lg 1, § 424 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav C.T Elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel - vene keel, töötu. Varasem karistatus: puudub Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest. Kohtuistungi toimumise aeg 13.07.2018 RESOLUTSIOON Tunnistada C.T süüdi
Vastavalt
lg-le 1 mõista C.T-le
Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 24.04.2018 kuni 25.04.2018, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista C.T-le lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 ( üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-18-5384 Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui C.T ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4,9 alusel mõista C.T-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 300 (kolmsada) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et C.T-l on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 87,50 eurot kuus. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700037612 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – C.T , kriminaalasja number - 1-18-5384, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sõiduki teisaldamise kulud summas 43 (neli kümmend kolm) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 1-18-5384 Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas C.T süüdistatakse selles, et tema 24.04.2018 kella 11.30 paiku võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil omavoliliselt, sõiduki omaniku R T ja kasutaja R T nõusolekuta, alkoholi tarvitamise käigus tuvastamata asjaoludel tema kätte sattunud autovõtmete abil käivitas Narvas, Energia 4 juures pargitud mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx ja sõitis sellega Narva linnas. Oma teoga pani C.T toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.t.
Samuti süüdistatakse C.T selles, et 24.04.2018 kella 12.00 paiku, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,62 +/- 0,15 mg/l, s.o mitte vähem, kui 1,47 mg/l) juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx Narvas Tallinna maanteel ja Kadastiku tänavatel ja oli politsei poolt kinnipeetud Narvas, Kadastiku tänaval. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus C.T liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani C .T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.
Kooskõlas C.T , tema kaitsja Oleg Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokur öri Sofja Hristoforova vahel 29.06.2018 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus tunnistada C.T süüd
lg 1 ja § 424 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja kohaldades
lg 1 karistada teda
Kohaldada
- 25.04.2018, s.o 2 päeva ja määrata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva . Vastavalt
lg 1, 3 määrata, et vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui C.T katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 p 1 ei kuulu kohaldamisele, kuna C.T -l ei ole kehtivat sõiduki juhtimisõigust. Kriminaalmenetluse kulud: C.T-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha: II astme kuritegu - 750 eurot ja kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi 300 eurot, e kokku 1050 eurot. Kohaldada KrMS § 180 lg 1 ja määrata, et C.T -l on õigus tasuda 3 1-18-5384 väljamõistetud menetluskulud võrdsete osamaksetena, e. 87,50 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav C.T avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulep et. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus jätab tasu sõiduki teisaldamise eest summas 43 eurot, mis ei ole sisse kantud kokkulepetesse, riigi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.