiski agressiivne (tegu oli toime pandud 26.08.2017). Narkootikumidest on isik proovinud kanepit ning tarvitas seda viimati mais
5. Samas on teda korduvalt karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel. Eeltoodu kogumis viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile, mida saab omakorda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kõrge enesehinnang. Käesolevas kuriteos süüdistab ta kannatanut, kes tema sõnul tuli ise konflikti otsima, mistõttu läks kakluseks. Isik ei oska lahendada probleeme seadusekuulekalt ja vägivalda mitte kasutades. Massilised 4 samaliigilised kuriteod ja väärteod viitavad impulsiivsele käitumisele ja ühtsuse nimel ollakse valmis toimepanema kuritegusid kasutades sealjuures ka vägivalda. Kuritegusid põhjendab kinnipeetav osaliselt omakohtuga. Üldjuhul kipub isik oma osalust kuritegudes minimaliseerima ning oma käitumist õigustama, mistõttu asub kohus seisukohale, et Q.A ei ole oma tegude tõsidusest ning nende tagajärgedest aru saanud ega vajalikke järeldusi teinud. Vangla hinnangul on kinnipeetava motivatsioon loobumaks kuritegelikust käitumisest minimaalne. Q.A on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuigi enda sõnul ei ole ta kunagi käitumiskontrolli all olnud. Viimasel katseajal hoidus ta kõrvale ÜKT tundide tegemisest, rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ei täitnud registreerimiskohustust, ei elanud ettenähtud elukohas ja lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt ilma kriminaalhooldaja loata. Kriminaalhooldus lõppes isiku vahistamisega uue kuriteo eest, milleks oli teise isiku kehaline väärkohtlemine. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduslikud meetmed (tingimisi karistuse kandmine) kinnipeetavale mõju avaldanud ja seetõttu puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi seekord täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, kuriteo sooritamine katseajal, käitumiskontrolli nõuete rikkumine ja riskitegurina majandusliku toimetuleku puudulikkus, kriminaalne pere-ja tutvusringkond, lisaks ka kriminaalsed hoiakud) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 25.02.2020 kohtumäärus 1-19-5253 jõustus 21.04.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5