Obsah (6)

§ 199§ 4231§ 423§ 64§ 65§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1190 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kriminaal

§ 199

lg 2 p 8;

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2;

§ 4231järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9.

märtsi

1. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kaitsja U.U (ik: XXX); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; tõkendina vahi all Prokurör Abiprokurör Leelo Känd Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil viibib RESOLUTSIOON
2. Jätta U.U kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
3. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt U.U-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).
4. Välja mõista U.U-lt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse U.U-le eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest 1 teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. U.U-le esitati süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi selles, et varem süstemaatiliste varguste eest karistatud isikuna tungis ta ajavahemikus 14.-

1. septembrini 2016 aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXX asuvasse eramusse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära JO-le kuulunud esemeid. Samuti süüdistatakse teda selles, et
2. oktoobril 2016 varastas ta Tallinnas Kadaka Si kauplusest kaupu ligi saja euro eest. Samuti süüdistatakse teda selles, et
3. novembril 2016 ajavahemikus kell 8.50-22.05 tungis ta ukse kahjustamise teel Harjumaal Harku vallas XXX asuvasse eramusse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ML-le kuulunud esemeid. U.U-le 1 esitati süüdistus veel

§ 423

järgi selles, et korduvalt mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtinud isikuna juhtis ta

1. novembril 2016 uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.
2. Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati U.U süüdi

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning teda karistati ühe aasta vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 4231

järgi ja karistati kolme kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti liitkaristuseks üks aasta ja kolm kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes karistuseks kümme kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o. üheteist kuu ja seitsmeteistkümne päeva võrra (tegemata on 347 tundi üldkasulikku tööd) ning mõisteti liitkaristuseks üks aasta, üheksa kuud ja seitseteist päeva vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus mõistis U.U-lt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud, kokku 2459 eurot. Kohus rahuldas AS S tsiviilhagi. Kohus otsustas ka asitõenditega seonduva. 3.

1. Maakohus leidis, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et U.U on talle süüks arvatud kuriteod toime pannud. U.U teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
2. U.U-le karistust mõistes märkis maakohus, et varguste puhul kogu vastava normi alusel karistamisele kuuluvate tegude võimalikku ulatust arvestades ei ole U.U poolt toime pandud varguste puhul alust rääkida isegi keskmise suurusega süüst. Kohtu hinnangul on süü suurus pigem mõõdukas. Üks kuritegudest jäi katse staadiumisse ja tekitatud kahju on suhteliselt väike. Seetõttu on võimalik teda karistada alla sanktsiooni keskmise määra. Samas peab mõistetav karistus peab olema ühiskonna jaoks õiglase karistusena vastuvõetav. Kuna U.U on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja arutatava kriminaalasja esemeks olevad kuriteod pani ta toime vahetult pärast süüdimõistmist teises kriminaalasjas, siis asus maakohus seisukohale, et süüdistataval puudub igasugune aukartus kohtu vastu. Ainus karistus, mis võiks teda mõjutada on reaalne vangistus. Arvestades, et U.U-le karistust mõistes on kohus seotud

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 ette nähtud regulatsiooniga, puuduvad käesoleval juhul reaalsele vangistusele ka alternatiivid. Kohtu hinnangul on kohane karistus varguste eest üks aasta vangistust. 3.3.

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul arvestas kohus süüdistatava kahetsust ja mõistis talle karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ehk 3 kuud vangistust. 2 3.4. Maakohus märkis, et

§ 69

lg 7 alusel tuleb U.U-le mõistetud, kuid tegemata jäänud üldkasuliku töö osa asendada § 69 lg 6 ette nähtud vahekorras. Kuna tal oli tegemata 347 tundi üldkasulikku tööd ning ühele tunnile vastab üks päev vangistust, siis on tal kandmata 11 kuud ja 17 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel uue kuriteo eest karistust suurendades ei ole ette nähtud osalise liitmise võimalust, vaid karistused tuleb liita täies mahus. 3.

1. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist ja suhtumist õiguskorda, asus maakohus seisukohale, et süüdistatav pole isik, kes sobib kriminaalhooldusele ja kelle suhtes oleks otstarbekas vangistuse asendamine.
2. Kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja süüdistatavale kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistuse liik on küll põhjendatult vangistus, kuid vangistuse kestus peaks olema maakohtu mõistetust lühem. Puudub eripreventiivne vajadus karistada U.U-d ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega, sest on alust arvata, et süüdistatav muudab oma eluviise ja hoidub edaspidi kuritegudest. U.U on teinud kohusetundlikult üldkasulikku tööd ja osalenud sotsiaalprogrammis, mille tulemusena on ta jõudnud uute väärtushinnanguteni. Oma süü osaline tunnistamine ja kahetsuse väljendamine, annavad alust arvamuseks, et süüdistatav on enda eksimust mõistnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
4. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5. Kriminaalkolleegium leiab, et arutatavas asjas on apellandi väited küll õiguslikult asjakohased, kuid apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. Varguste eest karistati süüdistatavat karistusega, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, mootorsõiduki süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest aga karistusega, mis on vaid veidi kõrgem võimalikust vangistuse alammäärast. Maakohus on mõistetavat karistust põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. U.U-d on kriminaalkorras varguste toimepanemise eest juba varem kriminaalkorras vangistusega karistatud (asendatud üldkasuliku tööga) ning uue kuriteo pani ta toime viibides 3 kriminaalhooldusel ja kandes eelmise kuriteo eest mõistetud karistust (üldkasuliku töö tegemise ajal).
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
7. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks kahe pooltunni eest 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4