Obsah (16)

§ 200§ 215§ 63§ 199§ 64§ 68§ 65§ 121§ 21§ 74§ 75§ 263§ 87§ 45§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 20. oktoober 2021.a Kriminaalasja number 1-19-225 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sa

§ 200

lg 2 p-de 4, 7, § 199 lg 2 p-de 7, 9, § 215 lg 2 p-de 1, 2 ja lg 3 järgi, Janari Lund süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, § 121 lg 1, § 215 lg 2 p-de 1, 2 ja lg 3 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. aprilli
2. a otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Germo Sorvali kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv ja süüdistatav Janari Lundi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatavad Germo Sorval, isikukood: 50208016040, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud; kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Janari Lund, isikukood: 50207076011, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 37 (kolmkümmend seitse) eurot 80 senti, vandeadvokaat Nikolai Kõivule süüdistatav Germo Sorvalile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Germo Sorvalilt Eesti Vabariigi kasuks välja 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot 80 senti.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonna kaudu 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 23 (kakskümmend kolm) eurot 40 senti, vandeadvokaat Kalju Kutsarile süüdistatav Janari Lundile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Janari Lundilt Eesti Vabariigi kasuks välja 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti.
10. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
11. Arvestades apellatsioone on siinkohal põhjendatud ära tuua üksnes Germo Sorvali süüdistus

§ 200

lg 2 p-de 4 ja 7 ning

§ 215lg 2 p-de 1, 2 ja lg 3 osas.

G. Sorvalit süüdistatakse selles, et tema grupis koos Janari Lundiga tellis 15.11.2018 õhtul Mulgi Takso OÜ-st takso Viljandi linna ning neid asus teenindama taksojuht A.R. A.K. le kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX , et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungis G. Sorval koos J. Lundiga sõiduki röövimise eesmärgil kallale taksojuht A.R. ale, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o alalõualuu murd, haavad ja nahaalused verevalumid peapiirkonnas, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, pehmete kudede turse vasaku silma laugudel, verevalum vasaku silma sidekestal, vasaku küünarluu murd, üle kogu keha nahaalused verevalumid ja marrastused. G. Sorval ja J. Lund röövisid taksost A.R. ale kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutas G. Sorval koos J. Lundiga kannatanu sõiduki pakiruumi ning G. Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K. . G. Sorval grupis koos J. Lundi ja T.K. iga panid samas toime ka võõra vallasasja ehk A.R. a kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud vägivallaga, ehk ära kasutades kannatanu suhtes eelnevalt toimepandud vägivalla toimet ning mis seisnes nimetatud sõidukiga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmises, kus 16.11.2018 kella 08.50 paiku põhjustas G. Sorval Viljandis Rohelisel tänaval röövitud taksoga avarii, põgenes sündmuskohalt, sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse ning põgenesid koos J. Lundi ja T.K. iga taksost, jättes taksojuhi abituna pagasiruumi. Seega pani G. Sorval toime ühe teo, mis vastab eri süüteokoosseisule

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis ja

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 lg 3, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutine kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. 2 Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 21.04.2021 otsusega karistati G. Sorvalit

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 järgi (s.o taksost asjade ja sularaha röövimises) ja

§ 215

lg 2 p-de 1, 2, lg 3 järgi

§ 63lg 1 alusel 5 aasta 10 kuu vangistusega.

Sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX röövimise süüdistuses

§ 200lg 2 p-de 4, 7 järgi mõisteti G.

Sorval õigeks. Sama kohtuotsusega karistati G. Sorvalit veel

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi (20.07.2018 ja 29.-30.09.2018 episoodides) 1 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti G.

Sorvalile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 02.10.2018-04.10.2018, s.o 3 päeva, ja 16.11.2018-10.12.2018, s.o 24 päeva, kokku 27 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja loeti G. Sorvalil kandmata karistuseks 5 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati G.

Sorvalile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuud 16 päeva vangistust, võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 8 kuud 19 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti G. Sorvali vahistamise kuupäev 21.02.2020. 3. Sama kohtuotsusega karistati J. Lundi

§ 200

lg 2 p 7 järgi (s.o taksost asjade ja sularaha röövimises) ja

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 ning lg 3 järgi

§ 63lg 1 alusel 5 aasta 6 kuu vangistusega.

Sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX röövimise süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi mõisteti J.

Lund õigeks. Veel karistati J. Lundi

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi (29.09.2018-30.09.2018 episoodis) 10 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti J.

Lundile liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust, võrra ning mõisteti J. Lundile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja loeti J.

Lundile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 16.11.

2. Kohtuotsusega rahuldati järgmised tsiviilhagid: 4.
3. A.R. a tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõisteti see välja G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt, J. Lundilt ja V.L. ilt solidaarselt summas 14 381,14 eurot A.R. a kasuks. Samuti mõisteti A.R. a kasuks välja solidaarselt viivis varalise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest; 4.
4. A.K. tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis mõisteti välja G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt, J. Lundilt ja V.L. ilt solidaarselt summas 3037 eurot A.K. kasuks; 4.
5. MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis mõisteti välja G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt summas 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks; 4.
6. Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis mõisteti välja G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt summas 99,95 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks; 3 4.
7. Circle K Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, mis mõisteti välja G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt summas 19,74 eurot Circle K Eesti AS kasuks. Varalise kahju hüvitise nõue ülejäänud osas (s.o 24,66 eurot) jäeti rahuldamata; 4.
8. Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi varalise kahju nõudes, mis mõisteti välja G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt summas 15,99 eurot Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks.
9. Kohtuotsusega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 09.03.2020 kohtumäärus, millega seati kohtulik hüpoteek kannatanu A.R. a poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks tsiviilkostja L.S. ile kuuluvale kinnisasjale registriosa nr xxxxxxx summas 29 500 eurot kannatanu A.R. a kasuks, kuni kohtuotsuse täitmiseni kannatanu tsiviilhagi puudutavas osas. Samuti jäeti muutmata Tartu Maakohtu 15.09.2020 kohtumäärus, millega arestiti A.T. ile ja R.T. ile ühisesse omandisse kuuluv korteriomand asukohaga Viljandi maakond Viljandi vald XXX küla XXX ning kanti kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge kannatanute MTÜ Tarvastu Motoklubi ja A.K. kasuks, kuni kohtuotsuse täitmiseni kannatanute tsiviilhagisid puudutavas osas.
10. Kuna J. Lundi kaitsja vaidlustab ka menetluskulusid, siis tuuakse siinkohal välja järgmist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti J. Lundilt menetluskuluna riigi kasuks välja 6926,37 eurot, sh sundraha 730 eurot, ekspertiisitasu 1298,30 eurot, riigi õigusabi kulud 3320 eurot, kannatanu A.K. esindaja tasu 847,87 eurot ja kannatanu A.R. a riigi õigusabi kulud 730,20 eurot
11. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis maakohus süüdistatava J. Lundi menetluskuludest riigi kanda sundrahast (1460-st eurost) 730 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust (4320-st eurost) 1000 eurot. Otsusega määrati KrMS § 180 lg 3 alusel, et J. Lundilt riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 6926,37 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 577,20 eurot tasumistähtaeg on kuu
12. kuupäev.
13. Kuna apellatsioonides vaidlustatakse üksnes G. Sorvali süüdimõistmist

§ 200lg 2 p-de 4 ja 7 järgi, nii G.

Sorvalile kui ka J. Lundile mõistetud karistust, G. Sorvalilt väljamõistetud tsiviilhagisid ja J. Lundilt väljamõistetu kohtuekspertiisi kulusid, siis peatub järgmine üks sellele osale maakohtu otsusest.

1. G. Sorvalile esitatud süüdistus röövimises ning asja omavolilises kasutamises. Sama süüdistus esitati nii G. Sorvalile kui ka J. Lundile, mistõttu on maakohus analüüsinud neid ka koos. 8.
2. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund on end neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud. G. Sorvali kaitsja leidis, et G. Sorval on toime pannud

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Kaitsja leidis, et vägivald pandi kannatanu A.R. a suhtes toime sõiduki oma valdusse saamise eesmärgil selleks, et seda sõiduautot ajutiselt kasutada. Prokurör leidis, et G. Sorvalile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. 8.

1. Kannatanu A.R. a ütlustest nähtub, et novembris 2018 osutas ta taksoteenust MercedesBenz taksoga, milline kuulus A.K. le. Kannatanu A.R. on kirjeldanud 15.-16.11.2018 toimunud sündmust, kui klientide poolt tema suhtes toimepandud kallaletungi nende toimetamisel sihtkohta ja mille tõttu ta sai kannatada. Kannatanu A.R. on rääkinud, et sai taksoteenuse lühinumbril 1300 väljakutse vahetult pärast südaööd ja ta alustas sõitu Viljandi bussijaama 4 lähistelt. Automoto parklas sisenesid taksosse kaks noormeest, kellest üks istus taksos ette s.o juhi kõrvalistmele ja teine tagumisele istmele. Noormehed soovisid sõita Oksale. Kui kannatanu oli autost väljas, siis kuulis, kuidas taksos olnud noormehed ütlesid talle, et nad on Viru Vanglast ja tapavad ta ära. Seejärel üritas kannatanu ära joosta, kuid talle joosti järgi ja jätkati peksmist, mille tulemusena kannatanu kaotas teadvuse. Ta oli pikemat aega teadvusetu, kuid mingil hetkel sai aru, et on autos. Ühel hetkel kuulis kannatanu, kuidas keegi kiitles, et nad lõid taksojuhi maha ja viskasid ta pagasnikusse. Sellest järeldas kannatanu, et viibib auto pagasiruumis. Viibides sõiduki pagasiruumis, kuulis ta sellist heli, millest järeldas, et auto sõitis millelegi otsa. Seejärel jäi kõik vaikseks. Mingil hetkel õnnestus kannatanul väljuda autost ja ta sai aru, et viibib Ugala kõrval olevas parklas. Seejärel toimetati ta haiglasse. Kannatanu suhtes toimepandud rünnaku käigus läksid autost kaotsi temale kuuluvad esemed. Kannatanu A.R. a ütlustest nähtuvalt tema vastu toimepandud vägivalla tagajärjel on tervislik seisund sedavõrd halvenenud, et töö tegemist ei võimalda ja ta on tunnistatud 100 %-liselt töövõimetuks. Tervisliku seisundi taastamiseks on tehtud talle mitmeid operatsioone ja suunatud taastusravile. Peavigastustest on tulnud tüsistused, esinevad tasakaaluhäired. 8.
2. Kannatanu A.R. a ütlused tema suhtes toimepandud vägivallaga tagajärjel sd vigastuste kohta haakuvad kirjalikest tõenditest nähtuvate asjaoludega. 8.
3. Kannatanu A.R. a ütlused 15.11.2018-16.11.2018 toimunud sündmuse kohta, seoses tema suhtes toimepandud vägivalla ja tema omandis ja valduses olnud asjade äravõtmise kohta, haakuvad ka süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustega. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund kinnitasid ristküsitlusel antud ütlustes, et nende poolt kannatanu A.R. a suhtes toimepandud vägivalla tulemusena tekitati kannatanule kehavigastusi, milliseid on neile esitatud süüdistuses kirjeldatud, ning nende tegevuse tulemusena võeti kannatanult A.R. alt ära süüdistuses loetletud asjad. Kui takso oli Pärsti lasteaia juures peatunud, siis taksojuhti ründas esimesena G. Sorval, kes lõi taksojuhti kahel korral rusikaga näkku ja hakkas teda tagumisele istmele tirima. Ka J. Lund lõi autos olles taksojuhti rusikaga. Seejärel üritas G. Sorval taksojuhti autost välja tirida. Taksojuht ja G. Sorval väljusid taksost ning J. Lund jäi taksosse. J. Lund on kohtuistungil rääkinud, et jäi autosse põhjusel, et vaadata, kas taksos leidub raha või midagi väärtuslikku, mida saab müüa. J. Lund leidis taksost rahakoti, telefonid ja tahvelarvuti, seejärel väljus taksost ka tema. 8.
4. G. Sorvali ja J. Lundi ütlustest nähtub, et pärast taksost väljumist takistasid nad taksojuhil (s.o kannatanul A.R. al) minema joosta. G. Sorval lükkas taksojuhi kraavi ja J. Lund tahtis taksojuhil jalgu kinni siduda. Kui taksojuht oli maas, siis G. Sorval ja J. Lund peksid taksojuhti, lüües teda rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda umbes 3-4 minuti vältel. Kui taksojuht palus, et teda rohkem ei löödaks, siis süüdistatavad jätkasid tema peksmist ja peksid teda niikaua, kuni ta kaotas teadvuse. Seejärel tõstsid G. Sorval ja J. Lund taksojuhi takso pagasiruumi ja sõitsid taksojuhilt äravõetud taksoga Viljandisse, taksot juhtis G. Sorval. 8.
5. Kannatanu A.R. a ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlused selle kohta, et kannatanu suhtes toimepandud vägivald ja kannatanult asjade äravõtmine leidis aset Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Pärsti külas asuva lasteaia juures, on kooskõlas 16.11.2018 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvate asjaoludega. Sündmuskohal (Viljandi mk, Viljandi vald, Pärsti küla, Mõisa tee 10 juures tänaval, Kooli bussipeatuse juures) on näha teepeenral ja sõiduteel vereloike ja leitud erinevaid esemeid, s.h USB juhe, kilekott ja jooneline paber, BLUETOOTH käed-vabaseade, sinist värvi sõrmkinnas ja valget värvi kõrvaklapid, musta värvi meeste king. Kannatanu A.R. a ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütluste kohaselt pandi kannatanu suhtes 16.11.2018 ööl 5 toime intensiivne vägivald – kannatanut peksid süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund nii käte kui ka jalgadega kuni kannatanul kadus teadvus. Kannatanul kadus tema peksmise käigus ära king. 8.
6. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund on kohtuistungil rääkinud, et Viljandis võtsid nad takso peale T.K. i ja koos jätkati sõitu Kundasse, kus J. Lund kohtus oma tuttavaga. Vahepeal tegid nad peatuse tanklas, kust ostsid taksost leitud raha eest süüa, juua ja sigarette. Autost leitud tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja taksomeetri viskas J. Lund autoaknast välja. Ajal, kui G. Sorval juhtis taksojuhilt äravõetud taksot, toimus taksoga paaril korral liiklusõnnetusi. Üks kord oli siis, kui neile maanteel sõideti otsa ja teine kord siis, kui nad sõitsid politsei eest ära ja sõitsid kahe auto vahelt läbi. 8.
7. Maakohus, kuulanud ära kannatanu A.R. a ja süüdistatavate ning tunnistajate ütlused ning kontrollinud kohtuistungil esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus kõnealuse episoodi faktilistes asjaoludes. Kannatanu A.R. a ja süüdistatavate G. Sorvali, J. Lundi, T.K. i ning tunnistajate D.L. i, A.T. e, A.P. e ning J.M. i ütlustega ning käsitletud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud asjaolud, mille kohaselt G. Sorval ja J. Lund viibisid 15.11.2018 Viljandi linnas ning, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, tellisid sama päeva õhtul takso. Neid asus teenindama taksojuht A.R. A.K. le kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX , et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungisid G. Sorval ja J. Lund taksojuht A.R. ale kallale, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. G. Sorval ja J. Lund võtsid taksost kannatanule A.R. ale kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutasid G. Sorval ja J. Lund kannatanu sõiduki pakiruumi ning G. Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K. . G. Sorval, J. Lund ja T.K. sõitsid kannatanult äravõetud taksoga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna, kus 16.11.2018 kella 8.50 paiku põhjustas G. Sorval Rohelisel tänaval liiklusavarii, põgenes sündmuskohalt ja sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse, seejärel põgenesid G. Sorval, J. Lund ja T.K. taksost, taksojuht jäeti sõiduki pagasiruumi. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund võtsid kohtuistungil omaks, et nende poolt kannatanu A.R. a suhtes toimepandud vägivalla tulemusena tekitati kannatanule kehavigastusi, milliseid on neile esitatud süüdistuses kirjeldatud, ja seda, et nad võtsid kannatanult ära süüdistuses loetletud asjad.
8. Maakohus leidis, et vaidlus seisneb süüdistatavate käitumisele õigusliku hinnangu andmises. Prokurör leidis, et G. Sorvali ja J. Lundi süü neile esitatud süüdistuste järgi on kõnealuses episoodis usaldusväärselt tõendamist leidnud. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi kaitsjad seevastu ei nõustunud G. Sorvalile ja J. Lundile esitatud takso ja taksos olnud esemete röövimise süüdistusega. Kaitsjad on leidnud, et süüdistatavate ütlustest ja ka nende hilisemast käitumisest nähtub, et kannatanule kallaletungi eesmärgiks ei olnud kannatanu valduses olnud sõiduki omastamine, vaid eesmärgiks oli sõiduki ajutine kasutamine. 9.
9. Maakohus märkis, et vastavalt esitatud süüdistusele on süüdistatavad kannatanu A.R. a suhtes kuritegeliku ründe käigus toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri kuriteokoosseisule (

§ 200

lg p-d 4, 7 ja

§ 215lg 2 p-d 1, 2, lg 3 G.

Sorvali puhul ja

§ 200

lg p 7 ja

§ 215lg 2 p-d 1, 2, lg 3 J.

Lundi puhul) ja seega on tegemist kuritegude ideaalkogumiga. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises ja antud juhul oli nii sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX ja sõidukis (süüdistuse kohaselt taksos) 6 olnud tahvelarvuti, mobiiltelefoni ning sularaha näol tegemist vallasasjadega TsÜS § 50 lg-te 1, 2 mõttes. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast vallasasja. Süüdistatavate jaoks on asi võõras, kui see ei ole nende omandis ehk sellele vallasasjale ei ole vallasomandit AÕS § 92 kohaselt tekkinud. Kannatanu A.R. a ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustest ja tegevustest nähtuvalt süüdistatavatel puudusid igasugused õigused nii kannatanu valduses olnud sõidukile, millega kannatanu osutas taksoteenust, kui ka kannatanule kuuluvatele s.o tema omandis olevatele asjadele, mis asusid taksos, sh tahvelarvuti, mobiiltelefoni ning sularaha 120 eurot. Need asjad olid süüdistatavatele võõrad vallasasjad. 9.2. Kuriteo asjaoludest nähtub, et G. Sorval ja J. Lund ei pannud toime ainuüksi võõraste vallasasjade kannatanult äravõtmist, vaid asjade kannatanult äravõtmine toimus vägivalda kasutades. 9.3. Maakohus andis hinnangu kaitsjate seisukohale, et kannatanule kuulunud tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja sularaha summas 120 eurot äravõtmist ei ole alust kvalifitseerida röövimisena, vaid tuleks kvalifitseerida vargusena

§ 199

järgi, kuna kaitsjate väitel kannatanult asjade äravõtmisel vägivalda ei kasutatud. Maakohus leidis, et kannatanu A.R. a ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustega on tõendamist leidnud taksost A.R. ale kuulunud asjade, sh tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot ja sularaha 120 eurot röövimise toimepanemine G. Sorvali ja J. Lundi poolt. Eelmärgitud asjade hõivamisele eelnes kannatanu suhtes vägivalla toimepanemine sõiduki (takso) hõivamiseks. Kannatanut löödi süüdistatavate G. Sorval ja J. Lundi poolt esmalt siis, kui kannatanu ja süüdistatavad viibisid sõidukis. Pärast seda, kui kannatanu A.R. ja G. Sorval väljusid sõidukist jäi J. Lund mõneks minutiks sõidukisse selleks, et veenduda milliseid asju on võimalik kannatanult ära võtta. J. Lund on taksosse jäämist ja oma tegevusi selgitanud järgnevalt: „Ma vaatasin, kas seal on mingit raha või midagi väärtuslikku, mida saab maha müüa… Ma leidsin rahakoti, telefonid ja tahvelarvuti. Neil olid lukud peal ...“. Pärast A.R. ale kuulunud asjade leidmist väljus sõidukist ka J. Lund, kes koos G. Sorvaliga jätkas kannatanu peksmist 3-4 minuti vältel, kuni kannatanu teadvuse kaotuseni, mille järel paigutati kannatanu teadvusetult sõiduki pakiruumi. Maakohtu hinnangul on kannatanult A.R. alt tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja sularaha äravõtmine toime pandud vägivallaga. Antud juhul on oluline, et kuigi süüdistatavate esialgne teoplaan nägi ette kannatanult üksnes sõiduki vägivallaga äravõtmist, siis esialgse teoplaani täideviimisel on seda muudetud, mida kinnitavad J. Lundi ütlused, millest nähtuvalt kannatanu peksmise ajal otsis ta sõidukist raha ja väärtuslikke asju, mida saaks ebaseaduslikult omastada. Puutuvalt kaitsjate väitesse, et asjade hõivamisel vägivalda ei tarvitatud, siis kaitsjate väide on ümberlükatud kriminaalasjas uuritud tõenditega. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütluste pinnalt on võimalik teha järeldus, et sõiduki hõivamiseks kasutatud vägivalla toime kestis edasi. 9.4. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund kannatanult tahvelarvutit, mobiiltelefoni ja sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõttes tegutsesid ühiselt isikute grupis kaastäideviijatena

§ 21

lg 2 mõttes ja seda nii kannatanu vastupanu murdmises vägivallaga kui ka kannatanult asjade äravõtmisel. Seega süüdistatavate J. Lundi ja G. Sorvali tegu on toime pandud grupi poolt

§ 200lg 2 p 7 järgi, G.

Sorvali tegu sisaldab lisaks korduvust ja tuleb kvalifitseerida

§ 200lg 2 p-de 4, 7 järgi, kuna isik on varasemalt röövimises süüdi tunnistatud.

9.

1. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. 7 Maakohus leidis, et süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund panid kannatanult asjade (tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja sularaha) äravõtmise toime kavatsetusega. Kannatanu peksmise käigus otsis Janari Lund taksos raha ja asju, mida oleks võimalik kannatanult ära võtta ja müüa. Ta leidis kannatanu rahakoti, telefoni ja tahvelarvuti. Pärast asjade leidmist jätkasid G. Sorval ja J. Lund kannatanu peksmist. Sellega seadsid süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund eesmärgiks kannatanu asjade äravõtmise, kuna neile oli teada, et see on võimalik kannatanu suhtes rakendatava vägivallaga. 9.
2. Maakohus ei tuvastanud süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Lähtudes asjaolust, et maakohus ei tuvastanud G. Sorvali ja J. Lundi käitumises kannatanu A.R. a valduses olnud sõiduki äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärki, tuleb G. Sorval sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX röövimise süüdistuses

§ 200lg 2 pde 4, 7 järgi õigeks mõista ning samuti tuleb J.

Lund sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX röövimise süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi õigeks mõista subjektiivse koosseisu puudumise tõttu.

9.7. Maakohus nõustus kaitsjate seisukohaga, et kannatanult sõiduki vägivallaga hõivamine tuleb lugeda hõlmatuks süüdistatavatele G. Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistusega

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 ja lg 3 järgi, mille kohaselt süüdistatavad panid toime võõra vallasasja, s.o A.R. a kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt ja vägivallaga. 9.

1. Maakohtu taolist seisukohta kinnitab G. Sorvali ja J. Lundi ütlustest nähtuv asjaolu, et vägivalda kannatanu suhtes ei kasutatud sõiduki ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vaid vägivalla kasutamise eesmärgiks oli saada sõiduk oma valdusse, et sellega ringi sõita ehk siis sõiduki kasutamine omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil. Käesolevas asjas omavad süüdistuses kirjeldatud käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel tähtsust G. Sorvali ja J. Lundi hilisemad käitumisaktid. 9.
2. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et antud süüdistuse episoodis puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus asjaolus, et süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund, s.o isikute grupis panid toime kannatanu A.R. a kasutuses olnud sõiduauto Merecedes Benz kui vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Kohtu hinnangul sisustab sõiduki ajutise omavolilise kasutamise vägivallaga kõnealusel juhul nii sõiduki vägivallaga hõivamine kui ka selles kasutamine. Pärast sõiduki vägivallaga hõivamist ja kannatanu paigutamist sõiduki pakiruumi sõitsid G. Sorval ja J. Lund sõiduautoga Merecedes Benz reg.märgiga XXX Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K. ning järgnevalt kasutati sõidukit Viljandist Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmiseks. 9.
3. Maakohus leidis, et süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund täitsid oma käitumisega

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 9.11. Maakohtu hinnangul on kannatanult sõiduki vägivallaga hõivamine omavoliliseks ajutiseks kasutamiseks ning sõidukis olnud kannatanule kuulunud asjade röövimine kantud süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ühisest tahtlusest ning need teod on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kujutavad ka objektiivse kõrvalvaataja jaoks ühtset käitumist. Seega on põhjendatud G. Sorvali tegu käsitleda ühe teona ja kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 ja

§ 215lg 2 p-de 1, 2 ja lg 3 järgi ning J.

Lundi tegu käsitleda ühe teona ja kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 215lg 2 p-de 1 ja 2, lg 3 järgi.

8

1. Karistuste osas märkis maakohus järgmist. G. Sorval ja J. Lund on süüvõimelised isikud. Neile inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal olid G. Sorval ja J. Lund alaealised. G. Sorval sai täisealiseks 01.08.2020 ja J. Lund 07.07.
2. 10.
3. G. Sorval omab varasemat karistatust, teda on karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-764

§ 121

lg 1; § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9; § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 26 päeva

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud.

Katseajaks määrati lisakohustus

§ 75lg 2 p 4 alusel - jätkata üldhariduse omandamist.

Tartu Maakohtu 23.11.2018 määrusega pöörati G. Sorvalile Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust täitmisele. Viru Maakohtu 05.02.2020 kohtumäärusega nr 1-18-764 vabastati G. Sorval Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega nr 1-18-764 mõistetud ja Tartu Maakohtu 23.11.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega (kandmata karistus 9 kuud 16 päeva vangistust), Tartu Maakohtu 14.02.2020 kohtumäärusega nr 1-19-225 G. Sorval vahistati alates 21.02.2020. 10.2. J. Lundi on varasemalt kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-764

§ 215

lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud kohaldades

§ 74

lg-te 1, 3 alusel katseaega 1 aasta ning Tartu Maakohtu 24.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3732 on J. Lund

§ 263

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 6 kuud ning on vabastatud karistusest ja allutatud

§ 87lg 1 p 2 alusel käitumiskontrollile 10 kuuks.

10.3. G. Sorvalile esitatud süüdistuse puhul

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 ja

§ 215

lg 2 p-de 1, 2, lg 3 järgi leidis maakohus, et tegemist on süütegude ideaalkogumiga. Sellisel juhul mõistetakse süüdistatavatele üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse

§ 63lg 1 järgi (RKKKo nr 3-1-1-5-11).

Süüdistatav G. Sorvalile tuleb karistus mõista seaduse kohaselt, mis näeb ette raskema karistuse, s.o

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 järgi.

§ 45

lg 2 sätestab, et kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Kuna G. Sorval pani kuriteo toime alaealisena, siis on temale

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 mõistetava vangistuse alamääraks kolm aastat ja ülemmääraks kümme aastat vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 6 aastat 6 kuud vangistust. Süü suurust mõjutavate asjaoludena arvestas maakohus, et taksost kannatanule A.R. ale kuuluvate asjade röövimise süüdistuse puhul on 2 kvalifitseerivat tunnust. Esmalt see, et G. Sorval on röövimise toime pannud korduvalt - teda on varem karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsuse järgi, mh ka röövimise toimepanemise eest, ning teiseks, röövimine on toimepandud grupi poolt. Võõra vallasasja, s.o sõiduauto Mercedes Benz omavolilise kasutamise puhul esineb 3 kvalifitseerivat tunnust - G. Sorval pani teo toime isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Maakohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna G. Sorvali puhtsüdamliku kahetsuse

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus

§ 58järgi ei tuvastanud.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leidis maakohus, et G. Sorvali süü on mõnevõrra alla keskmise. G. Sorvali poolt toime pandud

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süü suurust mõjutava asjaoluna arvestab kohus, et G. Sorvali süü temale inkrimineeritud kuriteos ei ole väike põhjusel, et süüdistatav on toime pannud neli varguse episoodi ja vargusega on kahju tekitatud kolmele kannatanule. 9 G. Sorvali poolt toime pandud

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (20.07.2018 ja 29.09.2018-30.09.2018 episoodides) näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Asjaolusid kogumis arvestades leidis maakohus, et G. Sorvali süü

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos jääb alla keskmise.

Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isik omab varasemat karistust võõra vallaasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kuid ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt leiab kohus, et G. Sorvalile mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile.

§ 64lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõistis kohus G.

Sorvalile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ning vangistuse kandmise algusajaks arvati tema vahistamise kuupäev 21.02.2020. 10.4. J. Lundile esitatud süüdistuse puhul

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 215

lg 2 p-de 1, 2, lg 3 järgi on tegemist süütegude ideaalkogumiga, millisel juhul

§ 63

lg 1 alusel mõistetakse süüdistatavale üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul on selleks seadusesätteks

§ 200

lg 2 p 7, mis sätestab karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 45

lg 2 sätestab, et kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Erinevalt G. Sorvalist ei olnud J. Lund varem röövimisi toime pannud, mistõttu on J. Lund süü on keskmine, antud juhul G. Sorvali süüst mõnevõrra väiksem. Maakohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna J. Lundi puhtsüdamliku kahetsuse

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus

§ 58järgi ei tuvastanud.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leidis maakohus, et J. Lundi süü on alla keskmise. J. Lundi süü on suurem, kuna vägivalla kasutamisega kaasnesid kannatanule nii füüsiline valu kui ka kehavigastused. J. Lundi käitumist iseloomustab teatav küünilisus, mis nähtub nii sellest, et ta lõi kannatanut jalaga näkku kui ka sellest, et kuigi ta kannatanut ei tundnud, oli ta oma kaaslaste ettepanekul koheselt nõus ühinema kehalise väärkohtlemise toimepanemiseks kannatanu suhtes. Eeltoodud asjaoludel on J. Lundi süü üle keskmise. Maakohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna J. Lundi puhtsüdamliku kahetsuse

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus

§ 58järgi ei tuvastanud.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et J. Lundi süü on keskmine. Kohus, lähtudes üldja eripreventiivsetest kaalutlustest peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks J. Lundi karistada

§ 121lg 1 järgi karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 6 kuud.

Maakohus leidis, et arvestades J. Lundi varasemat karistatust tuleb süüdistuses

§ 215lg 2 p-de 1, 2 järgi kohaldada karistuse liigina vangistust.

Sanktsiooni keskmiseks määraks on 1 aasta 6 kuud vangistust. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks J. Lundi karistada

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistusega alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 10 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõistis kohus J.

Lundile liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuud vangistust võrra ning mõistis J. Lundile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda J.

Lundile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 16.11.

1. 10
2. J. Lundi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktis nr 3/16 sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub, et J. Lundil ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus, ajutine raske psüühikahäire või muu raske psüühikahäire. Tal esineb püsiv psüühika- ja käitumishäirele kogum - düssotsiaalne isiksushäire, mis ei takista ega piira tema võimet ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Ta on suuteline vajadusel iseseisvalt pöörduma psühhiaatrilise abi saamiseks. Temal esinev psüühika- ja käitumishäirele kogum - düssotsiaalne isiksusehäire - ei ole takistuseks tema viibimisele tugevalt kontrollitud keskkonnas.
3. A.R. a tsiviilhagide osas märgib maakohus järgmist. 12.
4. Kannatanu A.R. on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes 4564,51 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 20000 eurot. Kannatanu on kohtumenetluses suurendanud varalise kahju nõuet 05.03.2020, 30.10.2020 ning 12.03.
5. Kannatanu A.R. a lõplikuks varalise kahju nõudeks on 14381,14 eurot ja mittevaralise kahju nõudeks 20000 eurot. Kannatanu taotleb kahjude väljamõistmist koos viivistega solidaarselt G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt, J. Lundilt ja V.L. ilt ning menetluskulud jätta tsiviilkostjate kanda. 12.
6. Süüdistatav G. Sorval on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus kannatanule kahju hüvitama tõendatud ulatuses, sealjuures on nõus mittevaralise kahjunõudega 10 000 eurot. Süüdistatav J. Lund avaldas, et on nõus tegeliku kahju kannatanule A.R. ale hüvitama. Mittevaralise kahju osas leidis J. Lund, et kannatanu mittevaralise kahju nõue 20 000 eurot on liiga suur. J. Lund nõustus mittevaralise kahjunõudega 10 000 eurot. 12.
7. Tsiviilkostja L.S. i esindaja taotles, et L.S. i suhtes tuleb jätta tsiviilhagi rahuldamata ja tema korteriomand tuleb vabastada hüpoteegi alt. L.S. i esindaja leidis, et L.S. on teinud endast kõik mõistlikult võttes võimaliku, et kahjusid ära hoida ning on eelmärgitud asjaolude kohta esitanud tõendid, kuid A.T. vastupidiselt tõendeid esitanud ei ole. L.S. i esindaja leidis, et kannatanu A.R. a mittevaralise kahju hüvitis ei ole põhjendatud.
8. Varalise kahju koosseis seoses kannatanu A.R. a suhtes G. Sorvali ja J. Lundi poolt 15.11.2018-16.11.2018 toimepandud kuriteoga on järgnev. 13.
9. Kannatanult A.R. alt röövitud töövahendid ja muud isiklikud esemed kokku summas 962,02 eurot, sh: Samsung Galaxy S7 hinnaga 499 eurot, maksumus tõendatud maksekorraldusega nr 676 05.02.2017; kaitsekaaned Samsung Galaxy S7 Hanman Flip hinnaga 18,90 eurot, maksumus tõendatud arvega nr 14011847 06.07.2018; tahvelarvuti kaaned – Book Cover Samsung TabA 10.1 hinnaga 39,90 eurot, maksumus tõendatud arve-kviitungiga nr 170268913 21.02.2018; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A 10.1 hinnaga 250,90 eurot, maksumus tõendatud maksekorraldusega nr 784 16.02.2018; kaitsekile MyScreen Samsung TabA taotletav summa 4,00 eurot, maksumus (4,95 eurot) tõendatud arve-kviitungiga 21.02.2018; taksojuhi teenindaja kaart hinnaga 38 eurot, maksumus tõendatud väljavõttega internetilehelt http://www.viljandi.ee/teenindajakaardi-taotlemine; Jabra Storm BT peakomplekt hinnaga 62,10 eurot, maksumus tõendatud arvega nr 170024946 08.02.2017; tahvelarvuti hoidja hinnaga 49,22 eurot, maksumus tõendatud internetipanga konto väljavõttega 13.01.
10. Eelmärgitud asjade äravõtmist kannatanult süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt tõendavad kannatanu A.R. a ja süüdistatavate G. Sorvali ja Janari Lundi ütlused. Maakohtu hinnangul on kannatanule süüdistatavate poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju summas 962,02 eurot usaldusväärselt tõendamist leidnud. Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud ja hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse. Maakohtu hinnangul esineb põhjuslik seos kannatanul kahju tekkimise ja G. Sorvali ja J. Lundi 11 kuriteo vahel, sest kui kuritegu ei oleks toime pandud, siis ei oleks kannatanul kahju tekkinud. Kahjutekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kuna kahju tekitati kannatanu omandi ja valduse rikkumisega, eelmärgitud esemed olid kannatanu omandis ja valduses. Tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanule hüvitamisele. Maakohus ei nõustunud tsiviilkostja L.S. i esindaja seisukohaga, et kannatanul puudub õigus nõuda tahvelarvuti kaante ja kaitsekile maksumusi, kuna tõendatud ei ole kannatanu omand tahvelarvuti kaantele (Book Cover Samsung TabA 10.1 hinnaga 39,90 eurot) ja kaitsekilele (MyScreen Samsung TabA, hinnaga 4,95 eurot), kuna maksjana on arve-kviitungitel märgitud KKK Kontracht OÜ (vt. KoTo, kd 6, tl 40). Antud juhul omab kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et eelmärgitud asjad olid kuni nende röövimiseni süüdistatavate poolt kannatanu A.R. a otseses valduses ning vastavalt AÕS § 40 lg-le 1 ja 2 on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu ning omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. AÕS § 84 lg 2 kohaselt isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja hävimise või selle väärtuse vähenemise eest. (Samas on kannatanu esindaja selgitanud, et omand eelmärgitud esemetele kuulus kannatanule, kuigi nende esemete eest oli tasunud kannatanule kuulunud äriühing KKK Kontracht OÜ). 13.
11. Kahjustatud – kasutuskõlbmatud kannatanu A.R. a riided ja asjad (sh kuriteo toime toimepanemisel kahjustatud ja äravõetud esemed ja raha, vastavalt kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte), summas 612,75 eurot, sh teksapüksid Pierre Cardin, Deuwille hinnaga 95 eurot ja Pierre Cardin rihm hinnaga 38 eurot, maksumus tõendatud kannatanu A.R. a ütlustega; nokkmüts Essential Oasis hinnaga 16,10 eurot, maksumus tõendatud ostukviitungiga nr 1228-014689 05.05.2018; kampsun/pusa lukuga hinnaga 90 eurot, päevasärk hinnaga 40 eurot, kilejope hinnaga 50 eurot, maksumus tõendatud kannatanu A.R. a ütlustega; sügisjope vatiiniga Tom Tailor hinnaga 85,45 eurot maksumus tõendatud arvega nr 1171010892 10.10.2017; täisnahast rahakott hinnaga 50 eurot, maksumus tõendatud kannatanu A.R. a ütlustega; äravõetud sularaha 120 eurot, tõendatud kannatanu A.R. a ütlustega, SEB pangakaart maksumusega 3,20 eurot, tõendatud konto väljavõttega, ID-kaart maksumusega 25 eurot, tõendatud mk nr 864 13.12.
12. Asjaolu, et tsiviilhagis nimetatud ja kannatanule kuulunud asjadest on tugevalt kahjustatud (määrdumine pori ja/või verega) või kasutamiskõlbmatuks muutunud: teksapüksid Pierre Cardin maksumusega 95 eurot, rihm maksumusega 38 eurot, päevasärk maksumusega 40 eurot, sügisjope maksumusega 85,45 eurot, kampsun maksumusega 90 eurot, on tõendatud asitõendite vaatlusprotokollidega 05.11.2018 ja 22.11.2018 ning kannatanu A.R. a ütlustega. Kannatanu A.R. a ütlustest nähtub, et eelmärgitud esemed said kahjustada kannatanu vastu 15.11.2018-16.11.2018 toimunud ründe (s.o peksmise) käigus määrdumisest verega või poriga, lähtudes talle tekitatud vigastustest ning asjaolust, et kannatanu peksmise jätkus ka siis, kui ta oli maha kukkunud. Kannatanu A.R. a peksmine on usaldusväärselt tõendamist leidnud nii kannatanu kui ka süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ristküsitlusel antud ütlustega. Kannatanu on avaldanud, et on saanud tagasi täisnahast rahakoti, kuid tagastud rahakott oli märg ja seetõttu kasutuskõlbmatu ning rahakotist oli äravõetud raha 120 eurot, pildiga pangakaart ja ID-kaart. Tunnistaja A.P. e ütlustega on tõendatud, et Kadrina lähedalt leitud nahast rahakott vedeles maas, oli tühi, märg, tükk aega ligunenud seal. 13.
13. Kulutused ravimitele, hooldusvahenditele, arstiabile (sh ka hambaravile), taastusravile ja transpordile vastavalt kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte p-dele III-IV summades 291,11 eurot + 64 eurot + 239,19 eurot + 1381,71 eurot + 165,79 eurot + 289 eurot + 105 eurot + 710,49 eurot + 1483,67 eurot + 643,50 eurot. 13.
14. Kannatanu A.R. a ütlustega on tõendatud, et kuni G. Sorvali ja J. Lundi poolt tema suhtes kuriteo toimepanemiseni s.o kuni 15.11.2018-16.11.2018 töötas kannatanu autojuhtassistendina OÜ-s Librate ja taksojuhitööd tegi ta põhitööga koos ning tema töötasu oli 12 eelmärgitud ajal 900 eurot kuus. OÜ Librate 02.01.2019 tõendist nähtub, et kannatanu A.R. töötab OÜ-s Librate tähtajatu töölepingu alusel ja tema töötasu on 900 eurot kuus. Arvestatud töötasu ajavahemikul 01.11.2018-15.11.2018 (s.o 8 tööpäeva eest) moodustas 327,27 eurot. Maakohtu hinnangul on kannatanu A.R. usaldusväärselt tõendanud oma sissetulekuid (s.o töötasu), mis puudutavad ajalist perioodi kuni tema suhtes kuriteo toimepanemiseni. Seetõttu jättis maakohus kaitsjate vastupidised väited kannatanu sissetulekute tõendamatusest tähelepanuta. 13.
15. G. Sorval ja J. Lund panid kannatanu A.R. a suhtes kuriteod toime tahtlikult, kasutades vägivalda (sh kannatanu kasutuses oleva sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise vägivallaga ja kannatanu omandis olnud esemete röövimise). Tahtlike kuritegude toimepanemisega kaasnes kannatanule kahju tekitamine õigusvastaselt. Seega arvestades süütegude iseloomu, sealjuures süüdistatavate käitumist, ei ole alust väita, et G. Sorval ja J. Lund tegid kõik mõistliku kahju tekkimise ärahoidmiseks, kuivõrd süüdistatavate tegelik teopilt kinnitab vastupidist – kannatanut peksti seni, kuni ta kaotas teadvuse. Vägivalda kasutati selleks, et kannatanult auto ja asjad ära võtta, seejärel paigutati teadvusetu kannatanu autopakiruumi, hoolimata sellest, et tegelikult vajas kannatanu vigastuste tõttu meditsiinilist abi. Seega on G. Sorval ja J. Lund kannatanule kahju tekitamises süüdi ja nad vastutavad kannatanule kahju tekitamise eest. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus ja asja materjalidest nähtub, et G. Sorval pani kannatanu A.R. a suhtes kuriteo toime 16-aastaselt. G. Sorvali hooldusõiguslikeks vanemateks on L.S. ja A.T. . Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et G. Sorvali kasvatamises on osalenud peamiselt tema ema L.S. . Tsiviilkostja L.S. i esindaja väitis, et L.S. on teinud endast kõik mõistlikult võttes võimaliku, et kahjusid ära hoida. Tsiviilkostja A.T. i esindaja avaldas seevastu, et L.S. i esindaja esitatud tõendid ei tõenda seda, et L.S. oleks kõik endast oleneva teinud vastutusest vabanemiseks. Maakohus nõustus tsiviilkostja A.T. i esindaja seisukohaga, et L.S. i esitatud tõendid ei tõenda, et L.S. on vanemana teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ka A.T. ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt saab järeldada, et A.T. on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. PKS § 116 sätestab vanema hooldusõiguse põhimõtted. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama prg-i lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (s.o vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (s.o isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (s.o varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Maakohus leidis, et kuritegude toimepanemine G. Sorvali poolt sai võimalikuks, kuna G. Sorvali vanemad, antud juhul tsiviilkostjad L.S. ja A.T. täitsid vanema hooldusõigust ebapiisavalt, suured vajakajäämised tsiviilkostjate tegevuses on seotud lapse üle järelevalve teostamisel. Vanem peab teadma igal ajahetkel, millega tema alaealine laps tegeleb ja kus ta viibib. Maakohus asus seisukohale, et VÕS § 1053 lg 2 kui erisätte mõtteks on sätestada vanema õigusvastase käitumise eeldus juhul, kui nende vastutusel olev 14-18 aasta vanune isik on kahju põhjustanud. Vastusest vabanemiseks peaks tsiviilkostja vanemana tõendama, mh seda, kas 13 lapse üle on teostatud vajalikul määral järelevalvet ning ka seda, kas lapse suhtes on vanemad piisaval määral arendanud õiguskuulekat käitumist ja kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kohtuistungil tuvastati, et tsiviilkostjad L.S. ja A.T. ei ole teinud endast olenevalt kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist, mistõttu vastutavad nad VÕS § 1053 lg 2 kohaselt oma lapse G. Sorvali poolt alaealisena (antud juhul 16-aastaselt) kannatanule tekitatud kahju eest. Samale seisukohale asus maakohus ka J. Lundi osas ning tsiviilkostja V.L. vastutusest. ei vabane VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Lähtudes eelmärgitust vastutavad G. Sorval, L.S. , A.T. , J. Lund ja V.L. kannatanule A.R. ale tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. VÕS § 113 lg-st 1, TsMS §-st 367 ja Tartu Ringkonnakohus on otsuses nr 1-19-6138 p 29 leitust on põhjendatud A.R. a tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada ja välja mõista G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt, J. Lundilt ja V.L. ilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 14381,14 eurot A.R. a kasuks koos viivise nõudega A.R. a kasuks varalise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest kohtuotsuse jõustumisest kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest.
16. Maakohtu seisukoht A.R. a mittevaralise kahjuhüvitise nõude osas summas 20 000 eurot. 14.
17. Maakohus leidis, et esitatud A.R. a tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. 14.
18. Kannatanu A.R. a ütlustega on tõendatud, et ta tundis tema suhtes toimepandud vägivallategude tõttu tugevat füüsilist valu ning kannatanu ütluste, patsiendikaardi, kiirabikaardi ning eksperdiarvamusega on tõendatud G. Sorvali ja J. Lundi vägivallategude tegude tulemusena kannatanule tervisekahjustuste tekitamine hulgivigastustena. Lähtudes VÕS § 1045 lg 1 p 2 on antud juhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga ning kannatanu tervise kahjustamise tingis süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi käitumine. 14.
19. KrMS § 381 lg 1 p 1 sätestab, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui selle eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. 14.
20. Kannatanu ütlustest nähtuvalt on vägivalla tagajärjel tema tervislik seisund sedavõrd halvenenud, et töötegemist ei võimalda ja ta on tunnistatud 100 %-liselt töövõimetuks. Tervisliku seisundi taastamiseks on tehtud talle mitmeid operatsioone ja suunatud taastusravile. Peavigastustest on tulnud tüsistused, esinevad tasakaaluhäired. Süüdistatavate õigusvastase süülise käitumise tagajärjel on toimunud kannatanu elukvaliteedi ja heaolu oluline langus. Kannatanu on kaotanud sissetuleku tööalasest tegevusest, sest on töövõimetu. Ta on pidanud viibima haigla- ja taastusravil, tervisekahjustused tekitavad talle iga päev füüsilist ja hingelist valu. Lisaks füüsilisele tervisele on rikutud ka tema psüühiline tervis, kuna tal on olnud hirmuunenägusid, peavalud, tasakaaluhäired, pidev ärevustunne. G. Sorval ja J. Lund ründasid kannatanut väga intensiivselt ja valu tekitavalt, sekkudes väga suurel määral 14 tema kehalisse puutumatusesse ning häirides tema kehalist ja vaimset heaoluseisundit. Kannatanu tervisliku seisundi halvenemise ja tema suhtes toimepandud kuriteo vahel on põhjuslik seos. Ja G. Sorval ning J. Lund ei ole tõendanud kannatanule kahjutekitamisel süü puudumist VÕS § 1050 lg-te 1, 2 tähenduses. 14.
21. Mis puudutab tsiviilkostjate L.S. i, A.T. i ja V.L. i vastutust kannatanule tekkinud kahjus, siis maakohus leiab, et antud juhul kuuluvad rakendamisele VÕS §-i 1053 lg 2 sätted, mille kohaselt vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. 14.
22. Maakohus leiab, et süüdistatavate vägivald kannatanu suhtes oli intensiivne ning nende käitumine ja suhtumine kannatanusse oli küüniline ja julm. G. Sorval ja J. Lund tungisid kannatanule kahekesi kallale, pekstes teda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitasid kannatanule mitmeid kehavigastusi. Kannatanut peksti kuni tema teadvuse kaotuseni ning seejärel, hoolimata kannatanu tervislikust seisundist, paigutati kannatanu auto pakiruumi ning seejärel sõitsid süüdistatavad ringi mööda Viljandi linna, Viljandist Rakverre ja tagasi Viljandisse, ajaliselt ca 8 tundi ning seejärel jättes kannatanu auto pakiruumi, põgenesid auto juurest Viljandis teater Ugala parklast. Süüdistatavad ei tundnud huvi, milline on kannatanu tervislik seisund ja kas ta vajab meditsiinilist abi. Peksmise ajal tundis kannatanu tugevat füüsilist valu ning oli ca 8 tunni vältel sunnitud viibima auto pakiruumis vigastatuna, saamata arstiabi. Süüdistatavad on tekitanud kannatanule toimepandud kuritegudega mittevaralist kahju. Süüdistatavatelt G. Sorvalilt ja J. Lundilt ning tsiviilkostjatelt L.S. ilt, A.T. ilt ja V.L. ilt mittevaralise kahjuhüvitise väljanõudmine on põhjendatud, kuna lisaks füüsilise valu, kannatuste ja tervisekahjustuste põhjustamisele on süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund põhjustanud kannatanule hingelist valu ja kannatusi elukvaliteedi ja heaolu languse tõttu. 14.
23. Maakohus tuvastas, et kannatanu kahjuhüvitise nõudes ja mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel ja arvestades ühiskonna üldise heaolu taset tuleb hinnata ka süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ning tsiviilkostjate L.S. i, A.T. i ja V.L. i majanduslikku olukorda. Maakohus leiab, et kannatanu mittevaralise kahju nõue 20 000 eurot tuleb rahuldada osaliselt võttes arvesse järgnevaid asjaolusid: 1) süüdistatavatel puudub töökoht, vara ja sissetulek ning lisaks tsiviilhagide hüvitamisele tuleb neil tasuda ka kohtukulud. Tsiviilkostjad L.S. , A.T. ja V.L. töötavad, seega omavad sissetulekut, kuid V.L. i ülalpidamisel on käesoleval hetkel alaealine laps (14-aastane); 2) hüvitise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada, et kohus rahuldas kannatanu varalise kahjunõude tervisekahjustamisest tulenevatel asjaoludel (RKKKo nr 1-19-4422 p 21.3), s.o kannatanu kahjunõudes hüvitada talle tekkinud kulutused ravimitele, hooldusvahenditele, arstiabile (sh hambaravile) ja taastusravile (sh ka füsioteraapiale); 3) kohtu hinnangul tuleb arvestada ka tsiviilhagis kostjate (süüdistatavad, tsiviilkostjad) seisukohtadega nõutud summa osas. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund kannatanu A.R. a mittevaralise kahju hüvitise nõuet 10000 euro ulatuses, tsiviilkostjad leidsid, et kannatanu nõutud 20000 eurot on ülepaisutatud, kuid omapoolset seisukohta võimaliku mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohta ei avaldanud. Seega kõiki eelmärgitud asjaolusid kogumis kaaludes leiab maakohus, et kannatanu mittevaralise kahju nõue on põhjendatud rahuldada osaliselt summas 10000 (kümme tuhat) eurot. Lähtudes eelmärgitust vastutavad G. Sorval, L.S. , A.T. , J. Lund ja V.L. kannatanule A.R. ale tekitatud mittevaralise kahju eest solidaarselt ja seda ka viivisenõude osas. 15
24. Kannatanu MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi. 15.
25. Kannatanu MTÜ Tarvastu Motoklubi on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes 2200 eurot. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilhagi aluseks asjaolu, et 2018 juulikuus Viljandi linnas, Vaksali 21/Tehnik 2 olevast parklast varastati MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluv sõiduk Toyota Yaris reg. nr XXX ning sõiduki vargusega põhjustati kannatanule varalist kahju 2200 eurot. Kannatanu on kohtuistungil vähendanud tsiviilhagi nõuet ja kannatanu lõplikuks varalise kahju nõudeks kahju tekitaja vastu on 1100 eurot. Sõiduki maksumuse tõendamiseks on kannatanu kohtuistungil esitanud internetiportaalist Auto 24 väljatrüki kolme võrreldava sõiduki Toyota Yaris maksumuste kohta järgnevalt: 1700 eurot, 1299 eurot ja 850 eurot, seega keskmine müügihind moodustab 1283 eurot. Kuna kannatanu taotleb tsiviilhagi rahuldamist alla keskmist müügihinda, siis peab kohus lähtuma mitte keskmisest müügihinnast vaid kannatanu taotlusest (s.o kahjunõudest 1100 eurot). Maakohus märkis, et TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 15.
26. Maakohus on käesolevas otsuses leidnud, et G. Sorvali süü

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX omavolilises ajutises kasutamises ajavahemikul 20.-21.07.2018 on tõendatud. Tegu on toimepandud grupis, koos E.T. i ja R.K. iga. Sõidukit juhtis G. Sorval, kes 21.07.2018 kella 01.00 paiku Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,8. kilomeetril põhjustas MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduautoga Toyota Yaris reg.märgiga XXX liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sõiduk muutus täiesti kasutuskõlbmatuks. Tegemist on kannatanule õigusvastaselt kahjutekitamisega VÕS § 1043 mõttes. Tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanule hüvitamisele. Kuigi G. Sorval pani

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava teo toime grupis koos E.T.

i ja R.K. iga ja nimetatud isikud on kannatanule tekkinud kahjus solidaarvõlgnikeks, siis antud kriminaalasjas on kannatanu nõue esitatud süüdistatava G. Sorvali ja tsiviilkostjate L.S. i ja A.T. i vastu, mida tuleb lugeda VÕS § 65 lg 1 alusel põhjendatuks. Maakohus leiab, et G. Sorval vastutab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kannatanule kahju tekitamise eest, kuna ta ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Tsiviilkostjad L.S. ja A.T. G. Sorvali vanematena vastutavad VÕS § 1053 lg 2 järgi nende lapse G. Sorvali poolt kannatanule MTÜ Tarvastu Motoklubile tekitatud kahju eest, kuna nad ei ole tõendanud, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lähtudes VÕS § 65 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 sätetest vastutavad G. Sorval, L.S. , A.T. kannatanule MTÜ Tarvastu Motoklubi tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada ja välja mõista G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks.

1. Kannatanu Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi. 16.
2. Kannatanu Aldar Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes 37,98 eurot ja 61,97 euro nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks asjaolud, et 28.10.2015 kella 21.58 ajal varastati Viljandi linnas, Leola 14a asuvast Aldar Eesti OÜ Viljandi Superalko kauplusest kaks 0,7 l pudelit viina Russian Ice Vodka ja vargusega põhjustati Aldar Eesti OÜ-le varalist kahju 37,98 eurot (ühe pudeli maksumus 18,99 eurot). 01.11.2018 kella 21.30 paiku Viljandi linnas, Leola 14a asuvast Aldar Eesti OÜ Viljandi Superalko kauplusest varastati Bacardi Costa Negra 1 l väärtusega 23,99 eurot, Bacardi OakHeart 1 l väärtusega 22,99 eurot ja Bacardi OakHeart 0,7 l väärtusega 14,99 eurot ja vargusega põhjustati Aldar Eesti OÜle varalist kahju 61,97 eurot. Kokku tekitati kannatanule tsiviilhagide järgi varalist kahju 99,95 eurot. 16.
3. Maakohus on käesolevas otsuses leidnud, et G. Sorvali süü

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi varguste toimepanemises 28.10.2018 ja 01.11.2018 Viljandi linnas Leola tn 14 asuvast Aldar 16 Eesti OÜ SuperAlko kauplusest on tõendamist leidnud. Tegemist on kannatanule õigusvastaselt kahjutekitamisega VÕS § 1043 mõttes. Kannatanu Aldar Eesti OÜ esindaja Lenel Pruul on esitanud kohtuistungil õiendi, väljavõtte toodete maksumuse kohta, millest nähtuvad alkoholide maksumused. Maakohtu hinnangul esineb põhjuslik seos kannatanul kahju tekkimise ja G. Sorvali poolt toimepandud kuriteo vahel, sest kui kuritegu ei oleks toime pandud, siis ei oleks kannatanul kahju tekkinud. Kuigi G. Sorval pani 01.11.2018 alkoholi varguse toime koos J. Lundiga ja eelnimetatud isikud on kannatanule tekkinud kahjus solidaarvõlgnikeks, siis antud kriminaalasjas on kannatanu nõue VÕS § 65 lg 1 alusel esitatud G. Sorvali vastu ja tsiviilkostjate L.S. i ja A.T. i vastu, mis on viidatud sätte kohaselt põhjendatud. Kohus leiab, et G. Sorval vastutab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kannatanule kahju tekitamise eest, kuna ta ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Tsiviilkostjad L.S. ja A.T. G. Sorvali vanematena vastutavad VÕS § 1053 lg 2 järgi nende lapse G. Sorvali poolt kannatanule Aldar Eesti OÜ-le tekitatud kahju eest. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kannatanu tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 99,95 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks.

1. Kannatanu Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi. 17.
2. Kannatanu Viljandi Tarbijate Ühistu on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes 15,99 eurot (KoTo, kd 1, tl 12). Hagiavaldusest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks asjaolu, et 14.10.2018 kella 21.00 ajal Viljandi linnas, Koidu 3 Koidu Konsumist varastati 0,2-liitrine liköör väärtusega 3,55 eurot, 0,75-liitrine vein väärtusega 7,55 eurot ja 0,2-liitrine gin väärtusega 4,89 eurot. Kokku tekitatud kahju 15,99 eurot. 17.
3. Maakohtu hinnangul on kannatanule süüdistatava G. Sorvali poolt toimepandud kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 15,99 eurot usaldusväärselt tõendatud kannatanu poolt kohtumenetluses esitatud tõenditega. Kannatanu Viljandi Tarbijate Ühistus esindaja on esitanud kohtuistungil Koidu Komsumi kauplusest varastatud alkoholi maksumuste tõendamiseks väljavõtte kaubaliikumise kohta (KoTo, kd 6, tl 175-185) järgnevalt: oktoobris 2018.a. on 0,2 ml Grafter gin hind 4,89 eurot (KoTo, kd 6, tl 175), 0,2 ml likööri Amaretto Bonino hind on 3,55 eurot (KoTo, kd 6, tl 175) ja 0,7 l veini Murvideo Bianco, hind on 7,55 eurot (KoTo, kd 6, tl 185). 17.
4. Kannatanule tekitatud varalise kahju näol on tegemist on nii otsese varalise kahjuga (VÕS § 128 lg 3) kui ka saamata jäänud tuluga (VÕS § 128 lg 4), kuna hinnad sisaldavad kaupluse juurdehindlust (KoTo, kd 5, tl 66). Kohtu hinnangul esineb põhjuslik seos kannatanul kahju tekkimise ja G. Sorvali kuriteo vahel, sest kui kuritegu ei oleks toime pandud, siis ei oleks kannatanul kahju tekkinud. Kahjutekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kuna kahju tekitati kannatanu omandi ja valduse rikkumisega, eelmärgitud esemed olid kannatanu omandis ja valduses. Põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 15,99 eurot Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks.
5. J. Lundi menetluskulude osas märkis maakohus järgmist. Kuigi J. Lund pani süüteo toime alaealisena, on ta kohtuotsuse tegemise ajaks jõudnud täisikka, mistõttu käesoleval juhul ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud kannatanute menetluskulude hüvitamise osas pidada vastutavateks isikuteks tsiviilkostjaid. Menetluskulude kandja määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning seega J. Lundi vanemad ei vastuta VÕS § 1053 lg 1 kohaselt oma täisealiste laste põhjustatud kahju, s.o antud juhul kannatanute 17 vajalike ja põhjendatud menetluskulude hüvitamise eest. Kannatanute menetluskulud jäävad süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi kanda. Eeltoodud põhjendustel tuleb G. Sorvalil kanda ka tsiviilkostjate L.S. i ja A.T. i menetluskulud ning J. Lundil tsiviilkostja V.L. i menetluskulud. Maakohus leidis, et J. Lundilt on põhjendatud välja mõista kannatanu A.K. riigi õigusabi kulud 847,87 eurot ja kannatanu A.R. a riigi õigusabi kulud 730,20 eurot. On ilmselge, et sedavõrd suurte summade tasumine käib kohtumenetluse käigus täisealiseks saanud ja mittetöötavale süüdistatavale üle jõu – eriti veel arvestades seda, et ta peab hakkama maksma ka mitmetesse tuhandetesse eurodesse küündivaid tsiviilhagisid. Menetluskulude osalist riigi kanda jätmist tingib ka süüdistatavate osaline õigeksmõistmine (KrMS § 181 lg 1). Seetõttu jättis maakohus J. Lundi menetluskuludest osa riigi kanda, sh sundrahast 730 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu J. Lundil kokku 6926,37 eurot, sh sundraha 730 eurot, ekspertiisitasu 1298,30 eurot, riigi õigusabi tasu 3320 eurot, kannatanu A.K. riigi õigusabi kulud 847,87 eurot ja kannatanu A.R. a riigi õigusabi kulud 730,20 eurot. Arvestades süüdimõistetud J. Lundi majanduslikku olukorda, määrata riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Apellatsioonid ja vastused apellatsioonidele
6. Tartu Maakohtu 21.04.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav G. Sorvali kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, kes taotleb: - tühistada osaliselt maakohtu otsus osas, millega G. Sorval tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 pde 4 ja 7 alusel, s.o taksost leitud asjade ja sularaha röövimise süüdistuse episoodis ning mõista G. Sorval

§ 200lg 2 p-de 4 ja 7 süüdistuses õigeks; - vähendada G.

Sorvalile mõistetud karistust; - tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis välja G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt varalise kahju hüvitise 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks. Vajadusel teha selles osas uus otsus, millega mõista välja G. Sorvalilt, L.S. ilt, A.T. ilt, E.T. ilt ja R.K. ilt (eestkostjalt Viljandi Linnavalitsuselt) solidaarselt varalise kahju hüvitis 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks või jätta MTÜ Tarvastu Motoklubi hagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras; - tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis välja G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt varalise kahju hüvitise 15,99 eurot Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks ja teha selles osas uus otsus, millega jätta Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras; - tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis välja G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt varalise kahju hüvitise 99,95 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks ja teha selles osas uus otsus, millega jätta Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras; - tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt A.R. a kasuks sõidukist leitud esemete maksumus; - jätta G. Sorvali riigi õigusabi korras kaitsja menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. 19.1. Apellandi seisukoht süüdistuse osas

§ 200lg 2p-de 4 ja 7 süüdistuses.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et G. Sorval pani toime

§ 200

lg 2 p-de 4 ja 7 märgitud kuriteo, mis seisneb süüdistuse kohaselt sõidukis Mercedes Benz 18 registreerimismärgiga XXX leitud asjade ja sularaha röövimises. Kohtuistungil uuritud materjalidest ei nähtu, et G. Sorval oleks sõidukis olnud asju ja raha omastanud. Peale vägivallategude toimepanemist taksojuhi kallal ja taksojuhi paigutamist sõiduki pagasiruumi, istus G. Sorval sõiduki rooli ja nad alustasid koos J. Lundiga sõitu esialgu Viljandis ja hiljem Rakvere suunas. Kohtumaterjalidest nähtub, et kannatanu A.R. ale kuulunud vara omastas J. Lund, kes tegutses antud vara omastamisel iseseisvalt. G. Sorvali ja J. Lundi vaheline tegevus ei olnud kooskõlastatud ning G. Sorval ei teadnud esialgu midagi varade omastamisest J. Lundi poolt. Vägivallateod kannatanu A.R. a suhtes tuleks ümber kvalifitseerida

§ 121järgi.

19.2. Maakohus mõistis G. Sorvalile

§ 200lg 2 p-de 4 ja 7 järgi karistuseks 5 aastat 10 kuud vangistust.

Prokurör taotles karistuse kohaldamisel lugeda

§ 64lg 1 kohaselt kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

Maakohus aga suurendas üksikkaristusest raskeimat ja mõistis G. Sorvalile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. G. Sorvali kaitsja arvates on mõistetud karistus liialt suur ja ei ole küllaldaselt põhjendatud. G. Sorvali kaitsja arvates tuleb arvestada asjaoluga, et teo toimepanemise ajal oli G. Sorval alaealine. G, Sorval kahetseb oma tegu, on algusest peale tunnistanud oma süüd ja on nõus vabatahtlikult hüvitama kannatanule tekitatud kahju. G. Sorvali kaitsja taotleb mõistetud karistuse vähendamist. 19.

1. Tõendamist on leidnud, et G. Sorval võttis grupis koos E.T. i ja R.K. iga 20.07.2018 eeluurimisel tuvastamata kellaajal omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi linnas Vaksali tn 19 maja taga asuvast parklast MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX ning sõitsid sellega Viljandimaal ja sealt edasi Pärnumaale. 21.07.2018 kella 01.00 paiku Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,
2. km-l kaotas G. Sorval sõiduki üle juhitavuse ning sõitis sellega teelt välja, põhjustas liiklusõnnetuse ning jättis sõiduki Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,
3. km-l juures kraavi. Kohtuistungil leidis tsiviilhageja MTÜ Tarvastu Motoklubi esindaja M.M. , et antud sõiduki turuväärtus on 1100 eurot ja ta jääb nimetatud võlanõude juurde. Seega tuleb asuda seisukohale, et G. Sorval, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos E.T. i ja R.K. iga 20.07.2018 eeluurimisel tuvastamata kellaajal omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi linnas Vaksali tn 19 maja taga asuvast parklast MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg. märgiga XXX väärtusega 1100 eurot. See aga ei muuda süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni. Kaitsja nõustus tsiviilhageja poolt esitatud tsiviilnõudega summas 1100 eurot, mis tuleks välja mõista G. Sorvalilt, E.T. ilt ja R.K. ilt (eestkostjalt Viljandi Linnavalitsuselt) solidaarselt. Maakohus leidis, et kuigi G. Sorval pani

§ 215lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava teo toime grupis koos E.T.

i ja R.K. iga ning nimetatud isikud on kannatanule tekkinud kahjus solidaarvõlgnikeks, siis antud kriminaalasjas on kannatanu nõue esitatud süüdistatava G. Sorvali ja tsiviilkostjate L.S. i ja A.T. i vastu, mida tuleb lugeda VÕS § 65 lg 1 alusel põhjendatuks ja maakohus mõistis tekitatud kahju summas 1100 eurot välja neilt solidaarselt, jättes tähelepanuta asjaolu, et solidaarvõlgnikuks on ka E.T. ja R.K. . R.K. ilt on Tartu Maakohtu 21.09.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4465 välja mõistetud solidaarvõlgnikuna MTÜ Tarvastu Spordiklubi kasuks sama teoga tekitatud kahju hüvitamiseks 2200 eurot. Lisaks sellele on antud kohtuotsusega välja mõistetud ka G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt sama teo eest MTÜ Tarvastu Spordiklubi kasuks 1100 eurot. Seega on tegemist MTÜ Tarvastu Spordiklubi poolse alusetu rikastumisega. 19 19.

1. Ka ei ole vaidlust selles, et G. Sorval varastas 14.10.2018 kella 21.06 ajal Viljandi linnas Koidu tn 3 asuvast kauplusest Koidu Konsum 0,2-ml likööri Amaretto Bonino, 0,7-l veini Murvideo Bianco ja 0,2-ml Grafter gin joogi. G. Sorvali kaitsja seadis kahtluse alla tegelikult tekitatud kahju suuruse, varastatud kauba tegeliku maksumuse. Kannatanu Viljandi Tarbijate Ühistule hindas tekitatud kahju suuruseks 15,99 eurot. Tsiviilhageja (kannatanu) Viljandi Tarbijate Ühistu esindaja tunnistas kohtuistungil, et hagis märgitud toodete hinnad sisaldavad käibemaksu ja kaubanduslikku juurdehindlust. Tegemist ei ole käibemaksuseaduse mõttes käibega, vaid tekitatud kahju hüvitamisega, millelt käibemaksu ei arvestata. Samuti ei kuulu väljamõistmisele saamata jäänud tulu, s.o kaubanduslik juurdehindlus. Maakohus aga mõistis kostjatelt G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt välja kahju koos käibemaksu ja kaubandusliku juurdehindlusega. Võttes arvesse, et tsiviilhageja Viljandi Tarbijate Ühistu ei ole küllaldaselt tõendanud esitatud tsiviilhagi aluseks olevaid asjaolusid ja tsiviilhagi suurus ei ole selge, siis G. Sorvali kaitsja leiab, et Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi tuleks jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Samale seisukohale asus kaitsja Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi osas. 19.
2. G. Sorvali kaitsja ei vaidlusta tsiviilhageja A.R. a kasuks väljamõistetud mittevaralist hagi, kuna G. Sorval nõustus mittevaralise kahju vabatahtliku hüvitamisega summas 10 000 eurot. Samuti ei vaidlusta G. Sorvali kaitsja maakohtu poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustuse eest väljamõistetud hüvitist. Samas aga leiab kaitsja, et ebaõige on G. Sorvalilt välja mõista sõidukist leitud ja hävinenud või kaotsiläinud A.R. ale kuulunud vara maksumus, kuna G. Sorval ei ole nimetatud vara omandanud ega sõiduki aknast välja visanud. Ebaõige on panna teiste isikute poolt tekitatud kahju hüvitamine solidaarselt ka G. Sorvalile.
3. Tartu Maakohtu 21.04.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni ka J. Lundi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub tühistada maakohtu otsus J. Lundile mõistetud karistuse ja temalt kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumuse väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada J. Lundile mõistetud vangistuse pikkust ning jätta kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus summas 1267,80 eurot riigi kanda. Maakohus on kohaldanud karistuse mõistmisel ja menetluskulude väljamõistmisel ebaõigesti materiaal- ja menetlusõigust. 20.
4. Maakohus on arvestanud karistust mõistes J. Lundi karistust kergendavate asjaoludega: sellega, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning ta kahetseb puhtsüdamlikult. Apellandi hinnangul pidanuks maakohus J. Lundi süü hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestama lisaks

§ 57lg 1 nimetatud asjaoludele ka tema tervisliku seisundiga.

Tulenevalt sellest viidi kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus kaitsja taotlusel J. Lundi suhtes läbi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertide arvamusest nähtuvalt ei esinenud J. Lundi süüd välistavaid asjaolusid, kuid tuvastamist leidis ka see, et J. Lundil esineb püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum – düssotsiaalne isiksushäire. Kuigi maakohus on käsitlenud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tulemusi J. Lundi süüd välistavate asjaolude kontrollimise käigus, ei ole maakohus andnud hinnangut sellele, kas J. Lundi tervislik seisund võiks mõjutada talle mõistetavat karistust. Lisaks on J. Lund alates kinnipidamisest 16.11.2018, s.o juba enam kui 2,5 aastat viibinud eelvangistuses. Eelvangistuse režiim seab kinnipeetavale täiendavaid piiranguid, mis eriti psüühikahäirega alaealise puhul mõjuvad äärmiselt koormavalt. Apellandi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik eelnimetatud puudus kõrvaldada ning arvestades J. Lundi tervislikku seisundit, vähendades talle mõistatavat karistust. 20 20.

1. Maakohus jättis kaevatava otsusega KrMS § 180 lg 3 alusel osa J. Lundi menetluskuludest riigi kanda, sh sundrahast 730 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 1000 eurot. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulud summas 1267,80 eurot mõisteti J. Lundilt välja. Apellant on seisukohal, et kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulud tuleks jätta riigi kanda. Kuna isiku süüvõime tuvastamine on vältimatu, käesoleval juhul esines põhjendatud kahtlus J. Lundi süüvõimes ning antud küsimuse otsustamine eeldab eriteadmisi, siis ei saa pidada põhjendatuks kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumuse jätmist süüdistatava kanda.
2. Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2021 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 15.06.
4. Nimetatud ajaks esitas oma seisukohad prokurör, kes leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, välja arvatud G. Sorvali kaitsja vandeadvokaat N. Kõivu apellatsiooni osa, mis puudutab MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi väljamõistmist ja selles osas kuulub kaitsja apellatsioon rahuldamisele. Ülejäänud osas on Tartu Maakohus uuritud tõendite pinnalt teinud põhjaliku ja veenvalt argumenteeritud otsuse. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, samuti on maakohus hinnanud tõendite usaldusväärsust ning kohtu siseveendumuse kujunemine on selgelt jälgitav. 22.
5. Prokurör leidis, et maakohus on G. Sorvalile karistust mõistes põhjalikult kaalunud kõiki asjaolusid ning G. Sorvalile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab süü suurusele. Kohtuotsusega mõistetud karistuse kergendamiseks puuduvad alused. 22.
6. Tartu Maakohus on oma otsuses veenvalt põhjendanud J. Lundile mõistetavat karistust ning prokurör leiab, et mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle vähendamiseks. 22.
7. Mis puudutab kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu väljamõistmist, siis KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Tartu Maakohus on juba oma otsuses arvestanud, et kogu ulatuses menetluskulude tasumine käib J. Lundile üle jõu ning on jätnud osa menetluskuludest riigi kanda, sh sundrahast 730 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 1000 eurot. Seega ei ole põhjendatud ekspertiisitasu riigi kanda jätmine.
8. Tähtaegselt esitas seisukoha apellatsiooni osas ka tsiviilkostja L.S. i esindaja vandeadvokaat Meelis Masso, kes toob välja, et tsiviilkostja L.S. toetab süüdistatava G. Sorvali kaitsja vandeadvokaat N. Kõivu 20.05.2021 apellatsiooni ja leiab, et selle rahuldamiseks on alus. Menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, olles uurinud apellatsioone, kriminaalasja tõendeid, maakohtu otsust ja istungite protokolle, leiab, et Tartu Maakohtu 21.04.2021 otsuse tühistamiseks ja apellatsioonide rahuldamiseks puudub alus. Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et nõustub 21 maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega, mistõttu maakohtu seisukohti alljärgnevalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes üle ei korda. Küll aga lisab kolleegium mõningaid täiendavaid argumente, käsitledes apellatsioonides tõstatatud väiteid.
10. Käesolevalt puudub vaidlus kuritegude faktilistes asjaoludes: J. Lund ja G. Sorval on end neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud ning nende ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Küll on aga püstitatud vaidlus G. Sorvali käitumisele õigusliku hinnangu andmises: kaitsja arvates tuleks taksost sularaha ja asjade röövimise süüdistuses G. Sorval õigeks mõista. Apellatsioonis on leitud, et ajal, mil G. Sorval kannatanut peksis, ei teadnud ta midagi sellest, et J. Lund taksost asju otsis – taksos olevast varast sai ta teada alles siis, kui vägivallategude toimepanemisest oli möödunud märkimisväärne aeg. Kohtukolleegium kaitsja mõttekäiguga ei soostu ja seda järgnevatel põhjustel.
11. Kuigi röövimise puhul peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, ei oma antud juhul otsest tähtsust seegi, kui pikk ajavahemik oli A.R. a peksmisest möödunud (st milline oli selle täpne pikkus). Maakohus on korrektselt leidnud, et G. Sorval ja J. Lund kasutasid kannatanu asjade hõivamise vahendina kestvat vägivalda: A.R. a peksmise järel asetasid G. Sorval ja J. Lund kannatanu sõiduki pakiruumi. Vigastatuna, teadvusetuna ning lukustatuna auto pagasiruumi, oli A.R. muudetud vastupanuvõimetuks. Kannatanu sõnul kaotas ta pärast maha kukkumist teadvuse – oli pikemat aega meelemärkuseta, seda vahelduvate varieeruvate olekutega. Kui üksvahe ärkas korraks, siis mõne hetke möödudes jäi uuesti valudega meelemärkusesse. Kõik oli uimane. Rohkem ärkvel oli ta ilmselt siis, kui auto kuhugi otsa sõitis ning keegi teatas, et politsei ajab taga. Seega nähtub üheselt, et vägivallateo toime kestis kõnealusel ajavahemikul edasi, millest tulenevalt ei saa kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ka lõppenuks lugeda.
12. On eluliselt usutav, et J. Lundi poolt sõidukis asjade otsimine kandis endas autos leiduva vara leidmise ja kaardistamise eesmärki: ajal, mil G. Sorval kannatanut peksis, otsis J. Lund sõidukist raha ja esemeid, mida oleks võimalik kannatanult ära võtta. Kassatsioonikohtu praktikas on leitud, et

§-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu kvalifitseerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda muul eesmärgil ja soov võtta ära võõras asi tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (vt RKKKo 3-1-1-12-09, p-d 8 ja 9). Tõenditest tulenevalt ja tuvastatud sündmuse ajalist kulgu jälgides on igati loogiline, et pärast sõiduki hõivamist ning kannatanu vastupanuvõimetuks muutmist, tekkis G. Sorvalil ja J. Lundil soov ära võtta ka taksost leitud tahvelarvuti, mobiiltelefon ja sularaha. Maakohtu istungil on G. Sorval vastanud prokuröri küsimusele, kas taksos oli mingeid asju, mille nad endale võtsid, järgnevalt: „Seal olid igasugused telefonid, tahvelarvutid, raha. Taksojuhi taskus olid ka mõned asjad. Need võtsime siis nagu endale.“ Samuti on G. Sorval otsesõnu kinnitanud, et tanklas maksmiseks kasutas ta taksost sd raha. Seega ei saa kuidagi olla tõsiseltvõetavat alust väitel, et süüdistatavate vahel oli tegevus kooskõlastamata.

1. Mõlemas apellatsioonis on leitud, et süüdistatavatele mõistetud karistused on liiga karmid. Üksiti on G. Sorvali kaitsja leidnud, et karistuse määra pole küllaldaselt põhjendatud, ning osutanud, et teo toimepanemise ajal oli G. Sorval veel alaealine. Samuti kahetseb viimane oma tegu, on algusest peale tunnistanud oma süüd ja valmis vabatahtlikult hüvitama kannatanule tehtud kahju. Karistuse vähendamist on taotlenud ka J. Lundi kaitsja, kes leiab, et kaks ja pool aastat kestnud eelvangistuse režiim on noormehele mõjunud äärmiselt koormavalt. 22 Nõnda heidab J. Lundi kaitsja maakohtule ette sedagi, et viimane pole andnud hinnangut sellele, kas J. Lundi tervislik seisund võiks mõjutada talle mõistetavat karistust.
2. Kohtukolleegium kaitsjate etteheiteid ei jaga ning leiab, et apellatsioonides esitatud taotlus süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks jääb rahuldamata. Seda põhjusel, et maakohtu põhjendused karistuse mõistmise kohta on igati ammendavad ja kaitsjate väited ei anna alust neid ümber vaadata. Karistuse mõistmisel on arvestatud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Hinnangud süü suuruste kohta on korrektsed ning sellekohased põhjendused veenvad ja lugejale jälgitavad. Seejuures on maakohus mõlema süüdistatava puhul võtnud arvesse nende puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 järgi, mistõttu on ka karistused mõistetud sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksemas määras. Väited, nagu oleks mõistetud karistused liialt suured ja poleks küllaldaselt põhjendatud, osutuvad paljasõnalisteks. G. Sorvalile mõistetud 6 aasta pikkune ja J. Lundile mõistetud 5 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus vastab süüdistatavate süü suurusele ning on kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on esimese astme kohus kaalutletult süüdistatavatele mõistetavaid karistusi individualiseerinud. Kohtukolleegiumi hinnangul pole ka J. Lundi vaimne seisund – düssotsiaalne isiksushäire – seesuguseks erandlikuks asjaoluks, millest tulenevalt tuleks talle mõistetavat karistust veelgi enam kergendada. 30. G. Sorvali kaitsja apellatsioonis esitatud etteheitele, nagu oleks maakohtul jäänud MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi lahendades märkamata, et lisaks G. Sorvalile, L.S. ile ja A.T. ile on solidaarvõlgnikeks ka E.T. ja R.K. , selgitab ringkonnakohus, et nii see siiski pole. Maakohus on otsesõnu leidnud, et kuivõrd G. Sorval pani

§ 215lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo toime grupis koos E.T.

i ja R.K. iga, siis on ka viimased kannatanule tekkinud kahjus solidaarvõlgnikeks. Samas on esimese astme kohus möönnud sedagi, et kuna kannatanu nõue oli käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistatava G. Sorvali ja tsiviilkostjate L.S. i ja A.T. i vastu, ei saanud kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida pole esitatud. 31. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi vaidlustatud maakohtu otsusega on üksnes G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt välja mõistetud varalise kahju hüvitis 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks, ei tähenda see seda, et kannatanule tekkinud kahju osas poleks solidaarvõlgnikeks ka R.K. või E.T. . 04.01.2019 lõpetas prokuratuur E.T. i suhtes KrMS § 201 lg 2 alusel kriminaalmenetluse. Tartu Maakohtu 21.09.2020 kokkuleppemenetluse otsusega tunnistati R.K. süüdi

§ 215lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Sama otsusega rahuldati ka MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi, millega mõisteti solidaarvõlgnik R.K. ilt MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks välja 2200 eurot. Eelöeldu tähendab seda, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib kannatanu nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist (st varalise kahju hüvitamist) kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

1. Kuigi kannatanu MTÜ Tarvastu Motoklubi on maakohtu istungil tsiviilhagi nõuet vähendanud, millest tulenevalt on kahju nõudeks 2200 euro asemel 1100 eurot, puudub ringkonnakohtul käesolevalt võimalus muuta juba jõustunud Tartu Maakohtu 21.09.2020 kokkuleppemenetluse otsust, millega mõisteti solidaarvõlgnik R.K. ilt kannatanu kasuks välja 2200 eurot.
2. G. Sorvali kaitsja on palunud muuhulgas tühistada maakohtu otsus ka osas, millega mõisteti G. Sorvalilt, L.S. ilt ja A.T. ilt solidaarselt välja varalise kahju hüvitised 15,99 eurot Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks ja 99,95 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks. Mõlemal juhul on kaitsja leidnud, et summad sisaldavad käibemaksu ja kaubanduslikku juurdehindlust, kuigi 23 käesolevalt pole tegemist käibemaksuseaduse mõttes käibega, vaid tekitatud kahju hüvitamisega, millelt käibemaksu ei arvestata. Samuti ei kuulu väljamõistmisele saamata jäänud tulu, s.o kaubanduslik juurdehindlus. Ringkonnakohus selgitab, et ka need argumendid on perspektiivitud. Tõepoolest, kuigi mõlemad tsiviilhagides esitatud nõuded kujutavad endast toodete maksumuste summat, sisaldades nii käibemaksu kui juurdehindlust, on maakohus igati õigustatult leidnud, et juurdehindlus kujutab endast saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses. Jääb arusaamatuks, miks kaitsja arvates ei kuulu hüvitamisele saamata jäänud tulu, mis kätkebki endas kasu, mida isik oleks võinud saada, kui talle ei oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Käibemaksu puhul on tegemist lisandunud väärtuse maksuga, mille tasub lõpptarbija. Kuna pole vaidlust, et G. Sorval varastas 14.10.2018 Viljandi Koidu Konsumist ning 28.10.2018 ja 01.11.2018 Viljandi SuperAlko kauplusest erinevaid tooteid, on ta ühtlasi ka nende toodete lõpptarbijaks. Sellest tulenevalt tuleb G. Sorvalil, L.S. il ja A.T. il solidaarselt hüvitada Aldar Eesti OÜ-le ja Viljandi Tarbijate Ühistule lisaks varastatud toodete omahinnale ka nende kaubanduslik juurdehindlus ja lisanduv käibemaks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu ka G. Sorvali kaitsja apellatsioonis esitatud taotlusega jätta vargustega seotud tsiviilhagid lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Maakohtu sisuline käsitlus tsiviilhagide osas on sedavõrd põhjalik, et ringkonnakohtul sellele midagi täiendavat lisada ei ole.
4. Edu ei saada ka J. Lundi kaitsja taotlust jätta kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus summas 1267,80 eurot riigi kanda. Tulenevalt KrMS § 180 lgst 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ka J. Lundi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 1267,80 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis oli vajalik J. Lundi vaimse seisundi kindlaks tegemiseks, olles seega otseselt seotud kriminaalasja menetlemisega. Küll aga on apellatsioonis üllatuslikult leitud, et kuna esines põhjendatud kahtlus J. Lundi süüvõimes ning selle tuvastamine eeldab eriteadmisi, ei saa pidada põhjendatuks kompleksekspertiisi maksumuse süüdistatava kanda jätmist. Kohtukolleegium kaitsja seisukohta ei jaga. Tartu Maakohus on oma otsuses arvestanud J. Lundi varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, leides et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Sellest tulenevalt kohustas esimese astme kohus J. Lundi hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes osa menetluskuludest – 730 eurot sundrahast ja 1000 eurot määratud kaitsja riigi õigusabi tasust – riigi kanda. Kuivõrd ekspertiisi maksumus on vaid üks osa menetluskuludest, ei saa selle J. Lundi kanda jätmist maakohtule kuidagi ette heita.
5. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
6. G. Sorvali kaitsja Nikolai Kõiv esitas 07.06.2021 seoses apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasuga taotluse 226,80 euro osas. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 90 minutit ning apellatsioonkaebuse koostamiseks 120 minutit, seega kokku kolm ja pool tundi. Kaitsja palub see lugeda menetluskuluks ning soovib, et see hüvitatakse Advokaadibüroole Nikolai Kõiv. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja 226,80 eurot tuleb lugeda menetluskulu hulka. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, tuleb see summa KrMS § 185 lg 2 alusel G. Sorvalilt riigi kasuks välja mõista. G. Sorval peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). 24
7. J. Lundi kaitsja Kalju Kutsar esitas 15.06.2021 seoses apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasuga taotluse 140,40 euro osas. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 130 minutit. Kaitsja palub see lugeda menetluskuluks ning soovib, et see hüvitatakse Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonnale. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja 140,40 eurot tuleb lugeda menetluskulu hulka. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, tuleb see summa KrMS § 185 lg 2 alusel J. Lundilt riigi kasuks välja mõista. J. Lund peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2).
8. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
9. aprilli 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 25 Aarne Sarjas