Obsah (4)

§ 74§ 120§ 68§ 75

1– 18-7584 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–18-7584 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele U.J-ile Harju Maakohtu 17.10.2018.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2

1. U.J karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 24.09.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista U.J-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest kaitsja Merike Allikmäe osalemise eest summas 73,80 € (seitsekümmend kolm eurot ja 80 senti) ja kaitsja Kadi Sitska osalemise eest summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse U.J-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
4. KrMS § 4081 lg 4 alusel mitte avalikustada U.J delikaatseid isikuandmeid. Edasikaebamise kord Määrus väljastada U.J-ile , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 17.10.
5. a kohtuotsusega tunnistati U.J süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust ning kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kuid süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 21 , 8 alusel kohustati U.J-i – mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 02.11.2018. a. Harju Maakohtu 04.04.2019. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele U.J-ile Harju Maakohtu 17.10.2018.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, kriminaalhooldaja taotlusest loobumise tõttu.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati U.J-i osaleda alkoholismivastases SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja esitada kriminaalhooldusametnikule tõend ravi kulgemise kohta. Kohtumäärus jõustus 23.04.

1. a Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 09.09.
2. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande U.J karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune U.J on rikkunud temale pandud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. 03.09.
3. a toimunud korralisel registreerimisel kontrollitud isiku kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist. Tulemus oli positiivne ning 3 indikaatorvahendi näit oli 1,171 mg/l kohta. Samuti kontrollitud isiku kohustuse täitmist järgmisel päeval (04.09.
4. a), kus samuti oli tulemus positiivne ning indikaatorvahendi näit oli 0,117 mg/ l kohta. Senise katseaja jooksul on isikule koostatud 2 kirjalikku hoiatust: 1) 21.11.
5. a kohustuse – mitte tarvitada alkoholi rikkumine. Korralisel registreerimisel kontrollitud kohustuse täitmist ning indikaatorvahendi näit oli 0,832 mg/l kohta; 2) 06.12.
6. a kohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumine. Eelnevalt kokkulepitud kodukülastuse käigus kontrollitud kohustuse täitmist ning indikaatorvahendi näit oli 0,655 mg/l kohta. Erakorraline ettekanne koostati 08.03.2019, kuna U.J rikkus temale pandud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. 06.03.2019 toimunud korralisele registreerimisele tuli hooldusalune alkoholijoobes. Indikaatorvahendi näit 0,208 mg/l kohta. Ametniku ettepanek oli pöörata isikule määratud karistus täitmisele. 04.04.
7. a tehtud Harju Maakohtu määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus pöörata karistus täitmisele rahuldamata ning kohustati U.J-i osalema alkoholivastases SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla programmis „ Kainem ja tervem Eesti“ ja esitada ametnikule tõend ravi kulgemise kohta. Venekeelne programm alustas
8. juunikuus. Ametnik tegi 10.07.
9. a päringu Regionaalhaiglasse, et uurida isiku programmis käimise kohta, kuna hooldusaluse sõnul ei pea ta seal koguaeg kohal käima ning kui tahab minna, siis peab lihtsalt aja broneerima. 11.07.2019 saabunud vastuse kohaselt on isik käinud programmi raames vastuvõttudel 21.11.
10. a ja 17.06.
11. a. Samuti on vastusesse märgitud, et osalemine on vabatahtlik ning uut aega ei ole isik broneerinud. Kuni tänase päevani ei ole hooldusalune endale uut aega broneerinud ega sinna uuesti kohale läinud. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata U.J-ile mõistetud karistus täitmisele. Isik ei ole senise katseaja jooksul teinud oma elus korrektuure seoses alkoholi tarvitamisega, ka vaatamata sellele, et talle on eelnevalt koostatud kaks kirjalikku hoiatust ning üks erakorraline ettekanne. Isik on arvamusel, et ametnik peab teda selles aitama, kuid ise sellesse ei panusta. Leiab põhjendusi, miks ei ole korduvalt läinud määratud raviprogrammi - tervis ei ole hea, ei ole bussipileti jaoks raha, on öeldud, et ta ei pea koguaeg seal kohal käima jne. Harju Maakohtu 24.09.
12. a kohtumäärusega võeti U.J kohtusaalist vahi alla ja paigutati Tallinna Vanglasse, kuna ta oli ilmunud kohtuistungil alkoholijoobes ja võis takistada kohtuistungi läbiviimist. Harju Maakohtu 03.10.
13. a kohtumäärusega määrati U.J suhtes läbi viia kohtupsühhiaatriline ekspertiis. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatrikliiniku vaimse tervise uurimise kabinetis 24.10.
14. a koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/430 on psühhiaater A. Kask tulnud arvamusele, et:
15. U.J-il esineb kontrollimatu sõltuvus mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest (alkohol, rahustid, opiaadid), ainete pidev tarvitamine (F19.25). Kaasuvana esineb tal ka kerge orgaaniline tunnetushäire (F06.7), mis on kujunenud mitmete tegurite koosmõjul (pikaajaline alkoholi- ja uimastite tarvitamine, peatrauma, kaasuvad viirusinfektsioonid (HBV, HCV, HIV). Kumbki haigusseisund ei üksi ega koosvõetuna ei ole määratletav kui vaimuhaigus, vaimutegevuse ajutine rike, nõrgamõistuslikkus aga nõdrameelsus.
16. U.J-il ei esine käesolevalt seisundit, mis mõjutaks tema teadvust ja käitumist ning takistaks tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida.
17. U.J-il ei esine käesolevalt seisundit, mis takistaks tal osalemist menetlustoimingutes ja karistuse kandmist. 4
18. U.J võib oma tervislikust seisundist tulenevalt olla ohtlik iseandale või ühiskonnale. Tema ohtlikkus tuleneb jätkuvas kontrollimatus psühhoaktiivsete ainete tarvitamises, millega seonduvalt ta võib käituda impulsiivselt ja agressiivselt ümbritsevate suhtes. Risk selliseks käitumiseks tekib valdavalt joobeseisundis. U.J ei vaja mitte psühhiaatrilist sundravi, vaid viibimist keskkonnas, kus puudub juurdepääs alkoholile ja narkootilistele ainetele, mida kasutatakse joobeseisundi tekitamiseks.
19. U.J tervislik seisund ei sea piiranguid vanglakaristuse kandmiseks, tema võime alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid on piiratud temal esineva raske sõltuvushäire ja kaasuva kerge kognitiivse häire tõttu. Pikemaajalise viibimisega keskkonnas, kus puudub juurdepääs alkoholile ja narkootilistele ainetele, mida kasutatakse joobeseisundi tekitamiseks, võib see võime paraneda. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil U.J karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta sooviks minna koju, kuna tal on vanaema ja isa haiged. Ta ei tarvita enam alkoholi ning soovib kodus olles elada normaalset elu. Ta soovib asuda tööle ja olla kasulik. Talle on tehtud 3 pakkumist tööle asumiseks. Kaitsjal ei olnud kohtuistungil taotlusi.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus U.J-ile Harju Maakohtu 17.10.

1. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna U.J , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kriminaalhooldusalune U.J rikkus temale pandud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. 03.09.
2. a toimunud korralisel registreerimisel ametnik kontrollis isiku kohustust - mitte tarvitada alkoholi täitmist. Tulemus oli positiivne ning indikaatorvahendi näit oli 1,171 mg/l kohta. Samuti kontrollitud isiku kohustuse täitmist järgmisel päeval (04.09.
3. a), kus samuti oli tulemus positiivne ning indikaatorvahendi näit oli 0,117 mg/ l kohta. Senise katseaja jooksul on kriminaalhooldaja varasemalt isikule koostanud 2 kirjalikku hoiatust, kuna isik tarvitas alkoholi. Eelmine erakorraline ettekanne koostati 08.03.
4. a, kuna U.J rikkus temale pandud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. 06.03.2019 toimunud korralisele registreerimisele tuli hooldusalune alkoholijoobes. Indikaatorvahendi näit 0,208 mg/l kohta. Ametniku ettepanek oli pöörata isikule määratud karistus täitmisele. 04.04.
5. a tehtud Harju Maakohtu määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus pöörata karistus täitmisele rahuldamata ning kohustati U.J-i osalema alkoholivastases SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla programmis „ Kainem ja tervem Eesti“ ja esitada ametnikule tõend ravi kulgemise kohta. Ametnik tegi 10.07.
6. a päringu Regionaalhaiglasse, et uurida 5 isiku programmis käimise kohta ning 11.07.2019 saabunud vastuse kohaselt on isik käinud programmi raames vastuvõttudel 21.11.
7. a ja 17.06.
8. a. Samuti on vastusesse märgitud, et osalemine on vabatahtlik ning uut aega ei ole isik broneerinud. Kuni tänase päevani ei ole hooldusalune endale uut aega broneerinud ega sinna uuesti kohale läinud. Isik ei ole senise katseaja jooksul teinud oma elus korrektuure seoses alkoholi tarvitamisega. U.J ilmus ka kohtuistungile alkoholijoobes, mistõttu kohus oli sunnitud ta kohtusaalist vahi alla võtma. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et U.J kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata rikkumiste toimepanemise tõttu. Kriminaalhooldusalune U.J tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Ta taotles kohtuistungil olla keskkonnas, kus on normaalsed inimesed. Ta on varasemalt pöördunud rehabilitatsioonikeskusesse xxxx ja xxxx, kuid programmid ei olnud lõpuni läbitud, kuid see oli narkootikumide seotud ravi ja tal enam selliseid probleeme ei ole. Ta soovib minna koju oma vanaema ja isa juurde, kes on haiged ning soovib neid aidata. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet U.J suhtes selles kriminaalasjas. Kriminaalhoolduse algusest peale on isikul olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldusametnik tegi juba 19 päeva peale kriminaalhoolduse algust talle esimese kirjaliku hoiatuse, kuna isik ilmus registreerimisele alkoholijoobes. Kohus esimese erakorralise ettekande menetlemisel ei pööranud U.J karistust täitmisele, andes isikule võimaluse asuda psühhiaatri juurde sõltuvusravile, kuid isik ei osanud kohtu vastutulekut tema suhtes hinnata. U.J on jätkanud alkoholi tarvitamist kogu senise kriminaalhoolduse, kuigi kohtuotsusega on talle määratud lisakohustuseks – mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul ei ole U.J motiveeritud kriminaalhooldust läbima, vaid endiselt suhtub üleolevalt ning hoolimatult talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse. Kriminaalhooldusaluse selline käitumisviis näitab isiku täiesti ükskõikset suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmisesse. Kohus otsust tehes andis U.J-ile võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohustust tahtlikult. Kohus leiab, et U.J-ile kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtulahenditega määratud kohustuste täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on U.J suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb U.J-ile Harju Maakohtu 17.10.
9. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 5 kuud ja 28 päeva vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et U.J suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/