lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav G.I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht Xxxx OÜ xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 15.04.2011 Viru Maakohtu poolt
järgi 10 k vangistusega
alusel tingimisi 18 k katseajaga ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 k, 2) 12.04.2012 Viru Maakohtu poolt
järgi
lg 2 alusel 1 a 10 k vangistusega, mis
alusel asendati 1330 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 a ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, 20.07.2012 Viru Maakohtu määrusega pöörati kandmata karistus 1 a 7 k 22 p vangistust täitmisele, karistuse kandmise algus 21.08.2012, vabanes karistuse kandmiselt 12.04.2014, 3) 04.12.2017 Viru Maakohtu poolt
järgi 1 a vangistusega
lg 1,3 alusel tingimisi 2 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 11 k, 29.03.2019 Viru Maakohtu määrusega pikendati katseaega 2 k võrra, s.o kuni 04.02.2020, väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 17.06.2019 Kaitsja v.-adv. abi Andres Veski määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus 2 otsustas: Süüdi tunnistada G.I
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.12.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista G.I liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 17.06.2019 karistusaja hulka ning lugeda G.I karistuse kandmise algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 17.06.2019. Kohaldada G.I suhtes tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend vahistamine G.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 ja lg 3 ning
lg 4 p 2 alusel võtta G.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.I kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista G.I-lt menetluskuluna sundraha 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 180,72 (ükssada kaheksakümmend eurot ja 72 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud kokku summas 585,72 eurot tuleb G.I-l tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE
järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis 17.06.2019 kella 16.21 paiku alkoholijoobes olles Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Võivere külas Ebavere-Simuna mnt 6. kilomeetril sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx. G.I joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLK-0022, mille mõõtetulemus oli 1,20 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega G.I , olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning juhtides mitmendat korda mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.I-le mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 04.12.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohe ja lugeda
lg 1 alusel karistuse alguseks 17.06.2019.
lg 1 p 1 alusel võtta G.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Süüdistatav G.I on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav G.I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. G.I tuleb süüdi tunnistada
MS § 256 5 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks ½ sundrahast, s.o 405 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 180,72 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.