1-18-4264/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4264 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. aprilli 2019 määrus K.A Pajumäe tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.A XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 21.05.2018 otsusega karistati K.A KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 11 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 19.12.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu vangistust, võrra ning mõisteti K. Pajumäele liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud karistusaja hulka ja loeti mõistetud vangistuse kandmise alguseks 21.03.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 21.03.
6. Tartu Maakohtu 17.04.2019 määrusega jäeti K.A ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. K.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
8. Maakohus leidis, et positiivsete asjaoludena tuleb arvestada K. Pajumäel elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. K.A ema on andnud nõusoleku, et vabanemise korral asub K.A elama aadressil XXX maakond ning samuti on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest nähtuvalt on võimalik eelmärgitud elukohas elektroonilist valvet kohaldada. Samuti väärib positiivsete asjaoludena märkimist, et K.A omandab põhiharidust ja on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. 2.
9. Kuigi isik on suures osas täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, puudus maakohtul veendumus, et isik käitub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral õiguskuulekalt. Maakohtu eelmärgitud järelduse aluseks on kohtu poolt tuvastatud negatiivsed asjaolud, mille hulgas tuleb välja tuua süüdimõistetu isik, varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. K.A on kriminaalkorras karistatud 9 korral. Teda on karistatud nii varavastaste, isikuvastaste, avaliku rahu vastaste kui ka liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat vangistust kannab K.A KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, mis seisnes võõra vallasasja omavolilise ajutises kasutamises isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja grupi poolt. Süüteoasjaolusid analüüsides nähtub, et hoolimata sellest, et isikut oli 19.12.2017 maakohtu poolt karistatud KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 § 199 lg 2 p 7 ja § 4231 järgi pani ta mõne kuu möödudes (s.o 21.03.2018) toime uue samalaadse kuriteo. Talle on karistusena kohaldatud vanglakaristust tingimisi, aga ka šokivangistust, millest vabanemisel pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohus arvestab ka asjaoluga, et käesoleva karistuse kandmisel vangistusasutuses on K. Pajumäel 6 kehtivat distsiplinaarkaristust ning tal puudub vabanedes kindel töökoht ja sissetulek. Kindla töökoha puudumise tõttu esineb suur tõenäosus, et majandusliku kasu saamise eesmärgil hakkab K.A toime panema uusi kuritegusid või vaba aega sisustama alkoholi tarbimisega, mis samuti võib viia seaduserikkumiste toimepanemiseni. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Tartu Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on K. Pajumäel seisuga 25.02.2019 tasumata nõudeid 11 071,08 eurot ning vabanemisfondis 33 eurot. Nii ametlikult töötamisse kui ka nõuete tasumisse suhtub K.A negatiivselt ja leiab, et nii öelda ausal teel Eesti riigis nii kui nii sobivat palka ei saa. Vanglas töötamise kohta on nägemus, et tegemist on orjatööga ning sunniviisiliselt on nõus sektoris koristama. Maakohtu hinnangul nähtub eelnevast, et K.A on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse. Vanglas kohaldatud arvukad distsiplinaarkaristused kinnitavad, et K.A ei ole suuteline seaduskuulekalt käituma ka rangelt kontrollitud keskkonnas. Selline suhtumine näitab ilmselgelt, et kriminaalkaristused ei ole mõjutanud süüdimõistetut õiguskuulekusele ja ei ole täitnud oma eesmärki. Seega puudub käesolevalt alus arvata, et ka sellel korral reaalselt ärakantud vangistus on K.A suhtes täitnud oma eesmärgi. Määruskaebus
10. Tartu Maakohtu 17.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K.A , kes leiab, et asi tuleb uuesti üle vaadata, kuna kõiki asjaolusid ei ole määruses kaalutud. Tuginetud on üksnes süüdimõistetu minevikule, aga seda on arvestatud juba karistuse mõistmisel. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohus on negatiivset otsust tehes arvesse võtnud süüdimõistetu minevikku, mis ei ole õige. Sellega arvestati 2-aasta karistusepikkuse vangistuse mõistmisel. Süüdimõistetu taotles jalavõru, sellega ei ole võimalik varastamas käia. Vabanemisel soovib ta minna Töötukassasse, mis välistaks raha pärast varastamise. Alkoholi tarvitamine on üksnes oletuslik väide. 1 karistus ei lähe arvesse, kuna K.A mõisteti õigeks. Karistustest on möödas juba üle 6 kuu. Süüdimõistetu leiab, et Eestis sobiva palga osas on tema sõnu väänatud. Kui süüdimõistetu ei oleks kindel oma seadusekuulekas käitumises, siis ta ei oleks taotlenud jalavõru. Ka ei ole välja toodud maakohtu määruses seda, et süüdimõistetul on kodus haige ema, kellel on raske üksi hakkama saada. K.A on osalenud sotsiaalprogrammis, vanglas töötanud, omandab põhiharidust. Elukoht ja elektroonilise valve nõuetele vastamine on olemas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
12. või
13. peatüki sätteid, arvestades
14. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud 2 määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
18. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdimõistetu määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
19. Tartu Maakohus on K. Pajumäe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et K. Pajumäe tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus K. Pajumäe vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. KarS § 76 lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu varasem elukäik kui ka kuriteo toimepanemise asjaolud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus on teadlik süüdimõistetul elukoha olemasolu võimalusest ning elektroonilise valve taotlemisest, kuid jätkuvalt puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Nõustuda ei saa määruskaebuses tooduga, et süüdimõistetu on ühes distsiplinaarkaristuses õigeks mõistetud, selline info ei tulene ei kohtutoimikust ega Kohtute Infosüsteemist. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse aluse kohtumääruse tühistamiseks.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Aarne Sarjas 3